“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“November”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 34-35 “Ma armastan sügist, see nukker aastaaeg on mälestuste jaoks loodud.” Nii alustab Gustave Flaubert oma esimest romaani “November”, mille ta lõpetas 1842. aasta sügisel 21-aastasena, kuid trükivalgust nägi see alles pärast autori surma. Autobiograafiliste sugemetega loos saab lugeja kaasa elada noorukist peategelase tundelisele sirgumisele, tema esimestele armurõõmudele ja […]
“Nüüdisaegne lugu 1. osa: Vallimäe jalakas. Pajuvitstest mannekeen”
Anatole France´i (1844-1924) “Nüüdisaegne lugu” koosneb neljast romaanist: “Vallimäe jalakas”, “Pajuvitstest mannekeen”, “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis”, millest kaks esimest ilmuvad käesolevas köites. Kes tunneb France´i loomingust ainult seda osa, mis on varem eesti keeles ilmunud, seda võib “Nüüdisaegne lugu” mitmeti üllatada, nagu ta üllatas ka XIX sajandi lõpu lugejaid, keda France´il juba üsna palju […]
“Nüüdisaegne lugu 2. osa: Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis”
Anatole France´i tetraloogia “Nüüdisaegne lugu” kaks viimast romaani “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis” moodustavad mõnes mõttes omaette terviku. See aga pole siiski täiel määral mõistetav ega nauditav, kui ei olda tuttav kahe esimese romaani sündmuste ja probleemistikuga. (“Vallimäe jalakas” ja “Pajuvitstest mannekeen”). Endiseks on jäänud eeskätt nädalakroonika vorm, france´lik följetonlikkus, mida on iseloomustatud juba tetraloogia […]
“Ohtlikud suhted”
… ehk kirjad, mis on kokku kogutud ühest seltskonnast ja avaldatud õpetuseks mõningatele teistele. Selle nüüdseks endale klassikaliste teoste seas kindla koha leidnud 18. sajandi romaani autor kirjutas teose oma sõjaväelise karjääri kõrvalt, kavatsemata oma elu tihedalt kirjandusega siduda. Ta olevat aga ise väitnud, et kavatseb kirjutada midagi, mis oleks täiesti rabav, tekitaks sensatsiooni ja […]
“Öine lend”
Te avate erakordse raamatu. Mitte ainult sellepärast, et nende kaante vahel on õieti neli eri raamatut, et nende looja on elukutselt lendur, katsetaja, aeronautikat ning reaktiivtehnikat käsitlevate leiduripatentide omanik, vaid rohkem küll selle tõttu, et ses raamatus avaneb ühe inimses ainulaadne ja sügav mõttemaailm vormituna isikupärasesse väljendussavisse. Mõte ja sõna ühinevad. Iga fragmentki on kantud […]
“Öö Kleopatraga”
… Ent romantism ei sündinud sugugi 1830. aastal “Hernaniga”. Seda valmistasid ette juba Chateaubriand ja Mme de Stael, see ammutas jõudu Schilleri ja Goethe, Shakespeare´i ja Byroni loomingust ning avaldus kõigis kirjandusvormidest. Kõige eredamalt lõi see aga lõkkele teatris. Vastates uue sajandi nõudmisele, astuti vastu klassikalistele kaanonitele. Romantism tahtis anda rahvale teoseid, mis toetaksid nende […]
“Oona ja Salinger”
Teatud ajastul saabub teatud maades hetk, kui inimesed ootavad justkui mingit olulist ja traagilist sündmust, mis võimaldaks lahendada kõik nende probleemid. Tavaliselt nimetatakse sellist perioodi sõjaeelseks. Armumiseks ei tasu seda aega valida. 1940. aastal kohtub 21-aastane algaja kirjanik Jerry Salinger New Yorgis 15-aastase Oona O´neilliga, kes on Ameerika kuulsaima draamakirjaniku tütar. Nende idüll algab tegelikult […]
“Oopiumisuits”
Claude Farrere Kodanikunimega Eduard Bargone, on sündinud aastal 1872. Elukutselt mereväeohvitser, loobus ta hiljem oma ametist, et anduda täielikult kirjandusele. Nagu Pierre Loti, nii on ka Claude Farrere eksootilise romaani harrastaja, kuid tema töis lisandub esimese sentimentaalsusele veel salapärast ja dramaatilist elementi. Ta esikteos “Oopiumisuits” (ilmus aastal 1904) äratas kohe suurt tähelepanu. Sama sooja vaimustusega […]
“Õpilane”
„Õpilane” on prantsuse kirjaniku, psühholoogilise suuna meistri Paul Bourget’ (1852–1935) kuulsaim teos. Romaan põhjustas ilmumisel suure skandaali; selle mõjukas kaitsja oli Anatole France. Teose peategelasteks on aadliperekonnas koduõpetajana töötav üliõpilane Robert Greslou, kes järgib oma filosoofiaõpetaja Adrien Sixte’i õpetusi, ning habras ja süütu peretütar Charlotte de Jussat. Kindla kompositsiooni ja dramaatilise arenguga romaani võib pidada […]
“Opus nigrum”
Prantsuse nüüdiskirjaniku ajalooline romaan meedikust ja alkeemikust Zenonist, kellesse on koondatud mitmete renessansiajastu suurvaimude – Leonardo da Vinci, Campanella, Erasmuse jt. eluseiku ja ideid. Sari: Varamu
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Päevakord”
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt […]
“Päikesekonservid”
Pierre Gamarra sündis 1919. aastal ja veetis oma lapsepõlve Toulouse´is. Sõja ajal võttis ta osa antifašistlikust vastupanuliikumisest, pärast sõda on kaasa löönud Prantsuse Kommunistliku Partei võitluses deomkraatia ja rahu eest. Ta kuulub tänapäeva prantsuse kirjanduse progressiivse suuna järjekindlamate esindajate hulka ning tema loomingu laadis võib täheldada väga tugevat kallakut sotsialistliku realismi poole. Esikteos “Tule maja” […]
“Papillon”
“Venetsueela rahvale, Paria lahe tagasihoidlikele kaluritele, kõigile haritlastele, sõjaväelastele ja teistele, kes andsid mulle võimaluse uut elu alustada.” Sellise pühendusega alustab Henri Charriere oma autobiograafilist põnevuslugu “Papillon”. 1931.a. mõisteti 25-aastane Henri Charriere (hüüdnimega Papillon – liblikas pr.k., sündis 1906 Prantsusmaal kooliõpetaja perekonnas) mõrva eest, mida ta tegelikult polnud sooritanud, eluks ajaks sunnitööle. 1933 viidi ta […]
“Pariisi saladused” 1. osa
E. Sue teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased. E. Sue peateos “Pariisi saladused” ilmus 1843. aastal ning saavutas ennenägemata edu. Romaani ainetel on tehtud korduvalt filme. Ja tänagi, poolteist sajandit hiljem, on see romaan jätkuvalt lugejat erutav.
“Parma klooster”
Prantsuse kirjanduse klassiku Stendhali tuntud romaan progressi ja reaktsiooni, armastuse ja alatuse, vabaduse ja türannia vahelisest võitlusest XIX saj. alguse Itaalia väikeriigis.
“Pärtliöö”
Pärtliöö oli suur kuritegu, isegi tolle aja kohta: aga ma kordan, veresaun 16. sajandil ei ole sugugi seesama kuritegu mis veresaun 19. sajandil. Lisagem, et suurem osa rahvast võttis sellest osa, kas tegelikult või mõttes: ta relvastas ennast, et rünnata hugenotte, keda ta pidas võõrasteks ja vaenlasteks. Pärtliöö oli nagu rahva ülestõus, sarnane hispaanlaste ülestõusuga […]
“Pastoraalsümfoonia”
… Meile kõigile suureks õnneks ei jõudnud Sigmund Freudi psühhoanalüüs Gide´i loomingut liiga palju mõjutada, ta tegi seda parajal määral, mistõttu kõik Gide´i romaanid ja muud teosed jäävad ikkagi heaks belletristikaks, mitte mingiks surmigavaks mälusoppides urgitsemiseks. Ja kuidas ka “Pastoraalsümfooniat” ja “Immoralisti” ei tõlgendataks (aga neid tõlgendusi on ülikeerukaid), on esimene puhtal kujul armastusromaan, teine […]
“Patsient 127”
Cressaci haigla. Kell kümme õhtul. Kiirabiosakond. Autoõnnetuses vigastatud, sügavasse koomasse langenud mees, kelle isikut ei suudeta kindlaks teha, viiakse palatisse 127. Mehel pole dokumente, samuti puuduvad tal sõrmejäljed, tema nägu on kohendanud ilukirurg. Politsei kahtlustab, et mängus on maffia, ja lugu leiab kajastamist ajakirjanduses… Salapärane patsient satub põetaja Carole Massoni hoole alla, kes tunneb mehe […]
