“Maalitud tuba”
Kunstiromaan Romaan Mantovast ja Mantegnast Aastail 1460-1506 kaunistas kunstnik Andrea Mantegna rikkalikult ühe toa Mantova hertsogi Lodovico III Gonzaga palees. Sellest ajast alates nimetati tuba Camera Pictaks – Maalitud toaks. “Maalitud tuba” on poeetiline päeviku- ja suguseltsiromaan, milles on keerukalt põimunud armastus ja surm, intriigid ja sugulasabielud, reetmine ja ustavus, elu ja kunsti mõtte otsingud. […]
“Kuninganna Margot I”
1572. aasta augustikuu kaheksateistkümnendal päeval -esmaspäeval- peeti Louvre´is suurt pidu. Põlise kuningakoja muidu pimedad aknad olid heledasti valgustatud ja selle läheduses asuvad, tavaliselt pärast Saint-Germain-l´Auxerrois´ kella üheksandat lööki tühjaks jäänud väljakud ja tänavad olid seekord südaöisest ajast hoolimata rahvast täis. … Sari: Põnevik
“Lauluväelised”
Raamatu tutvustuseks tsiteerigem alljärgnevalt paari mõttekäiku Herbert Tampere kirjutistest. Rahvuslikust iseloomust ja traditsioonidest: “Iga muutus, iga uus element peab kasvama välja traditsioonist või sellega kohanema, läbi käima kollektiivi “sulatusahjust”. Ilma selleta jääb ta võõrkehaks ning tõrjutakse peagi kõrvale. Kuid tuleb meeles pidada, et rahvuslik iseloom ja traditsioon ei ole midagi igipüsivat, vaid on pidevalt või […]
“Unenäoraamat I & II. 2 raamatut”
I. Raamat – a-mängukaardid II. Raamat – mängukaru-üürnik
“Lužini kaitse”
„Lužini kaitse“ on Vladimir Nabokovi esimene meistriteos. See räägib kuristikust geniaalsuse ja normaalsuse, mõistliku igapäevase eksistentsi ja saatuseseaduste vahel. Ja nagu pealkirigi viitab, jutustab see raamat malest. Peategelane Lužin kasutab malet kui pelgupaika igapäevaelu halluse eest. Mis saab, kui malemäng muutub kinnisideeks ja tõrjub järk-järgult välja reaalse maailma? Algab pikk pinev partii Elu vastu, mis […]
“Jevgeni Onegin”
„Jevgeni Onegin“ on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud „vene elu entsüklopeediaks“, kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – […]
“Kellavärgiga apelsin”
1962. aastal ilmunud „Kellavärgiga apelsini“ („A Clockwork Orange“) tegevus toimub tuleviku Londonis ja see on kirja pandud väga huvitavas keeles, nimelt nadsatis, mis on omapärane segu inglise ja ameerika slängist ning enamasti vene keelest pärinevaist laensõnadest. Tegelased ja sündmustik ei jää kummalisuse poolest keelele sugugi alla. Peategelane Alex on kuritegevusele pühendunud nooruk, kes mõrvab ja […]
“451* Fahrenheiti”
Guy Montag on tuletõrjuja. Tema töö on põletada keelatut ─ raamatuid ja koos nendega maju, kuhu raamatud on peidetud. Petrooleumi lõhnast läbi imbunud Montag naudib leekide mängu ja ei sea kunagi kahtluse alla oma tegevusega kaasnevat hävingut. Iga valvekorra järel naaseb ta oma üksluise elu ja naise Mildredi juurde, kes veedab kõik päevad virtuaalmaailmas. Kui […]
“Kuningas, emand, poiss”
„Kõigist minu romaanidest on see ere elukas rõõmsameelseim,“ kirjutas Nabokov „Kuninga, emanda ja poisi“ kohta. Koomiline, sensuaalne ja intellektuaalne teos toob lugejate ette oidipusliku armukolmnurga. Tragikomöödia tegelased on rikas ärimees Dreyer, tema meelas ja rahaahne abikaasa Martha ning noor kogenematu nõbu Franz. Kolmik kohtub juhuslikult Berliini rongis, sealt kihutatakse täiskiirusel ja järske käänakuid tehes nii […]
“Taevane leek. Valitud jutustusi”
Külluslikus ja elegantses stiilis ning võluvalt ekstsentriliste tegelastega jutustused viisid Tatjana Tolstaja 1980. aastatel tänapäeva vene kirjanduse tippu. Segades südamevalu ja huumorit, peadpööritavat fantaasiat ja maaelu idülli, on Tolstajast saanud vene kirjanduses Gogoli, Bulgakovi ja Nabokovi mantlipärija. Tolstaja on kirjutanud 24 n-ö kanoniseeritud jutustust, eesti keeles ilmub neist 14, lisaks veidi teises laadis „Anastassia ehk […]
“Pisuhänd”
“Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse tippteos, Eduard Vilde (1865–1933) satiiriline komöödia aastast 1913. Kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on see Vilde tuntuim näidend. Järve sõnul on „näidendi ideeline põhieesmärk /-/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Nii on näidend oma ainestikult lähedane draamale „Tabamata ime“.“ Näidendi tegelased „naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide […]
“Maalehe väike kevadseeneraamat”
Paljud seenesõbrad ei teagi, et seenehooaeg kestab peaaegu terve aasta, eeskätt lumeta sooja talve puhul. Nii ei tunne paljud seenehuvilised veel kuigi palju kevadseeni, ehkki nende hulgas on tegelikult mitmeid väga häid söögiseeni. Kevadseened on igati põnev ja eriline lisa Eestimaa varakevadisele toiduainevalikule. Et aga seeni toiduks tarvitada, peab neid eksimatult tundma. „Maalehe väike kevadseeneraamat” […]
“Matemaatika õhtuõpik”
Matemaatika õhtuõpikuga tahaksime muuta matemaatikat sinu jaoks lihtsamaks ja huvitavamaks. Õhtuõpik toetab koolitunde ja päris õpikut, aga sobib ka kõigile teistele, kes sooviksid matemaatikat iseseisvalt avastada või taasavastada. Iga tähtsama keskkooli ainekavas mainitud teema ning mõiste kohta leiad siit erinevaid intuitiivseid seletusi, aga ka nende ajalugu, huvitavaid fakte ja rakendusi. Autorid Juhan Aru on ENS […]
“Füüsika õhtuõpik”
Õhtuõpikutest on kujunemas juba traditsiooniline žanr. Nüüd jõuab lugejani „Füüsika õhtuõpik“ Jüri Liivi sulest. Mida lugeja sellest leiab? Õpikule kohaselt on kaetud kõik füüsika ainevallad. Ja nagu õhtusele ajale kohane, ei koorma autor lugejat liigselt valemite ja pikkade tuletuskäikudega, küll aga jagab põnevaid sissevaateid füüsika ajalukku ja sellega võimalikuks saanud arengutesse-leiutistesse. Värvikust lisavad tsitaadid esimesest […]
“Tark mees taskus. Eesti ennemuistseid jutte kirjanike sõnastuses”
„Tahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kui veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suliliste keeletarkust kuulsid.“ Nii algab Eesti muinasjutuklassikasse kuuluv raamat, kus jutte tuntud jutuvestjatelt Fr. R. Kreutzwaldilt, Ernst Peterson-Särgavalt, August Jakobsonilt, Juhan Kunderilt, Matthias Johann Eisenilt jt. Need on kokku võtnud tuntud lastekirjanik Eno Raud. See […]
“1000 kaunist paika, kust leida vaikust ja rahu”
Vaikus ei tähenda üksnes helide puudumist. Vaikusega kaasneb see mõnus tüünus, mida rahulolekus tunneme. Käesolev raamat pakub inspiratsiooni ja soovitusi külastamaks selliseid kohti, kuhu võib kas lühemaks või pikemaks ajaks minna pakku stressirohke argielu eest, et taasavastada vaikust ja rahu ning õppida tundma oma jõudu ja meelekindlust. Tuhande vaikust ja rahu pakkuva kauni paiga tutvustused […]
“Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve […]
“Proua Dalloway”
“Proua Dalooway”, üks Virginia Woolfi (1882-1941) tuntumaid romaane, ilmus 1925. aastal. Loo süzee on iseenesest lihtne: üks päev juunikuises Londonis, mil koorekihti kuuluv naine korraldab peo, sõja läbi teinud noormees aga sooritab enesetapu. Romaani keskmes on peategelase tunded ja mõtted, mälestused ja meenutused, kohtumised ja askeldused pealtnäha üsna argises ümbruses. Loo peategelane Clarissa Dalloway esines […]
“Väikelinna šerif”
Romaan Väikelinnaks pürgivasse Kiiva alevisse, oma kunagisse kodupaika, saabub tööle äsja miilitsakooli lõpetanud noormees Harri Basov. Kandes endas mitmesuguseid mälestusi, alustab ta tööd. see pole sugugi kerge, pole kogemusi, käes on ka Eesti iseseisvumise murdeaeg. Pinget lisab veel alevi selge rahvuseline kihistumine. Neid pingeid tunneb Harri Basov pealegi iseendas – isa venelane, ema eestlane, seisab […]
“Mätta otsast”
Ei mõika siin külas keegi, mis infrastruktuur on. Oleks nagu hoopis teine maa. Külas on tähtis, et oleksid teed, oleks elekter ja telefon. Need on nii lihtsad asjad, neid maamees jagab. Vana Cato, Marcus Porcius, maamees temagi, teadis: talu on sul mõtet pidada siis, kui selle lähedal on mõni suurem linn, meri või jõgi hea […]
