“Meister, vahimees, valevorst, sõber”
Leo Junkeri mentor Charles Levin leitakse surnuks tulistatuna väikesest Bruketi külast, kuhu ta oli elama asunud pärast politseiteenistusest lahkumist. Leo Junker töötab küll Stockholmi politseis, kuid kuna keegi on ta ülemusele teatanud, et Junker ikka veel retseptiravimeid kuritarvitab, käsib ülemus tal “pikale suvepuhkusele” minna. Junker nõustub vastumeelselt, mõistes, et tal pole valikut. Kui teade Levini […]
“Mesilastaru laul”
Pealtnäha seob raamatu novellide peategelasi vaid ühine aadress Norra tööstuslinnakese Odda suurimas mesilastarus – Kortermajas. Siin elavad päästearmeelasest kinomehaanik, kes näitab Odda kinos armastusfilme, mida Armee on tal endal keelanud vaadata; endine postiljon, kes elab oma elu läbi Morrissey muusika; politseinik, kes tõelise kuritöö lahendamiseks peab selle ise sooritama; Norra statistiliselt keskmine mees; naiste igipõlise […]
“Mesilaste ajalugu”
Mis juhtub meie maailmaga, kui mesilased kaovad? „Kollaps mõjutas ka digitaalseid võrgustikke. Kolme aasta jooksul olid need täiesti lagunenud. Inimestele olid jäänud vaid raamatud, kõikuva kvaliteediga DVD-d, ära kulunud digisalvestised, vananenud tarkvaraga kriibitud kompaktkettad ja antiikne, peagi lagunev juhtmevõrgustik… Ma neelasin vanu kapsastunud raamatuid ja lainetavaid filme. Lugesin ja jätsin meelde kõik, justkui oleksid raamatud […]
“Mesinädalad”
Johan Borgen (1902-1979) kuulub tänapäeva produktiivsemate ja väljapaistvamate norra kirjanike hulka. Debüteerinud juba 1925. aastal, novellikoguga “Pimeduse poole”, lõi ta läbi alles kümmekond aastat hiljem oma humoristlike vestete ja följetonidega, kujunedes tol ajal selle ala parimaks mitte ainult Norras, vaid vahest koguni Põhjamaades üldse. Hiljem on ta kirjutanud küll ka romaane, näidendeid ja kuuldemänge, kuid […]
“Midagi on valesti”
Eesti juurtega populaarse rootsi kirjaniku Martina Haagi raamat “Midagi on valesti” on romaan ellujäärmisest, põhjatust tundrujärvest, kuhu keegi minna ei tohi, ühest punaseruudulisest jopest ja sellest, kuidas end lõpuks püsti ajada, kuigi oled surmkindel, et rohkemaks pole sa suuteline. Petra ja Andres on olnud abielus viisteist aastat, neil on kaks toredat poega. Nad on õnnelik […]
“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
“Mikael Hakim”
I osa – sisaldab kolme esimest raamatut Paljusõnaline Mikael el-Hakim jagas oma jutustuse kümneks raamatuks ja pani igale raamatule omaette pealkirja. Sel viisil püüdis ta hoida erkvel kõrgeaulise eunuhh Solimani huvi. Kindlasti soovis ta raamatute ohtrusega näidata ka oma ületamatut osavust sõnade rittaseadmise kunstis. Raamatud on järgmised: 1. Palverändur Mikael 2. Maadleja Antar Alžiiris 3. […]
“Millenniumi sari 1-6. 6 raamatut”
Raamat “Lohetätoveeringuga tüdruk” Stieg Larsson Ajakirjanik Mikael Blomkvist on idealistlik, oma tööle pühendunud, fanaatiliselt õigust ja õiglust ihkav inimene. Lisbeth Salander on noor naine, kelle minevikus on midagi väga hämarat ja keda peetakse autistlikuks või lausa alaarenenuks. Tegelikult on aga tegemist maailmatasemel häkkeriga, kes lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ning kes on treeninud enda igas mõttes […]
“Mina ja mu poeg”
Sara Lidman, kelle loomingu probleemitihedus ja psühholoogiline sügavus on tema kodumaal laialdast tähelepanu äratanud, sündis 1923. aastal Põhja-Rootsis ja debüteeris 1953. aastal romaaniga “Tõrvamiil” (“Tjärdalen”), millele järgnesid “Murakamaa” (“Hjortronlandet”, 1955) jt. Kõigis neis käsitleb autor keskkonnast hälbinud “erandinimest”, mõneti patoloogilise juuda traagikat ühiskonnas. “Mina mu poeg”, Sara Lidmani viies ning kõige värskem teos (ilmunud 1961. […]
“Mina olin veel väikene”
Sakari Pälsi kuulub soome sõnameistrite vanemasse põlvkonda. Ta on sündinud 9. juulil 1882.a. Häme läänis Loppil Sajaniemi külas talupoja perekonnas. 1903.a. asus tulevane teadlane ja kirjanik õppima ülikoolis, kus kuulas peamiselt ahreoloogiat. Ta lõpetas ülikooli 1908.a. filosoofia kandidaadi kraadiga; doktorikraadi sai 1936.a. On Soome Kirjanike Liidu auliige. Omandatud eriala viis Pälsi varakult (1909) Soome Rahvusmuuseumi […]
“Mina”
… Minuga on varemgi juhtunud, et ma olen kahestunud. See juhtub alati, kui midagi on toimumas. Ja see tähendab, et sündmused ei leia aset mitte ainult minu ümber või minus, vaid minuga. Seda ei saa üksi läbi elada, sest ühega peab see toimuma, teine peab seda teadma ja selle meile mõlemale selgeks tegema. …
“Misterioso”
Sari: Mirabilia Rootsi ärimees mõrvatakse tema elutoas. Järgmine Rootsi ärimees mõrvatakse tema elutoas. Kõik viitab sellele, et mõrvad jätkuvad. Keskkriminaalpolitseis moodustatakse kibekähku hoolikalt valitud inimestest eriüksus, mis saab nimeks A-rühm ja mille ülesandeks on müsteerium kiiresti lahendada. Kes on see tüüp, kes istub ärimeeste elutubades, kuulab jazz´i, tulistab kaks kuuli läbi ohvri pea ja kaob […]
“Mõisa saladus”
Igapäevane elu oli küll rist ja viletsus, kuid see ei tähendanud veel midagi! Vahel juhtub ju inimestega ikka kõiksuguseid asju ja sedakorda tuli mulle mõte kirjeldada kõike läbielatut. Mõtlesin küll alustada vaimurikkama eessõnaga ja teatada oma lugejaile valitud lausete ning kõnekäändudega, et olen täiesti teadlik selle kirjanduslikus patustuses, mida teen, kirjeldades üht vana maja – […]
“Morten Punane”
Martin Andersen Nexo autobiograafiline romaan “Morten Punane”, mis koos “Vallutaja Pelle” ja “Inimlaps Dittega” moodustab Taani töölisliikumist käsitleva triloogia, on “Vallutaja Pelle” otsene järg, kusjuures sündmustikku lahutab viimasest umbes paariaastane vaheaeg. Lugeja kohtub paljude “Vallutaja Pellest” tuntud tegelastega, nagu Morteni noorpõlvesõber ja võitluskaaslane, Taani sotsiaaldemokraatliku töölisliikumise juht Pelle, tema naine Ellen, poeg Svend-Trööst jne. Romaani […]
“Moskoviidid”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 14-15 Rootsi armastatud kunstnik ja viljakas vestekirjanik, Rootsi Akadeemia liige aastast 1922. 1923. aastal tegi ta pikema reisi kodusõjajärgsele Venemaale, missiooniks visandada selle unikaalse ajajärgu tegelaste portreesid. Talle avanesid nii Kremli kõrged uksed kui ka kõige kohutavamad allilmaurkad. Ta joonistas Trotskit ja Kalininit, Clara Zetkinit ja Aleksandra Kollontaid, aga […]
“Murdekoht”
Üks mees on sisse murdnud kirjaniku majja. Ta nõuab, et tema oleks järgmine, kellest romaan kirjutatakse. Tal on tingimata tarvis pääseda raamatusse, ta nõuab elu. Ta on keskealine tagasihoidlik meesterahvas, kes töötab kunstigaleriis, kuid kellel ei ole sõpru ega perekonda. Ta elab erakuna väga üksildast elu. Kuni kirjanik võtab tema palvet kuulda. Mehe elus hakkavad […]
“Must armastus”
Romaan Oli üks maikuu lõpupoole laupäevi. Kell lähenes kahele ja päev oli endale juba saanud õhtupooliku meeleolu, mis ilmnes linna elus paljude väikeste varjunditena. Tänavail hakkas nägema töölt tulijaid ning autodele, rongidele või laevadele tõttavaid nädalalõpuveetjaid. Kogu elu valmistus veel viimseks argipäevaseks pingutuseks oma laupäevaõhtupooliku tõtuga, enne kui päev muutus rahuliseks pühadeõhtuks ja nood tuhanded […]
“Must viiking”
Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse “Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? “Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. […]
“Naha all”
See ei ole põnevik, see ei ole sci-fi – see on Michel Faber ja see ei sarnane millelegi, mida keegi kunagi lugenud on! Liialdamata paigutub Faber ande jõulisuse poolest ühte ritta selliste meestega nagu Anthony Burgess, Ian Banks, Bret Easton Ellis, Irvine Welsh ja Ian McEwan. Faberi loodud maailm on tundeid äratav õuduse ja ilu […]
“Naine peeglis”
Tõlkinud H. Ingelman. Ta oli juba pannud lilled vaasi, need olid ta ees laual. Mees oli läinud, ukseavast oli tulnud külma sisse ja naine oli tõstnud jalad sohvale. Samahästi oleks võinud olla õhtu, päev polnud veel koitnud. Aga valgenes vähehaaval kogu aeg ja lilleõied avanesid soojuses. Naine peagu nägi seda, suitsetades esimest hommikust sigaretti sohval. […]
