“Portugali keiser”
Kolm suure rootsi klassiku Selma Lagerlöfi (1858-1940) samasse loominguperioodi kuuluvat teost: “Portugali keiser” (1914), jutustus vaesest kandimehest, kes minetab reaalsusetaju ja hälbib kujutluste maailma, kui tema armastatud tütar linna raha teenima läheb ja aastateks silmapiirilt kaob, “Surmakutsar” (1912), legendilaadne jutustus hea ja kurja heitlusest inimhinges elu ja surma piirimail, “Liljecrona kodu” (1911), romaan üllast pastoritütrest […]
“Preili Smilla lumetaju”
Romaaniklassika “Ta astunud lumme, millel me seisame. Jäljed lähevad katuseserva poole ja jätkuvad piki katust, võib-olla kümme meetrit. Seal nad peatuvad. Ja jätkuvad seejärel majanurga ja otsaseina poole. Kust nad kulgevad piki katuseserva umbes poole meetri kaugusel sellest, kuni teise laohoone poolse nurgani. Sealt on ta astunud võib-olla lolm meetrit tagasi keskpaiga suunas, et hoogu […]
“Preili Smilla lumetaju”
“Preili Smilla” on raamat sügavast intellektist ja peaaegu niisama sügavast nukrusest. Jää ja lumi pole Hoegi romaanis mitte ainult loodusnähtused, vaid olulised tegelaskujud. Tõeotsingud viivad Smilla alatasa üliohtlikesse ja põnevatesse seiklustesse, mis leiavad aset Kopenhaageni talvepimeduses, Atlandi ookeanil ja Gröönimaa jäämägede vahel, kus teda päästavad surmast vaid terav mõistus, loodusrahva – gröönlase – vaist ja […]
“Printsess”
Pühendatud mitmele arstile, kuid üheleainsale halastajaõele. Halastajaõde on soome tüdruk. Ta on parim kõigi minu tuttavate tütarlaste seas. Nimetan teda printsessiks. *** See raamat on mulle sügavat mõju avaldanud. Printsessist ja ta haigusest antud pilt on ehtne ja selle ehtsuse jaoks on üksainus seletus: Gunnar Mattssoni allikad on tõelised ja need on talle väga lähedal. […]
“Proua Marie Grubbe”
Suure taani klassiku Jens Peter Jacobseni (1847-1885) ajaloolise tagapõhjaga romaan (1876). Selle kangelanna on tegelikult elanud isik, kes teiste tahtele alistumata sammub isepäiselt oma elurada. Keeleliselt redigeeritud uusväljaanne 1932.a. ilmunud kärbetega tõlkest pealkirja all “Ühe naise saatus”.
“Proua Teil Tallinnas”
“Proua Teil Tallinnas” on eeskätt autori ema, proua Agnes Ingeborg Johanseni lugu, kelle traagika on kõige otsesemas seoses Baltimaid tabanud Hitleri-Stalini vandenõuga. Romaani tegevus algab 1939. aasta augustis, kui proa Teil on ligi 80 aastat ja sunnitud oma kauasest kodust lahkuma. Otsekui ühiskonna erinevate ajalooliste vaatekohtade läbilõikena esinevad romaanis kolm venda Johanseni: Erik – tegelikus […]
“Pruut Gentist”
Kolmeteistkümneaastasena antakse Habsburgide printsess Elsabeth naiseks Taani kuningale Christian Teisele, kes parema meelega oleks kosinud kaasaks Elisabethi kaunitarist õe. Kuningat huvitab tema noore kaasa juures peamiselt kaasavara ja päritolu. Noore kuninganna elu Kopenhaageni õukonnas on seda keerulisem, et kuningas on avalikult armunud pagarinaise tütresse ega taha oma kuningannast kuuldagi. Elisabeth aga armub oma tulevasse juba […]
“Punamütsike”
Soomerootsi kirjaniku pihtimuslik romaan naise elukäigust, tema lapsepõlvest ja vanematest, Hundiga kohtumisest ja uuest perekonnast, kus sünnivad omad hundikutsikad.
“Punane joon”
Eestindanud Eduard Virgo E. Kollomi kaas ja puugravüürid Ilmari Kianto, tuntuid Soome kirjanikke, on sündinud Põhja-Soomes 7. mail 1874 ja on pärit Calamniuste soost, kes juba vanasti oli tuntud kirjanduslike harrastuste poolest. Kianto isa oli kirikuõpetajaks Suomussalmel, kus ka kirjanik on veetnud suurem osa oma elust. Seal asudes on ta põhjalikult tutvunud Põhja-Soome kidura ja […]
“Punane nagu veri. Valge nagu lumi. Must nagu eebenipuu” 3 raamatut
Anderssonist jutustav Lumikki trilleritriloogia. 1. raamat “Punane nagu veri”: Pimikusse on kuivama riputatud pestud viiesajaeurosed rahatähed. Õhus heljub hüübinud vere lehk. Lumikki Andersson ei segada end põhimõtteliselt kunagi teiste asjadesse, aga raha leidmine paiskab ta keset rahvusvahelise narkoäri keerist. Nelja ööpäeva jooksul aset leidev, aina pingelisemaks muutuv sündmusteahel tõukab Lumikki eluohtlikesse olukordadesse, sunnib põgenema külmavereliste […]
“Püütia õpetused”
Triloogia Victoria Bergmani nõrkus / Kolmas raamat “Püütia õpetused” on Victoria Bergmani triloogia viimane osa. Victoria püüab oma lõhestunud siseilma korda saada eneseteraapia abil. Lõpuks jääb tema paljudest osaisiksustest alles tugevaim. Paljud minevikusündmused asetuvad nüüd päris uude valgusse. “Püütia õpetused” viitab pedofiilide salaühingu Sihtunum i Diasporan halastamatutele reeglitele. Psüühiliselt paranedes suudab Victoria Bergman üha edukamalt […]
“Reekviem katkenud reisile”
Tundub vajalikuna juhtida tähelepanu sellele, et need muusikud, keda kirjeldatakse selles romaanis, pole identsed tegelike muusikutega, kes kõik hukkusid ööl vastu 15. aprilli 1912, koos 1495 teise reisija ja meeskonnaliikmega. Tegelikud muusikud olid: Wallace Henry Hartley (kapellmeister) George Krins (viiul) Roger Bricoux (tšello) W. Theodore Brailey (klaver) J. Wesley Woodward (tšello) P. C. Taylor (klaver) […]
“Ristisõdade triloogia” 3. raamatut
1. “Tee Jeruusalemma” on esimene osa ristisõdade ajastut kujutavast romaanitriloogiast. Issanda aastal 1150 sünnib Arnäsi mõisa Vänerni järve kaldal Arn Magnusson. Ta saab oma aja kohta väga hea vaimuliku ja ilmaliku hariduse Varnhemi kloostris. Poiss õpib käsitsema vibu ja mõõka nagu tarmukas ja kartmatu rüütel. Naasnud 17-aastaselt isatallu võimuvõitlusest killustunud Lõuna-Rootsis, kistakse Arn troonipretendentide intriigidesse. […]
“Rohelised aasad”
Pärast vanaperenaise surma jäi Neshovi põlistalu vanima perepoja Tori vastutada. Tervise kaotanud Tor aga teeb meeleheitehoos enesetapu. Need triloogia kahes eelnevas raamatus toimunud sündmused sunnivad Tori tütart Torunni, suguvõsa ainsat järeltulijat, talupidamist enda õlgadele võtma. Kogemusteta linnatüdrukule käib suure talu pidamine siiski üle jõu. Torunni onud, Neshovi perepojad, ei tunne talu käekäigu vastu huvi ja […]
“Rüütel laante süngusest”
Romaan räägib Soome iseseisvuspüüdluste ajast läbi ühe perekonna, aga eelkõige (pool)vendade Kustaa ja Akseli Falini suhete. Kustaa Falin, kelle silmade läbi tegevus toimub, on oma nooruspõlves olnud ametnikuks Venemaal, Peterburis, ning sellest alates olnud märgistatud, kui venelaste sõber. Akseli Falin on tõusnud karjäärirederil ministriks, kuid ei ole kunagi saanud lahti alaväärsustundest oma venna suhtes. Au […]
“Saatuse sõrmed”
Rootsi armastatud luuletaja, ajalehemehe ja polühistori mõttemäng teemal: mis oleks saanud, kui …? Missugune oleks meie maailm, kui Saksamaa oleks jõudnud visata aatomipommi Los Alamose peale? Mis oleks saanud, kui Martin Luther oleks paavstiks valitud? Kui Karl XII oleks võitnud Poltava lahingu? Kui hiinlased oleksid esimesena Ameerika avastanud? Kui Aleksander Suur oleks kaotanud otsustava lahingu […]
“Sajab soolast vihma”
Tuntud soome naiskirjaniku Eeva Joenpelto romaan, mis jätkab juba ilmunud romaanide “Tõmbab ustest ja akendest” (e.k. 1981) ja “Otsekui tulest tõmmatud tukk” (e.k. 1982) sündmustikku Soome 1920-1930-ndate aastate küla- ja aleviolustikus.
“Sajandi armastuslugu”
Luuletused. Ma armastan sind nii piiritult/ütlesid sa/keegi pole kunagi võinud armastada nagu mina/ma olen ehitanud oma armastusest püramiidi/ütlesid sa/olen tõstnud su pjedestaalile/ kõrgele pealpool pilvi/See on sajandi armastuslugu/ütlesid sa/see jääb alatiseks kestma/seda imetletakse igavesti/ütlesid sa/Mul oli raske magada/esimesed seitsesada kolmkümmend ööd/kui olin mõistnud/kui piiritult sa armastad/oma armastust. Loomingu Raamatukogu 3/4, 1986
“Saksa sigakoer”
Soome kirjaniku Daniel Katzi autorinimi ei ole eesti lugejale varasemastki tundmatu. 1992. aastal ilmus “”Loomingu” Raamatukogus” ta esikromaani “Kui vanaisa Soome suusatas” eestindus. Kirjaniku proosalooming on jõudnud mitmesse teisegi keelde. Käesolevgi, kirjaniku seni viimane romaan on enne eesti keeles ilmumist leidnud avaldamist juba ka saksa, slovaki, prantsuse ja ungari keeles. “Saksa sigakoer” on soome koolidirektori […]
“Salka Valka”
Nimeka islandi kirjaniku (s. 1902), Nobeli preemia laureaadi (1955) romaan õrnahingelisest, kuid tahtejõulisest tütarlapsest, kes ühel tormisel talvepäeval koos emaga kõrvalisse, mahajäetud kalurikülla saabub ja end seal vähehaaval maksma paneb.
