“Paberlinnad”
„Paberlinnade“ peategelane on luuletaja Emily Dickinson, kes oli tuntud oma erakliku ja omapärase eluviisi poolest ja kellelt eluajal avaldati vaid mõned üksikud luuletused, needki anonüümselt ning sageli oluliselt redigeerituna. Tema mahukat loomingulist pärandit hakati avastama alles pärast tema surma, tänapäeval peetakse teda üheks ikoonilisemaks ja mõjukamaks XIX sajandi Ameerika luuletajaks. Poeetilistest fragmentidest koosnev jutustus põimib […]
“Paddington 16.50”
Agatha Christie klassikalises põnevikus „Paddington 16.50“ on ühes rongis viibiv naine tunnistajaks mõrvale, mis toimub teises mööduvas rongis … ja ainult miss Marple usub tema lugu. Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, on Elspeth McGillicuddy kindel, et on sattunud pealt nägema mõrva: mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. […]
“Padjamärkmed”
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Pole teada, kas „Padjamärkmed“ pidi autori nägemuses […]
“Päeva riismed”
«Päeva riismed» on vaade täiuslikule Inglise ülemteenrile ning tema kaduvale väikesele maailmale sõjajärgsel Inglismaal. Pärast kolmekümneaastast teenistust vaatab Stevens puhkusereisil olles tagasi oma karjäärile Darlington Hallis, otsib mälusoppidest kinnitust, et on töötanud «suurepärase härrasmehe» juures. Ometi hiilivad ta mälestustes ka kahtlused lord Darlingtoni tõelise pale suhtes ja tema kindel usk oma peremehesse kipub vankuma…
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Päevakord”
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt […]
“Päevalillede maja”
Inglise perekonna unistuste maja otsingud Prantsusmaal. Kui Ruth Silvestre ja ta pereliikmed leidsid Edela-Prantsusmaal Lot-et-Garonne’i regioonis Bel-Air de Grezelongue’i – maja, mis oli kümme aastat seisnud inimtühja ja mahajäetuna – oli see armastus esimesest silmapilgust. “Päevalillede maja” jutustab perekonna ja maja suhetest: selle leidmisest ja esialgsetest pettumustest, eufooriast, mis neid maja äraostmisel valdas, restaureerimistöödest ja […]
“Päevapiltnik”
“Päevapiltniku” ilmumine tähistas uue loominguperioodi algust. Kirjanik on leidnud oma kullasoone: päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatud, traagilise perekonnaloo, mille taustal tekib pilt nõndanimetatud vaesemehe-Rootsist, ajast enne Rootsi heaoluriigi, “rahvakodu” sündi. /—/ Loomingu Raamatukogu 48-50/1993
“Päevaraamat”
1996. aastal ilmunud “Päevaraamatu” kirjutamiseks sai Nicholas Sparks inspiratsiooni oma naise vanavanematelt, kes olid elanud koos üle kuuekümne aasta. Ka raamatu keskmes on vanapaar, kelle liigutav lugu hargneb aegamööda lahti meenutustes. Nende armastuse lugu on täis kohtumisi ja lahkumisi, vääritimõistmist ja andestamist ning sügavat tunnet, et nad kuuluvad kokku. Raamatu põhjal on tehtud ka mängufilm […]
“Pagevad killud”
Teise maailmasõja ajal kadus või hävitati lugematu arv käsikirju – päevikuid, memuaare, pealtnägijate tunnistusi. Mõned ülestähendused peideti meelega ära – kaevati tagaaedadesse, pisteti seinte sisse või põrandate alla -, kuid peitjad ei elanud nii kaua, et oleksid saanud need üles otsida. Mõned lood on varjul mälusoppides; neid pole kirja pandud ega suusõnal edasi antud; teised […]
“Paha paik”
Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antud tunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Kas see hääl, mida ta kuulis, […]
“Paha poiss”
Riided teevad mehest mehe… ning mees teeb naise. Vähemasti paistab nii arvavat Seattle´i ajakirjanik Tracie Higgins, kes kirjutab lugusid, käib terve rea koomiliste kujudega kohtamas ning laseb oma loodrist poisil Philil end ära kasutada. Kui Tracie oma kauaaegsele parimale sõbrale Jonile südant puistab, imestab too, mispärast küll naised sellistesse Phili-taolistesse närukaeltesse armuvad. Jon on tore […]
“Paiga hing”
Romaan Henri Bromsi romaani lugu on lihtne. Kaks soome härrasmeest, Asko ja Fred, kes ajavad ühe Soome ettevõtte ja Nõukogude Liidu vahelisi ehitusäri asju, saabuvad Tallinna, kus nad tutvuvad kahe kohaliku parteilise daamiga. Hiljem viivad tegelaste teed neid Milanosse. Toimuvad teineteise otsimised, kohtumised kohvikutes ja jalutuskäigud ning lõpuks lähenemised. Kolmandana võtab kõikidest kohtumistest osa Milano […]
“Paigad, kus olen avalikult nutnud”
Amelie armastas Reese’i. Ja arvas, et mees armastab ka teda. Kuid siis tekkis tunne, et armastus ei peaks olema nii valus. Nii hakkabki ta oma lugu lahti harutama, külastades kõiki kohti, kus Reese on ta nutma ajanud. Sest kui ta suudab aru saada, mis valesti läks, saab ta ehk lõpuks ka selgeks, kuidas sellest mehest […]
“Päike Pilvede taga”
Näis, et nägus, rikas ja üliedukas pealinna advokaat Nicholas Reynolds ei sobi paariliseks tagasihoidlikule provintsiraamatukoguhoidjale Ly Taylorile. Ent nende vahe sugenevad armusuhted, kuigi kaugeltki kõik ei lähe neil ladusalt. Nicholase tunnetesse seguneb kahtlustusi ning Ly sõltumatu ja uhke loomus ei lase teda minna kompromissidele. (Taskuformaat)
“Päikesekonservid”
Pierre Gamarra sündis 1919. aastal ja veetis oma lapsepõlve Toulouse´is. Sõja ajal võttis ta osa antifašistlikust vastupanuliikumisest, pärast sõda on kaasa löönud Prantsuse Kommunistliku Partei võitluses deomkraatia ja rahu eest. Ta kuulub tänapäeva prantsuse kirjanduse progressiivse suuna järjekindlamate esindajate hulka ning tema loomingu laadis võib täheldada väga tugevat kallakut sotsialistliku realismi poole. Esikteos “Tule maja” […]
“Päikeseratta all”
Reisikirju aedadest. Lena Jackson on sündinud Eestis, fil. kand. ja sotsionoom. Ta töötab Stockholmi Sotsiaalameti välismaalaste büroos. Alates 1950. aastatest on ajuti elanud Hispaanias ning on abielus hispaanlasest arstiga. Tegeleb kirjutamise ja maalimisega, on osalenud Hispaania näitustel. Selline lühike kokkuvõte “minu elust rootslasena” oli selle raamatu rootsikeelse algupärandi tagakaanel. Kui seda täiendada, saab sellest järgmine […]