“Vere maitse”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal elanikonna kallal sotsiaalse agoonia taustal vägivallatsenud Omakaitse-meeste veretöödest ei ole tänaseni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sõja lõppedes said neist metsavennad. Ent suhu jäänud vere maitse ei läinud neil enam meelest. Tänapäeval nimetatakse metsavendade marodööritsemist, rahvuskaaslaste röövimist ja mõrvamist paraku peente nimedega vabadusvõitlus ja vastupanuliikumine. Kuigi see oli tegelikult kõige […]
“Puhake, paremad pojad V”
Metsavenna-eri Mitte kõik metsavennad polnud õilsad vabadusvõitlejad, rahva paremad pojad. Paraku oli omajagu bandiitegi. Nende tegude ees silmade sulgemine ei tee neid olematuks. Sisukord Ennuksemäe verine lumi “Must Kapten” Metsaelu tegi metsikuks Mälestusi Paul Lillelehest Mälestusi metsavenna päevilt Nimede register Sarjas Metsavenna-eri ilmunud raamatud
“Puhake, paremad pojad IV”
Metsavenna-eri “Tõde on ohvrite relv. Olgu tõe väljatoomina ja selgitamine ohvrite kättemaks kurjategijatele ja meie moraalne garantii tuleviku jaoks.” – Toomas Hendrik Ilves Sisukord Järvamaa pärast 1949. aasta märtsiküüditamist Äraandjate-eri Ülo Altermanni viimane võitlus Perekond Teori tragöödia Äraandjate-eri II Kõigist ei saanud reetureid Lõksu langevad vennad Lindermannid “Viimased mohikaanlased” Tulevahetus oma kodus Ema süda Hans […]
“Etturite lõppmäng”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal asus Viljandis, praeguse Männimäe elamurajooni kohal, suur Vene sõjavangide laager. Keda eestlastest omakaitsemehed kõige julmemal viisil terroriseerisid ja mõrvasid? Ning kes sõja lõppedes jätkasid metsavendadena seda “traditsiooni” juba oma rahvuskaaslaste kallal. Tänapäeval peetakse metsavendi vabadusvõitlejateks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad bandiidid.
“Põhja-Osseedi rahva eepos. Nardid”
“Nardid” – nii kõlab mitme Põhja-Kaukaasias elava väikerahva eepose nimetus. Mis või kes on nardid? Millise rahva eepos see on? Sellised küsimused tekkisid esimest korda möödunud sajandi esimestel aastakümnetel. Kuid alustame päris algusest. XIX sajandi teisel poolel, aastal 1868, pidas akadeemik Anton Schiefner (1817-1879) Vene tsaaririigi teaduste akadeemias ettekande “Osseetide tekstid”. Täpselt samasugusel Vene tsaaririigi […]
“Vaikiv ajastu Eestis”
Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks (riigikorra muutmiseks kehtivaist seadusist hoolimata). Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts […]
“India ja mina”
Looduse universaal-biblioteek nr. 42 On õige ebamugav tunne olles käinud Indias, ilma et seal oleks näinud ainustki bajadeeri. Ja minuga, Jumal paraku, oleks peaaegu juhtunudki nõnda. Nimelt pole bajadeerid Indias kaugeltki nii odavad kui karuvabarnad, vaid pigemini kallid kui raadium ja sama haruldased nagu seegi – vähemalt võõrastele.
“The Commander. A Life of Barclay de Tolly”
This is the first full-lenght study of the remarkable man who overcame the handicap of coming from an emigre (Scottish) family settled on Livonia (later divided into Estonia, Latvia and Lithuania), to become a Prince of the Russian Empire, the Russian Minister of War, and in the eyes of many the real architect of Napoleon´s […]
“Meie Ott”
Kui meie siia kolhoosi kolisime, polnud keskuses vaba korterit. Küll aga seisis tühi maja eemal metsa serval ja isa-ema arvasid, et ega sealtki ole liiga kauge tööl käia. Nõnda anti see maja meile ja nüüd leidsime veel, et selle juures oli ka meie valgekarvalisele Kutule ümara avaga onnike, kuhu ta koos oma rõngas sabaga parasjagu […]
“Tare poole tõttaja I”
Siin need lõpuks olidki – igatsetud vesiroosid! Laiade roheliste lehtede vahel valendas kogu veepind neitsilike puhasvalgete õitega. Kõik vaikisid. Vaatepilt oli nii lummav, et tundeline Eeda suurivaevu pisaraid tagasi hoidis. Just seda oli ta aastaid igatsenud veel kord kogeda. Taas oli siin kõik nagu lapsepõlves: järve tume pehme vesi, loodushääled- ja lõhnad, tasa loksuv paat, […]
“Jürg Jenatsch”
Jürg Jenatsch on mees, kes põlistas Šveitsi iseseisvuse Kolmekümneaastase sõja ajal. Ta on protestant, kui see kasulik on, ja hakkab katoliiklaseks, kui arvab, et see aitab kodumaale vabaduse kindlustada. Ta on osav vähejuht ja veel osavam poliitik. Liitudes kord Prantsusmaa, siis Austria ja Hispaaniaga kasutab ta kõiki võimalusi. Põnev romaan annab pildi Euroopa verisest ajaloost, […]
“Ülejõel, Kassilaiu pealinnas”
2000. a kirjanduse aastapreemia pälvinud lõbusa kogupereraamatu kordustrükk räägib kahe poisi mängudest, koolieelikupõlve fantaasiatest, algkooli esimestest aastatest ja unistuste täitumisest. See väljaanne on trükiks ette valmistatud raamatu peategelaste endi poolt.
“Meistri haare. Meenutusi Bruno Lukist”
Bruno Luki mõtteid õpilastest ja õpetamisest Pedagoogika on minu kirg, elu sisu ja mõte. Mul on olnud palju huvitavaid õpilasi. Siiski, iga inimene on omaette maailm. Igaühele tuleb rääkida erinevaid asju ja ka erineval viisil. Metoodika on ju vajalik asi: sealt tulevad üldistused. Peaasi et me oskaksime õpetada oma õpilasi tegema üldistusi, et neist kujuneksid […]
“Mõista mind, teismelist”
Armsad vanemad. Olen Teile südamest tänulik kõige eest! Ausalt. Mõnikord tundus mulle, et te ei armasta mind, sest nii palju oli piiranguid, käske ja keelde. Vahel ma mõtlesin, et te ei mõista mind ja annate mulle valesid nõuandeid. Nüüd saan aru, et kõik oli OK ja et te ei armasta mind, sest nii palju oli […]
“Kiikudes tuules”
Sündinud Tartus 1948, üles kasvanud metsamehe perekonnas Jõgeval Kurista metsamajandis. Hariduselt kunstnik, kirjutama hakkasin 55 aastaselt – on ju sõnadki värv paletil. Ma ei lakka elades mõtlemast armastusest, sest elu ongi mu armastus. Enamikul Eesti tegutsevate firmade naissoost juhtidel on pea samasugune elu nagu romaani peategelasel Railil. Hommikul esmalt ise üles, seejärel lapsed sööta ja […]
“Kesköine jooksja”
Ülisalajase Briti agentuuri juhi kindral Fergusoni meeskond., mille koosseisu kuulub ka endine IRA snaiper Sean Dillon, peab tegelema mitmesuguste kättemaksuaktsioonidega, mida haub kaunis ja muinasjutuliselt rikas poolenisti beduiin, poolenisti beduiin, poolenisti inglanna leedi Kate Rashid, Loch Dhu krahvinna ja Hazari kuulsa beduiinihõimu pealik. Dillon oma kaaslastega on tapnud tema kolm venda pärast USA presidendile tehtud […]
“Miljonid. Kuidas kulutada miljonit?”
Carnegie medali laureaat Kaks poissi. Üks ime. Miljon valikut. Kui taevast sajab alla kotitäis raha, saavad Damianist ja Anthonyst rikkad poisid. Väga rikkad. Korraga võivad kaks venda osta endale kõike, mida hing ihaldab – välja arvatud seda, mida nad tegelikult vajavad…
“Muusikud Kapid ja Suure-Jaani”
Maalehe Raamat Alevi ja linna tekkelugu, seltsielu hiigelajad ja halvemad päevad, kultuuriloo suured nimed, muusikapidustuste traditsioonid
“Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused”
Loomingu Raamatukogu 2010 / 5-6 Tiitus (1883-1940) Tiitus, kodanikunimega Ilmari Kivinen, on soome vestekirjanduse klassik. Tema sulest on ilmunud hulganisti följetone, humoristlikke jutustusi ja romaane. Püsiva koha soome kirjanduses on Tiitus saanud hr. Kenoneni kujuga. Käesolev kogumik pakubki valikut selle kõigi inimlike nõrkustega õnnistatud igihalja tegelase elust ja arvamistest.
“Kes on juudid ja mis on holokaust?”
Mööda ilma laiali puistatud juudi rahvas pooldus teiste rahvaste silmis kasulikuks või kahjulikuks sõltuvalt sellest, kuidas nad teiste rahvastega läbi said. … Kui keegi uuriks juudi rahva ajalugu eri maades, kuhu saatus juute paisanud, siis saaks ta inimkonna suurejoonelise ja õpetliku koondkuju, mis on ühtaegu tähelepanuväärne nii loodusnähtusena kui ka poliitilise sündmusena. – Johann Gottfried […]
