“24 kraed: kootud, heegeldatud ja tikitud kraed”
Kootud, heegeldatud ja tikitud kraed on praegu suurmood. Mood teatavasti on aga üks ebapüsivamaid asju. Ometi jäävad sellised kraed meie moepilti ilmselt üsna kauaks. On see ju üks võimalusi, kuidas meie kitsal ajal üht ja sama kleiti ikka ja jälle uueks muuta. Tagasihoidlik krae tööl, veidi pidulikum kohvikus ja külas, suur ülipidulik teatris või ballil […]
“Maa ekvaatori all”
Sari: Maailm ja mõnda Raamat “Maa ekvaatori all” kujutab endast reisimärkmeid sõidust Indoneesiasse, kus autor viibis 1955. aastal. Kirjanikku üllatas selle maa imeilus loodus ja sealse rahva peen kultuur ning kunst. Nördimust õhkuvad leheküljed, kus jutustatakse hollandi kolonisaatoritest, kes ei soovi oma käsi Indoneesia rikkuste küljes lahti lasta. Erilise soojuse ja poolehoiuga pajatab autor vabastusliikumisest […]
“Pal-tänava poisid”
„Pál-tänava poisid“ on ungari kirjaniku Ferenc Molnári kaasahaarav seikluslugu koolipoistest – Pál-tänava poistest ja Botaanikaaia punasärkidest – ja nende võitlusest saeveski krundi pärast. Nende kaante vahel uue tõlke saanud aegumatu temaatika, põneva süžee ja värvikate karakteritega romaan kuulub kahtlemata laste- ja noortekirjanduse klassikavaramusse.
“Libahunt”
Draama viies vaatuses Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) „Libahunt“ kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist. Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead […]
“Mikael Agricolan Vanhan testamentin reunahuomautukset”
Mikael Agricola kirjoitti suomentamiinsa Raamatun osiin yli tuhat reunaselitystä, jotka ovat suurimmaksi osaksi peräisin Lutherin Raamatusta ja ruotsalaisesta Kustaa Vaasan Raamatusta. Simo Heinisen teos selvittää lähteitä 352 reunahuomautukseen Agricolan kahdessa viimeisimmässä teoksessa. Tutkimuksen pääosan muodostaa vertaileva tekstijulkaisu, jossa Agricolan reunahuomautukset ja niiden lähteet esitetään rinnakkain painettuina. Teos päättää Agricolan Vanhan testamentin selityksiä käsittelevän teossarjan, josta […]
“Raudrästiku aeg”
Muinas-Eesti kriminaalromaan Menukate apteeker Melchiori lugude autori Indrek Hargla uue kriminaalromaani tegevus toimub alternatiivajaloolises muinasaja Eestis. Selle riigi nimi on Kuningavald ning muistses Viljandis, mida siis Veelindeks kutsuti, valitseb noor kuningas Uljas. Romaani peategelaseks on kuninga nõunik Koiola Aotõiv, kelle terav vaist ja nutikus aitavad tal lahendada mitu mõrvamõistatust. Aotõivi retked viivad teda ka Saaremaale […]
“Isaac Asimov 100”
Ulmeantoloogia. 12 kummardust Isaac Asimovile. Isaac Asimov (1920–1992) on ilmselt läbi aegade maailma kõige tuntum ulmekirjanik, teatakse tema Asumit ja galaktikaimpeeriumit, robootika kolme seadust, Igavikku ja paljusid teisi maailmu. 1989. aastal andsid Asimovi kolleegid kirjaniku 50. loomejuubeli puhul välja antoloogia “Asumi sõbrad”, kuhu kirjutasid Asimovi tegelastega või tema maailmades jätkulugusid sellised ulmekorüfeed nagu Poul Anderson, […]
“Kolmevaimukivi”
Indrek Hargla uus raamat “Kolmevaimukivi” koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks “Tammõküla viljakuivati” on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt “Suvitusromaan” on ilmunud ajakirjas “Looming”. See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan “Mirabilia saladus”), etnoainelisi õudusjutte (“Kolmevaimukivi” ja “Jõulujõud”), klassikaline krimilugu […]
“Ülestõusjad ja kodukäijad”
Antoloogias “Ülestõusjad ja kodukäijad” on kaksteist algupärast novelli, mis käsitlevad kõige laiemas mõttes elavaid surnuid. Elu pärast surma, sõnad ja mõtted, mis jõuavad lahkunud inimestelt elavateni, on oma võimatuses ja poeesias olnud tuhandete kirjandusteoste inspiratsiooniks. Nüüd uurivad kaksteist Eesti kirjanikku, kuidas me võiksime tänapäeval tajuda ja tunnetada surma ning seda, mis on pärast. Kas ja […]
“Eestid, mida ei olnud”
Indrek Hargla koostatud alternatiivajaloo antoloogia “Eestid, mida ei olnud” on põnev kirjanduslik mõttemäng, kus ulmekirjanikud on ette võtnud ülesande kirjutada ümber kodumaa ajalugu alates ürgajast kuni moodsa meediaajastuni välja. Siin on kaksteist juttu, mis uurivad, et milliseks oleks võinud Eesti lugu kujuneda, kui mõned sündmused oleks läinud teisiti. Mis oleks saanud eestlastest, kui Saksamaa oleks […]
“Pikad varjud”
Autorid: Indrek Hargla, Mehis Heinsaar, Karen Orlau, Kristjan Sander, Maniakkide Tänav, Triinu Meres, Mann Loper, Kersti Kivirüüt, Leila Tael-Mikešin, Egle Palberg. Novellikogumik “Pikad varjud” on kummardus meie kirjandusmaastikku rohke kohamuistendite pärandiga rikastanud Herta Laipaigale. Raamatusse on põimitud Eesti eri paikade kohta kümme kunstmuistendit, mis kannavad edasi rahva iidseid uskumusi ja tavasid. Mõned juttudest on vanade […]
“Wabadusrist”
Indrek Hargla „Wabadusrist“ räägib EW-aegsest tagatoast. Kuidas 1924. a loodi Tallinnas koorekihi klubi Centum. Seal tehti poliitikat, aeti äri, peeti balle, võeti vastu Euroopa diplomaate, spioneeriti. Seal liikusid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Joakim Puhk, Karl Einbund, Karl Robert Pusta, August Rei, Artur Sirk jt. Tegelikult teatakse eelmisest Eesti Vabariigist sageli ainult paraadportreesid. Me ei tea, […]
“Tuumahiid 2. Toorium”
Kogumik koondab ajakirja Reaktor parimaid lugusid ajavahemikust jaanuar 2013 kuni veebruar 2014. Koostajad: Artur Räpp, J.J. Metsavana ja Ove Hillep. Sisukord: – Maniakkide Tänav. Haualkäik – Indrek Hargla. Õed – Triinu Meres. Nahk – Heinrich Weinberg. Vihma seitse nime – Krafinna. Kirsipuu valvur – Osvald Soobel. Väikeses majas raudtee ääres – J.J. Metsavana. Ajukaabe – […]
“Täheaeg 2. Doominosillad”
Ulmeantoloogia Sisukord – Raul Sulbi / Saateks – Cathleen Q. Brookland / Loojangulaul – Harry Turtledove. Saared meres. – Indrek Hargla. Vlad – Märt Laur. Doominosillad – Matt Barker. Varjud seinal – Andre Trinity. Tähtede seis. – Marek Simpson. Lugu viimasest draakonist. – Tony Daniel. Kuiv ja vaikne sõda.
“Kristiina Lauritsatütar I-III. 3 raamatut”
Norra kirjanduse klassik Sigrid Undset (1882–1949) pälvis keskaegse Põhjala elu mõjusa kirjeldamise eest teostes „Kristiina Lauritsatütar“ ja „Hobulahe Olav Audunipoeg“ 1928. aastal Nobeli kirjanduspreemia. raamat “Pärg” Sigrid Undset kirjeldab keskajaainelise romaanisarja esimeses raamatus nimitegelase küpsemist tüdrukust nooreks naiseks, tema jäägitut armumist ja vastuseisu vanematega, kes talle abieluks väljavalitu Erlend Nikulausepojaga nõusolekut ei anna. raamat “Emand” […]
“Ylioppilaan sotapäiväkirja 1808”
Eric Gustaf Ehrström osallistui rykmentin komissaarina Suomen sotaan 1808 vajaan neljän kuukauden ajan. Hänen sotapäiväkirjansa tallentavat yksittäisen ihmisen kokemukset sodan arjesta. Oleellisena juonteena tarinassa kulkee ylioppilaan rakkaus nuoreen Johannaan. Päiväkirja romanttisine kirjeineen ja tunteikkaine runoineen on elävä, paikoin humoristinenkin dokumentti historiamme tärkeistä vaiheista. Svenska litteratursällskapet i Finland julkaisee teoksen samanaikaisesti ruotsiksi. Suomentanut Maija Hirvonen
“Üks päev Ivan Denissovitši elus”
Ivan Denissovitš Šuhhov on mõistetud kümneks aastaks Gulagi vangilaagrisse. Raamat kirjeldab ühte päeva tema elus, milles kokku on selliseid päevi kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm. Päevi täidab lakkamatu võitlus nälja ja Siberi karmi pakasega. Iga päev tähendab enda kehtestamist sunnitööliste väljakujunenud hierarhias ja nõuab laagritarkust, et vangivalvurite kiusust pääseda. Igal päeval on ainult üks eesmärk […]
“Lappalaisten mytologian katkelmia”
Herätysliikejohtajana parhaiten tunnettu Lars Levi Laestadius (1800-1861) oli monipuolinen tiedemies: kasvitieteilijä, kielitieteilijä, uskonnonfilosofi sekä etnografi ja mytologi. Mytologia oli Laestadiukselle yleistä kansanuskoa, jonka asiantuntemus oli noidilla erilainen kuin jokamiehen kertomuksissa. Teos on kiehtova opintoretki pohjoiseen maailmaan saamelaisten oman mytologin opastuksella. Samalla se kertoo Laestadiuksen omasta mielenmaisemasta ja niistä lähtökohdista, joista lestadiolainen herätysliike pian oli nouseva. […]
“Peeter Paan”
J. M. Barrie lastekirjanduse klassikaks saanud teos „Peeter Paan” on lugu poisist, kes kunagi suureks ei kasva, ja Darlingite lastest, kes koos temaga Eikunagimaale rändavad. Lugu saab alguse, kui Peeter Paan lendab oma varju otsides sisse Darlingite lastetoa aknast. Peagi satuvad Wendy ja tema kaks venda koos Peetriga uskumatutesse seiklustesse. Wendy hakkab „emaks” Kadunud poistele, […]
“Terijoen laukausten pitkä kaiku. Mihail Herzensteinin murha toisen sortokauden taustalla”
Venäjän duuman jäsenen, taloustieteilijä Mihail Herzensteinin, murhalla oli suuri merkitys Suomen ja Venäjän suhteille toisen sortokauden aikana. Kirjassa kerrotaan tästä merkittävästä poliittisesta murhasta, sen tutkinnasta ja kolme vuotta kestäneestä oikeusjutusta. Murhajutun päätapahtumapaikkoina olivat Terijoki ja Kivennapa. Kun murhan tekijöiksi paljastuivat keisarin suosiossa olevat venäläiset äärinationalistit, tuloksena oli jyrkkä vastakkainasettelu Venäjän valtiovallan ja Suomen oikeuden välillä. […]
