“Püütia õpetused”
Triloogia Victoria Bergmani nõrkus / Kolmas raamat “Püütia õpetused” on Victoria Bergmani triloogia viimane osa. Victoria püüab oma lõhestunud siseilma korda saada eneseteraapia abil. Lõpuks jääb tema paljudest osaisiksustest alles tugevaim. Paljud minevikusündmused asetuvad nüüd päris uude valgusse. “Püütia õpetused” viitab pedofiilide salaühingu Sihtunum i Diasporan halastamatutele reeglitele. Psüühiliselt paranedes suudab Victoria Bergman üha edukamalt […]
“Reekviem katkenud reisile”
Tundub vajalikuna juhtida tähelepanu sellele, et need muusikud, keda kirjeldatakse selles romaanis, pole identsed tegelike muusikutega, kes kõik hukkusid ööl vastu 15. aprilli 1912, koos 1495 teise reisija ja meeskonnaliikmega. Tegelikud muusikud olid: Wallace Henry Hartley (kapellmeister) George Krins (viiul) Roger Bricoux (tšello) W. Theodore Brailey (klaver) J. Wesley Woodward (tšello) P. C. Taylor (klaver) […]
“Riigi saladus”
Markus Mezentius Manilianuse üksteist kirja kevadel a. 30 p. Kr. … Üle kolmekümne jõudnud mees ei peaks enam olema armastuse ori. Olengi rahunenud, mu kangem kirg on kustunud. See viis mind Aleksandrias kahtlasse seltskonda ja pani mind ennast ära kulutama. Ma ei kahetse seda, sest inimene ei saa siiski ümber teha oma tegusid ega neid […]
“Ristisõdade triloogia” 3. raamatut
1. “Tee Jeruusalemma” on esimene osa ristisõdade ajastut kujutavast romaanitriloogiast. Issanda aastal 1150 sünnib Arnäsi mõisa Vänerni järve kaldal Arn Magnusson. Ta saab oma aja kohta väga hea vaimuliku ja ilmaliku hariduse Varnhemi kloostris. Poiss õpib käsitsema vibu ja mõõka nagu tarmukas ja kartmatu rüütel. Naasnud 17-aastaselt isatallu võimuvõitlusest killustunud Lõuna-Rootsis, kistakse Arn troonipretendentide intriigidesse. […]
“Rohelised aasad”
Pärast vanaperenaise surma jäi Neshovi põlistalu vanima perepoja Tori vastutada. Tervise kaotanud Tor aga teeb meeleheitehoos enesetapu. Need triloogia kahes eelnevas raamatus toimunud sündmused sunnivad Tori tütart Torunni, suguvõsa ainsat järeltulijat, talupidamist enda õlgadele võtma. Kogemusteta linnatüdrukule käib suure talu pidamine siiski üle jõu. Torunni onud, Neshovi perepojad, ei tunne talu käekäigu vastu huvi ja […]
“Rüütel laante süngusest”
Romaan räägib Soome iseseisvuspüüdluste ajast läbi ühe perekonna, aga eelkõige (pool)vendade Kustaa ja Akseli Falini suhete. Kustaa Falin, kelle silmade läbi tegevus toimub, on oma nooruspõlves olnud ametnikuks Venemaal, Peterburis, ning sellest alates olnud märgistatud, kui venelaste sõber. Akseli Falin on tõusnud karjäärirederil ministriks, kuid ei ole kunagi saanud lahti alaväärsustundest oma venna suhtes. Au […]
“Saatuse sõrmed”
Rootsi armastatud luuletaja, ajalehemehe ja polühistori mõttemäng teemal: mis oleks saanud, kui …? Missugune oleks meie maailm, kui Saksamaa oleks jõudnud visata aatomipommi Los Alamose peale? Mis oleks saanud, kui Martin Luther oleks paavstiks valitud? Kui Karl XII oleks võitnud Poltava lahingu? Kui hiinlased oleksid esimesena Ameerika avastanud? Kui Aleksander Suur oleks kaotanud otsustava lahingu […]
“Sajab soolast vihma”
Tuntud soome naiskirjaniku Eeva Joenpelto romaan, mis jätkab juba ilmunud romaanide “Tõmbab ustest ja akendest” (e.k. 1981) ja “Otsekui tulest tõmmatud tukk” (e.k. 1982) sündmustikku Soome 1920-1930-ndate aastate küla- ja aleviolustikus.
“Sajandi armastuslugu”
Luuletused. Ma armastan sind nii piiritult/ütlesid sa/keegi pole kunagi võinud armastada nagu mina/ma olen ehitanud oma armastusest püramiidi/ütlesid sa/olen tõstnud su pjedestaalile/ kõrgele pealpool pilvi/See on sajandi armastuslugu/ütlesid sa/see jääb alatiseks kestma/seda imetletakse igavesti/ütlesid sa/Mul oli raske magada/esimesed seitsesada kolmkümmend ööd/kui olin mõistnud/kui piiritult sa armastad/oma armastust. Loomingu Raamatukogu 3/4, 1986
“Saksa sigakoer”
Soome kirjaniku Daniel Katzi autorinimi ei ole eesti lugejale varasemastki tundmatu. 1992. aastal ilmus “”Loomingu” Raamatukogus” ta esikromaani “Kui vanaisa Soome suusatas” eestindus. Kirjaniku proosalooming on jõudnud mitmesse teisegi keelde. Käesolevgi, kirjaniku seni viimane romaan on enne eesti keeles ilmumist leidnud avaldamist juba ka saksa, slovaki, prantsuse ja ungari keeles. “Saksa sigakoer” on soome koolidirektori […]
“Salka Valka”
Nimeka islandi kirjaniku (s. 1902), Nobeli preemia laureaadi (1955) romaan õrnahingelisest, kuid tahtejõulisest tütarlapsest, kes ühel tormisel talvepäeval koos emaga kõrvalisse, mahajäetud kalurikülla saabub ja end seal vähehaaval maksma paneb.
“Samueli raamat”
Väljapaistva rootsi prosaisti Sven Delblanci (sünd. 1931) romaan andeka ja ausa inimese, pastor Samuel Erikssoni ja tema perekonna konfliktist konservatiivse seisuliku ühiskonnaga. Teose eest määrati autorile 1982. a. Põhjamaade romaanihind.
“San Michele raamat”
Kas autor Axel Munthe on kõigile või mitmele tõlkele kirjutanud eessõnu, pole mul teada. Küll on aga minu ees oleval illustreeritud saksakeelsel väljaandel tema eessõna aastast 1937, niisama on selle järele asetatud eessõna saksakeelsele tõlkele aastast 1931 ja veel eessõna ingliskeelsele tõlkele aastast 1928. Mingil teel olen ma ka teada saanud, et alguskiri oli ingliskeelne. […]
“Sari”
Rootsi metsateadlase ja maailmaränduri Eric Lundqvisti (1902-1978) haarav jutustus võluva indoneeslanna Sari kirevast elukäigust Hollandi koloniaalvõimu, Jaapani okupatsiooni ja Indoneesia iseseisvussõja aastatel, mis viib teda vaiksest Jaava mäestikukülast Kalimantani tulikuumadele naftaväljadele, Uus-Guinea dzunglitesse skalbiküttide lõkete äärde ja viimaks külma põhjalasse, autori kodumaale Rootsi.
“Sebastian Bergmani needus I – III osa. 3 raamatut”
Raamat “Mees, kes polnud mõrtsukas” Enne Aasia tsumanit oli kriminaalpsühholoog Sebastian Bergman tippvormis. Ta oli hea töökoht, armastatud naine ja kallis tütar. Kuid see oli siis. Pärast tsunamit on enamik Sebastiani häid külgi haihtunud ja ta on ajapikku muutunud ennasthävitavaks vrakiks. Kui politsei leiab soost kuueteistaastase Rogeri ilma südameta surnukeha, satub Sebastian juhuslikult juurdlusse, mida […]
“Seda ei juhtu”
Mees lamas laias voodis. Ta lamas liigatamatta. Metallvarjudega lamp valgustas selgesti ta nägu, jättes muu osa toast hämaruse valda. Tuhatoos öölaual oli täis. Öökella fluorikollased osutid lähenesid neljale. Öö oli vastu hommikut, aga mees ei maganud. Ta lamas liikumata. Ta hingas vaikselt, tundmata vähimatki rahutust. Pabeross põles lõpuni. Kõrvale vaatamata kustutas ta selle tuhatoosis. Siis […]
“See sama soolane meri. Soome tänapäeva luule antoloogia”
Peaks alustama küsimusest, mida õieti tähendab käesolevat raamatut iseloomustav “tänapäeva soome luule”? Kui vastata sekundaarsete tunnuste järgi, siis kõnealuse antoloogia vanim luuletaja, Timo Lappalainen, on sündinud 1959. Oma vanuse poolest võiks ta kuuluda pigem põlvkonda, mille tuntumad nimed on Jari Tervo, Kari Hotakainen ja Kjell Westö. Kuid kui eelmainitute debüüdid jäävad 80ndatesse, siis Timo Lappalainen […]
“See, kes ma kunagi ei olnud”
Majgull Axelssoni raamat viib meid ühe naise ellu, kes isegi oma õiget nime ei tea – Mary või Marie? Kui tema mees pärast alaealise prostituudi juures viibimist ühe Ida-Euroopa riigi linnas aknast välja heidetuna leitakse ning raskelt kannatanuna haiglasse viiakse, algavad naises aga tõelised siseheitlused. On ta andestav Mary, kes jätkuvalt hoolitseb oma mehe eest, […]
“See, mida EI saanud juhtuda”
Jutustus “Estonia” katastroofist. Esimene ja seni ainus raamat reisilaeva “Estonia” traagilisest hukkumisest, mis on kirjutatud katastroofis ellujäänu poolt. Raamat vapustab oma vahetuse ja teesklematusega, avades ühteaegu lugeja silmi üksikasjadele ja probleemidele nii laevahukus endas kui selle järelmõjudes pääsenuile, mille peale kõrvaltvaatajal muidu on peaaegu võimatu tulla. See kirjeldus aitab suuresti kaasa toimunud kurbmängu tõeliste mõõtmete […]
“Seitse venda”
“Seitse venda” on Soome armastatuim raamat. Oma kodumaal on see võitnud niihästi “Kalevala” kui ka Runebergi luule; ükski teine romaan ei suuda sellega Soome kirjanduse valitsejatrooni pärast võistelda. Selle teose tegelaste laused on muutunud üldisteks kõnekäändudeks, selle stseenidele viidatakse nagu tõelistele sündmustele, seitse venda ja nende juhtumused on muutunud püsivaks rahvuslikuks varanduseks samal kombel nagu […]
