“Nõiasigidik”
Shakespeare’i “Tormi” ainetel loodud “Nõiasigidik” on lugu kättemaksust, uutest võimalustest ja petlikest illusioonidest. Makeshivegi teatrifestivali kunstiline juht Felix on tippvormis. Iga tema uus lavastus suudab hämmastada ja üllatada. Järgmiseks on tal plaanis tuua lavale Shakespeare’i “Torm” ja teha seda nii, nagu keegi kunagi varem pole teinud. Lisaks aule ja kuulsusele, mis lavastus talle tooma peaks, […]
“Noored lõvid”
“Christian tundis äkki suurt sümpaatiat leitnandi vastu, kes istus raudkindlalt tema ees, sarnanedes oma taskurätist maskiga Metsiku Lääne bandiidiga ameerika filmist. “Paksin midagi tegema,” mõtles Christian, “et väljendada talle oma tänu.” Tolmus rappudes püüdis ta viis minutit leida moodust, kuidas leitnandile oma tunnustust demonstreerida. Viimaks tuli talle idee. “Räägin talle tema naisest ja enesest,” mõtles […]
“Novelle”
Kuulsa ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe (1809 – 1849) fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja dektektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust. – Berenike – Ligeia – Usheri maja hukk – William Wilson – Langemine Maelströmi – Ovaalne portree – Kaev ja pendel – Reetlik Süda – Must kass – Dr. Tõrva […]
“Õde Carrie”
Romaan “Õde Carrie” on ameerika tuntud kirjaniku Theodore Dreiseri esikteos, mis ilmus sajandite vahetusel ja mille valmis tiraaži ameerika kirjastajad tema “ebamoraalsuse” pärast üle kümne aasta kirjastuse keldrites hoidsid. Romaani peategelaseks on andekas, intelligentne ja sügava seesmise emotsionaalsusega neiu Carrie Meeber, kes tuleb maalt Chicagosse paremat elujärge otsima, hiljem New Yorki satub, seal lavale pääseb […]
“Õhtupoolikud Emilyga”
Noorukese Miranda Chase’i pere asub elama Uus-Inglismaa alevisse Amhersti, kus kohaliku koorekihi seas tekitab kõneainet eraklik luuletav daam Emily Dickinson. Emily ja Miranda vahel hakkab arenema isevärki sõprus. Emily vaimukas keelepruuk, särav mõistus ja luuleanne ning keeldumine puritaanliku seltskonna reeglitega mugandumast tõmbavad Mirandat ligi, sest temagi pole päris tavaline 19. sajandi keskpaiga koolitüdruk. Ajapikku selgub, […]
“Õigus surra”
Ta tuli eelneva kokkuleppeta. Vaevalt olin ma talle põgusa pilgu heitnud, kui mulle sai korrapealt selgeks, et see mee küll meile uue, 1964. aasta esimest priskemat honorari ei too. Ennast Wipple´ina esitlenud külastaja teatas, et tal on vaja nõu pidada mister Wolfe´iga. Ma juhatasin ta kabinetti. Minu käitumine oli seletatav esiteks sellega, et minu ees […]
“Oliver Twisti seiklused”
Vanematate poisi seiklused 19. sajandi Londonis. (Paberkaaned kulunud)
“Oma lõbuks”
Aastaid elukutselise džokina tegutsenud Dick Francise romaani „Oma lõbuks“ tegevus toimub hobuste ja meeste maailmas. Loo sõlmprobleemiks on dopingumeetodi avastamine. Talliomanik Daniel Roke’il, kes rajas hobuste tõufarmi orvuks jäänud õdede ja venna kasvatamiseks, ei ole vähimatki kavatsust lahkuda oma kodust Austraalias. Kuid siiski võtab ta krahv Octoberilt vastu tallipoisi töökoha, et uurida hobuste takistussõidu dopinguskandaali […]
“Õnne sünnipäevaks, Wanda June”
Näidend “Õnne sünnipäevaks, Wanda June” on pikaajalise küpsemise vili. Siingi kordub Vonneguti meelisteema: humaansus vägivalla vastu. Kuna näidend on varustatud eessõnaga, siis andkem selle saamisloo kohta sõna autorile endale: “Selle näidendi ma kirjutasin, kui olin neljakümne seitsme aastane, kui mu kuus last ei olnud enam lapsed. See oli muudatuste aeg, aeg öelda hüvasti, hüvasti ja […]
“Onu Tomi onnike”
Ameerika naiskirjanik Harriet Elizabeth Beecher-Stowe (1811-1896) sündis vaimuliku perekonnas Lichdieldis Connecticuti osariigis. 21-aastase neiuna siirdus ta Cincinnatisse, kus teenis ülalpidamist õpetajana. Stowe´de kodu oli külalislahkelt paljudele avatud, ja omaste ning tuttavate ringis arutati elavalt aktuaalseid ühiskonnaelu probleeme. Tolleaegse Põhja-Ameerika häbiplekk – neegerorjus lõunapoolseis, põllumajanduslikes osariikides – leidis areneva tööstusega põhjaosariikides teravat hukkamõistu. Harriet tundis, et […]
“Öö möödunud on”
Romaan On lugusid, milledega lugejaid tuleb algul tutvustada leebe ettevaatusega. Minu arvates on käesolev jutustus selline. Ühel külmal veebruariõhtul, Korea sõja esimesel talvel lahkusin ülikoolis oma loenguruumist ja astusin mööda koridori välistrepi poole. Kell sai viis ja talvine õhtu oli selline, mis mulle alati on meeldinud. Armastan Montreali ilusal talveõhtul. Nautisin juba ette kojuminekut mööda […]
“Öö varjatud pool”
Suurepärane romaan kõikehaaravast kirest ja hukutavast kurjusest, raamat, millest on tehtud ülimenukas ekraniseering. Hurmavalt kaunis prantsuse näitlejatar, kelle janunemine kire ja kättemaksu järele viib ta Pariisi rentslitest mõjuvõimsa miljardäri voodisse. Vitaalne Kreeka magnaat, kes iial ei unusta ega andesta ühtki solvangut. Ilus sõjakangelane, kelle abielu purustab naine, kellele ükski mees pole suutnud vastu panna. ja […]
“Oraakli öö”
Mõne kuu pärast toibumist peaaegu surmaga lõppenud haigusest astub 34-aastane romaanikirjanik Sidney Orr Brooklynis Cobble Hillis kirjatarvete poodi ja ostab sinise märkmiku. On 18. september 1982 ning järgmised üheks päeva elab Orr selle tühja raamatukese lummuses, eksleb maailmas täis kummalisi ettekuulutusi ja segadusttekitavaid sündmusi, mis ähvardavad hävitada ta abielu ning kõigutada usku reaalsusse. Sari: Punane […]
“Ori”
Olulise osa Singeri loomingust moodustavad tema romaanid, mille tegevus toimub väga erinevatel aegadel ja paikades – 17. sajandi Poolas kuni sõjajärgse New-Yorgini. Šabbatai Zwi müstilis-messiaanlikust liikumisest räägib “Saatan Gorajs”, kus Poola väikelinna juute haarab Palestiinas vallandunud liikumise hoog koos sellega kaasneva hüsteerika, viimsepäevaootuse, imetegude ja kõige senise hülgamisega. Olgu märgitud, et Bogdan Hmelnitski hävitustöö Poola-Ukraina […]
“Orlando”
Kui see lugu algab, on Orlando kirglik noor aadlimees, kelle päevad mööduvad pillerkaaritades ja kuninganna Elizabethi õukonna mõnusid nautides. Loo lõpuks on temast saanud kaasaegne 36-aastane naine ja möödunud kolm sajandit. Orlando on tunnistajaks ajaloo kujunemisele otse sündmuste servalt; ta riietub alati kõige moodsamalt, järgib alati mööduvaid kombenarrusi ning suhtleb kuulsate kunstnike ja kirjanikega. Orlando […]
“Paberlinnad”
„Paberlinnade“ peategelane on luuletaja Emily Dickinson, kes oli tuntud oma erakliku ja omapärase eluviisi poolest ja kellelt eluajal avaldati vaid mõned üksikud luuletused, needki anonüümselt ning sageli oluliselt redigeerituna. Tema mahukat loomingulist pärandit hakati avastama alles pärast tema surma, tänapäeval peetakse teda üheks ikoonilisemaks ja mõjukamaks XIX sajandi Ameerika luuletajaks. Poeetilistest fragmentidest koosnev jutustus põimib […]
“Pagevad killud”
Teise maailmasõja ajal kadus või hävitati lugematu arv käsikirju – päevikuid, memuaare, pealtnägijate tunnistusi. Mõned ülestähendused peideti meelega ära – kaevati tagaaedadesse, pisteti seinte sisse või põrandate alla -, kuid peitjad ei elanud nii kaua, et oleksid saanud need üles otsida. Mõned lood on varjul mälusoppides; neid pole kirja pandud ega suusõnal edasi antud; teised […]
“Palgamõrvar”
Graham Greene´i (1904-1991) pärandisse kuuluvad kümned teosed – romaanid, novellid, näidendid, lastejutud, filmistsenaariumid, luuletused, reisikirjad, artiklid ja memuaarid. Juba eluajal nimetati teda inglise kirjanduse klassikuks. Kirjanik rändas palju, seikles Kongos ja Vietnamis, Hispaanias ja Nikaraaguas, Kuubal ja Haiitil, töötas ajakirjanikuna ja Inglise luure agendina. Kuigi tema teoste tegevus hargneb paljudes maades, loob ta oma, kordumatu […]
“Paradiisi lapsed”
“Paradiisi lastes” kujutatu toob meile märksa lähemale eksootiliste saarte omapära, mis asuvad 3700 kilomeetri kaugusel Ameerika rannikust. Üheksa kirgast lugu käsitlevad tänapäeva perekonnaelu, noorte ja vanade keerulisi suhteid. Lugeja silme ees rullub lahti ilmekas pilt havailaste elu-olust, tööhõivest, rassi- ja klassiprobleemidest. Autor jutustab tõde varjamata narkootikumide tarvitamisest, seksist ja hüljatusest – seda kõike suurejoonelise looduse […]
“Pärast pattulangemist. Hind”
Kaks näidendit. Ameerika näitekirjaniku näidendite põhiteemaks on tegude ja nende tagajärgede vaheline seos. “Tegude tagajärjed on niisama reaalsed nagu teod ise, ainult me ei märka seda tegusid toime pannes ja osalt ka ei näe neid tagajärgi,” ütleb A. Miller ühes essees. Minevik kujundab olevikku ja tulevikku. Miller dramatiseerib minevikku oleviku vaatenurgast nähtuna, ta otsib murrangumomenti, […]
