“Portreed”
Juhan Lasman on sündinud 1928. a. 40 fotograafia-aastasse mahub 15 isikunäitust, Kohtla-Järve linna fotoklubi asutamine ja selle juhendamine 25 aasta jooksul, Eesti esimese lastefotostuudio Silbet asutamine ja selle juhendamine 17 aasta vältel, osalemine enam kui 200 fotonäitusel ja konkursil, nende seas 68 rahvusvahelisel näitusel. Koos Kohtla-Järve linna fotoklubi liikmetega korraldati Eesti esimene fotoklubide kokkutulek ja […]
“Vana Pärnu ehitised ja inimesed”
Kirjalikes allikates on Pärnu sadamat esmakordselt märgitud 1242. aastal. Pärnu linna (Vana-Pärnu) asutamise ajaks peetakse aastat 1251, kui piiskop Heinrich õnnistas seal sisse toomkiriku. 1263. aastal põletasid paganatest leedulased linna, mis peagi taastati. Pärnu jõe vasakul kaldal tekkis Saksa ordu Liivimaa harule allunud Uus-Pärnu linn, mille kohta on teateid 1265. aastast. Seal asus ordukomtuuri loss […]
“Mälestusi Alutaguselt”
Juhan Lasman on sündinud 1928. a. 40 fotograafia-aastasse mahub 15 isikunäitust, Kohtla-Järve linna fotoklubi asutamine ja selle juhendamine 25 aasta jooksul, Eesti esimese lastefotostuudio Silbet asutamine ja selle juhendamine 17 aasta vältel, osalemine enam kui 200 fotonäitusel ja konkursil, nende seas 68 rahvusvahelisel näitusel. Koos Kohtla-Järve linna fotoklubi liikmetega korraldati Eesti esimene fotoklubide kokkutulek ja […]
“Kire vili”
Mida tunneb 13-aastase poja isa, kui ta saab teada, et on terve elu olnud viljatu? Asudes otsima oma poja Bo bioloogilist isa, viib Armin Mindergout lugeja ebatavalisele teekonnale – alustades päevast, kui ta oma armastatu Monikaga kohtus, kuni elukaaslase ootamatu surmani. Armini tõekspidamised muutuvad raamatu lehekülgedel, kui tema maailma pööratakse pea peale. Kui hästi me […]
“Teo Maiste”
See raamat on mõeldud neile, kes on läbi aastakümnete näinud teatris etendusi Teo Maistega, – ja neile, kes armastavad teatrit, – ja veel neilegi, kellele läheb korda meie lauluteatri tulevik. Öeldes, et elus võid olla surelik, aga laval pead olema rohkem, on Teo-Endel Maiste (“Estonia” kavalehtedel enamasti ühe eesnimega – Teo Maiste) püüdnud lavastaja poolt […]
“Eesti levimuusika ajaloost 2. Omad viisid võõras väes”
“Omad viisid võõras väes” on järg “Vaibunud viiside kajale”, milles vaadeldi eesti levimuusikat tema juurtest kuni esimese iseseisvusaja lõpuni. Käesolev köide käsitleb aastaid 1940-1945, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse, mil kaks vallutajat tõid Teise maailmasõja Eesti pinnale ja sundisid eestlased sõdima võõrvägedes – ühed ühel, teised teisel poolel. Kaheks oli rebitud ka Eesti muusikaelu. Pool […]
“Kaks teed teaduses. Mälestusi ja esseid”
Kosmoseteadlane Riho Nõmmik (1936, PhD 1998) jagab raamatus oma mälestusi ja mõtteid alates kooliajast Treffneri koolis kuni tõusuni maailma kosmoseteaduse püramiidi tippu. Ta õppis Moskva Ülikoolis ja töötas pikka aega ülikooli kuulsas tuumafüüsika instituudis. Saavutused kosmoseteaduse valdkonnas tõid Nõmmikule tuntuse nii Venemaal kui välismaal. Olnud paljude aastate jooksul hinnatud esineja rahvusvahelistel kosmoseteemalistel foorumitel, seisab Riho […]
“Kuni ma su leian”
Nüüdisromaan. John Irving sündis 1942. aastal Exteris, New Hampshire´is. Töötanud lektorina mitmes ülikoolis, on John Irving käesoleval ajal täielikult pühendunud kirjanduslikule tegevusele. Koos perekonnaga elab kirjanik vaheldumisi Vermontis ja Torontos. See on lugu näitleja Jack Burnsist, tätoveerija Alice´i vallaspojast. Alice ja Jack rändavad mööda Põhjamere ja Läänemere sadamalinnu, otsides William Burnsi, Jacki jalgalasknud isa ja […]
“Ülemiste vanake”
Üks ennemuistne lugu, mis on kirja pandud Arvo Valtoni poolt, pildid juurde joonistanud Jaan Tammsaar
“Maalikunstnik Valdemar Väli”
Esimesed sammud algavad kodukohast. Minu sünnipaik oli Kullamaa “Saue tönk”, s.o. savitöökoda, mis asus, ümbritsetuna lepametsast, Risti-Virtsu maanteest paarisaja meetri kaugusel. Üle metsa paistsid kaks valget paekivist korstent, rahvas kutsus kohta “Sauetönk”; see nimi minule meeltmööda ei olnud. Seal, meistri peres, minu sünnipaik oligi. Esimesed muljed on saadud kodust, mis oli paksude müüridega mõisastiilis majas. […]
“Jüri Tarmak”
Sari: “Olümpiavõitjad” Per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole. See legendaarne fraas kehtib ka minu kohta. Selles on kogu minu spordifilosoofia: inimene peab pürgima kõrgustesse, nii sisemiselt kui väliselt. Kui keegi ei hüppa kõrgust, siis peaks ta vähemalt vaatama tähti taevas. Peaks teadma, kui kaugel ja kõrgel need on ja kui raske on […]
“Mait Riisman”
Sari: “Olümpiavõitjad” Igal inimesel on oma saatus Selles ma ei kahtle. Ja mitte sellepärast, et ma nii usun, vaid selle teadmisega on saatuselööke kergem vastu võtta, valu vaigistada. Oma saatusesse peab uskuma, see aitab elada, sest elu ise jääb alati ebaõiglaseks. Lapsest saati pead vastu võtma löögid, mis on sulle määratud. Nad karastavad sind ja […]
“Heino Lipp”
Sari: “Olümpiavõitjad” Heino Lipu suurusest räägivad tulevastele põlvedele saavutatud tulemused ja rekordid, mitte suurvõistluste medalid, mille eest teda võistlema ei lubatud. Tiitliteta rekordimeheks jäänud Lipp ei ole ainulaadne mitte ainult Eestis, vaid kogu maailma spordis. Vähe on taolisi suurusi, kellele pole antud võimalust oma võimeid realiseerida suurvõistlustel. Kergejõustikus mahub Lipu kõrvale ehk Rootsi 20. sajandi […]
“Vanalinnakillud”
Prantsatasin täies pikkuses vanalinna munakivisillutisele. Öösel oli külmetanud ja ümarjad tänavakivid olid libedamad kui jää. Oli pühapäeva varahommik ja ühtegi inimest polnud näha. Nii ei viitsinud end kohe püsti ajada ja jäin edasi lamama. Niguliste kirikust kostis orelihelisid. Keegi harjutas Bachi. Võttis keerulisemad passaažid tagasi ja mängis uuesti. Mitu korda järjest. Ma polnud kunagi nii […]
“Eesti kunsti ajaraamat 1523-1944”
“Eesti kunsti ajaraamatusse” on kogutud tähtsamaid fakte kunstielu sündmustest Eestis 16. sajandist kuni 1944. aastani. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult mitmesugusele allikmaterjalile, perioodikale, kataloogidele, kunstiteaduslikele kirjutistele ja monograafiatele, võimaluse korral eelistades ajaliselt lähedasi andmeid. Kõik see toetab koostajate püüdlust anda kunstiloo arengust võimalikult objektiivne pilt. Viited sündmuse all annavad informatsiooni sündmuse ajast ja kohast, iseloomust, […]
“Reisipauna koletore reis”
Tere-tere, saame tuttavaks – mina see reisipaun olengi! Kas Sa võid ette kujutada, mis uskumatud lood minuga juhusid?! Ühel rännakul, kui olime asunud koos mu sõbra reisiselliga koduteele, läksin ma pikal lennureisil pagasis kaduma. Seejärel sokutati mind aina erinevalte liinidel lendavatele lennukitele ja nõnda ma ekslesin risti-rästi ümber ilma. See eksirännak oli küll vintsutav, aga […]
“Sünnitusabi ja günekoloogia”
Inimeste tervist saab parandada siis, kui igas arstiteaduse harus on head erialaste teadmistega töötajad. Käesolev raamat on esmajoones mõeldud arsti või õe ametit õppijale, aga informeerib käsiraamatuna ka juba töötavaid meedikuid ning asjast huvitatud laiemat lugejateringi. Teos on kirjutatud kliinilisest vaatevinklist, andes ühtlasi rohket teavet haiguste tekkest, ka geneetilistest iseärasustest. Ainestik ulatub normaalsest viljastamisest, rasedusest […]
“Asunikud”
Sari: Põhjamaade romaan Vilhelm Moberg (20. august 1898 Lõuna-Smaland – 8. august 1973 Grisslehamn) oli rootsi kirjanik. Tema tuntuim suurteos on neljaosaline “Väljarändajate romaan” (“Utvandrarromanen”), milles ta käsitleb rootslaste väljarännet Ameerikasse 1850ndail. Selle teema jaoks tutvus ta põhjalikult rootslaste arhiividega USAs ning seda sarja on saatnud Skandinaavia raamatuturu suurim müügiedu. 1950ndate lõpuks oli sarja kõigi […]
“Tähehüpik ehk pappkastigeeniuse päevik”
Tahaksin öelda, et olen salajasel maailma päästmise missoonil või midagi sama uhket. Aga ma ei ole. Ma lihtsalt tahan, et minu ja mu väikevenna vahel oleks paar valgusaastat. Ta nimi on Jonathan ja ta on kuri. Tõsiselt.
