“Kuninkaan ja keisarin Nordenskiöldit”
Tutkimuksessa kartoitetaan Koillisväylän löytäjästä N. A. E. Nordenskiöldistä tunnetuksi tulleen Nordenskiöld-suvun historiaa 1700-luvulta 1900-luvun alkuun. Suvun kautta kuvataan 1800-luvun yhteiskunnallista dynamiikkaa sekä avioliittostrategioiden ja verkostojen merkitystä. Kiinnostus luonnontieteisiin on suvussa siirtynyt sukupolvelta toiselle. Tutkimus tuo esille uutta tietoa aikakauden tieteellisestä toiminnasta ja tieteellisistä matkoista. Yleisestä aatelin toimintamallista poiketen Nordenskiöld-suvun jäsenet eivät halunneet sopeutua elämään Venäjän […]
“Suomi kylmän rauhan maailmassa – Suomen ulkopolitiikka Porkkalan palautuksesta 1955 Euroopan Unionin jäsenyyteen 1995”
Suomi kylmän rauhan maailmassa on ensimmäinen kokonaisesitys Suomen ulkopolitiikasta neljältä vuosikymmeneltä (1955-1995). Taustana on kansainvälisen politiikan, asevarustelun ja ydinaseiden Suomelle luomat haasteet. Yöpakkaset ja noottikriisin synty seurauksineen saavat monitahoista valaistusta. Suomen puolueettomuuspolitiikan perusteita ja suomettumisilmiötä tarkastellaan laajasti ja kriitisesti. Samoin selvitellään, mitä Suomelle merkitsi supervallan naapuruus ja millaisen kuvan Suomi politiikallaan antoi itsestään. Teoksessa kartoitetaan […]
“Auttamisen vallankumous – luterilaisuuden yritys ratkaista köyhyyden aiheuttamat ongelmat”
Kaarlo Arffman osoittaa tutkimuksessaan, että köyhäinhoidon reformi oli keskeinen osa Martin Lutherin aloittamaa kirkollista vallankumousta. Luther ja hänend kannattajansa uskoivat sanomansa ratkaisevan myös köyhyyden aiheuttamat ongelmat. Täma edisti luterlaisuuden leviämistä. Lopulta ongelmat jäivät kuitenkin ratkaisematta. Se taas vaikutti luterilaisuuden jähmettymiseen. Tutkimuksessa tarkastellaan koko luterilaista Eurooppaa. Se osoittaa, että perinteinen kuva reformaatiosta ja sen leviämisestä on […]
“From war to cold war – Anglo-Finnsh relations in the 20th century”
The so called “short twentieth century” saw Britain and Finland at war and in peace with each other. The Cold War created a troubled relationship between a major Western power and a frontline state within the Soviet sphere of interest, while the end of the conflict facilitated a transformation of their relations and views of […]
“Kootut teokset I-IV. 4 raamatut”
Kansalliskirjailijamme koko tuotanto: kertomukset, näytelmät, runot ja kirjeet. Urpo Huhtasen suunnittelema tyylikäs sarja. Osa 1: Seitsemän veljestä, Koto ja kahleet, Eriika, Vuoripeikot Osa 2: Kullervo, Nummisuutarit, Karkurit, Kihlaus, Yö ja päivä, Lea, Margareta Osa 3: Olviretki Schleusingenissä, Leo ja Liina, Canzio, Selman juonet, Alma Osa 4: Runot, Kirjeet
“Lingua Latina in theologia”
Õpik “Lingua Latina in theologia” annab teadmised, mille abil muutuvad mõistetavaks kirikuladina keel ning hilisantiigi ja keskaja ladinakeelsed teoloogilised ning ajaloolised tekstid. Raamat on eelkõige mõeldud ladina keele õppimiseks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti teoloogilistes kõrgkoolides, ent see sobib ka ajalugu või kirikumuusikat õppivatele üliõpilastele. Raamatu kaks tosinat peatükki annavad ülevaate klassikalisest ladina keele grammatikast […]
“Vanaaja kultuurilugu. Kreeka kultuurilugu II”
Eelkristliku ajastu vaimu elu ja legend Egon Friedell (kuni aastai 1916 Friedmann) sündis 21. jaanuaril 1878 Viinis. Ta õppis filosoofiat ja germanistikat aastal 1904 promveerus tööga “Novalis filosoofina” (Novalis als Philosoph). Tegutses kabareeartisti, teatrikriitiku, följetonisti, kirjaniku ning kirjandusliku kabaree juhina; oli Max Reinhardti trupi näitljea. Kuulsuse tõi talle ‘”Uusaja kultuurilugu”. Kavandatud mahukast koguteosest “Vanaaja kultuurilugu” […]
“Pent Nurmekund – keeletark ja õpetaja”
Pent Nurmekund (1906-1996) oli silmapaistev mees, kes valdas 70-100 keelt. Tartu ülikoolis õpetas ta neist 33 enam kui tuhandele õpilasele. Igas olukorras oskas ta endaks jääda, huumori või irooniaga lohutust leida: kui polnud istet või astet, pani ta alla ajalehe ja arvas, et on ikkagi pehmem kui ilma; kui ei olnud korterit, elas pooleli olevas […]
“Kuidas tehakse maailmu”
Sari: Avatud Eesti Raamat Üks 20. sajandi originaalsemaid Ameerika filosoofe ja loogikuid Nelson Goodman argumenteerib mängleva rangusega omalaadse “irrealismi” kasuks – teoste ja teooriate loomiseks ja mõistmiseks ei tarvitse rääkida reaalsusest, mille kohta need käivad. Maailmu on sama palju kui nende kohta käivaid õigeid versioone. Kergejalgsel teekonnal peatutakse stiili mõistel, näidatakse, kuidas pildid saavad tsiteerida […]
“Vaade eikusagilt”
Sari: Avatud Eesti Raamat Ameerika mõtleja Thomas Nageli “Vaade eikusagilt” (algselt 1986) kuulub nüüdisfilosoofia klassikasse. Raamat tegeleb ühe suure üldprobleemiga: Kuidas ühendada maailmas asuva üksikisiku vaatpunkt objektiivse vaatega sellele samale maailmale, kuhu kuulub ka see isik koos oma vaatpunktiga? Inimestel on võime vaadelda maailma-asju eemalt, vaatenurgast, mis pole mitte kusagil konkreetselt. Nõnda nad tõusevad oma […]
“Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärgita”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Miski ei aja rohkem iiveldama kui häbematus, millega need, kes on teinud rahast oma elu ainsa põhjuse, raputavad aeg-ajalt majanduskriisi õlgmehikest, ning rikkad panevad täna selga säästurõivad, manitsemaks vaeseid, et kõigil tuleb ohvreid tuua. Niisama hämmastav on kuulekus, millega need, kes on rumalalt aidanud kaasa riigivõla tasakaalust välja löömisele, loovutades […]
“Dialoogid loomulikust religioonist. Loomulik usundilugu”
Sari: Avatud Eesti Raamat Šotlane David Hume (1711-1776) on suurim ingliskeelne filosoof, ühtlasi üks säravamaid stiilimeistreid. Valgustusliku skeptikuna arvustas ta religiooni ratsionaalseid aluseid ning tõi välja usundite loomulikke põhjusi ja tagajärgi. “Dialoogid loomulikust religioonist” on mitmehäälne kirjanduslik meistriteos. Selles uuritakse, kas me saame maailma vaatlemise põhjal järeldada midagi Jumala olemise ja olemuse kohta ning kas […]
“Modernsuse lõpp”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Muidugi tunnistab Vattimo, kes kunagi nägi kommunikatsiooniplahvatuses “tugeva mõtlemise” dogmade lõppu, praegu oma pessimismi: kontroll info ja meedia üle on üha laienenud ning seisukohad, mida peavooluna levitatakse, on võimuloleva kapitali omad. Siiski ei tähenda selline olukord, et postmodernsed lootused oleksid olnud nonsenss, vaid et “me oleme võimu meelevallas, kes ei […]
“Päevaraamat”
Sari: Avatud Eesti Raamat “Päevaraamat” on Gombrowiczi loomingus erilisel kohal. Poola tuntumaid kirjanduskriitikuid Jan Blonski on öelnud, et “Päevaraamat” on kõige kroon ja kõige võti, mis Gombrowicz on kirjutanud. Tema “Päevaraamat” ei ole tüüpiline kirjanikupäevik, elu- ja loomekroonika, oma teadlikus konstrueerituses pürib see iseseisvaks kirjandusteoseks. Ning kahtlemata on Gombrowiczi “Päevaraamat” poola kirjanduse kõige isikupärasem autoportree. […]
“Viimane sõna”
Sari: Avatud Eesti Raamat Mõjukas ameerika filosoof Thomas Nagel kaitseb siin raamatus ratsionaalsust selle subjektiivse mõtestamise ehk relativismi eest. Kõige sügavamad tõed loogikas, matemaatikas, aga ka loodusteadustes, ajaloos ja eetikas ei ole lihtsalt inimeste isiklikud või kollektiivsed tõekspidamised. Neid ei saa vaidlustada väljastpoolt, näiteks sotsioloogiliselt või bioloogiliselt kui huvide ja kohastumuste saadusi. Viimane sõna neis […]
“Tõde. Teejuht neile, kes segaduses”
Sari: Avatud Eesti Raamat Tõe küsimuse eest ei pääse keegi. Aga kas “tõde” on üldse olemaski? Kas ta pole mattunud tõlgendustesse, nagu oletas Nietzsche? Antiigist alates on filosoofe vaevanud küsimus, kas tõde on absoluutne või suhteline. Simon Blackburn alustabki oma käsitlust absolutismi ja relativismi konfliktist; kaalub seejärel Nietzsche arusaamu tõest ja illusiooni kasulikkusest; eristab filosoofilisi […]
“Lõpmatus”
Sari: Avatud Eesti Raamat Igaüks, kes on mõelnud aja ja ruumi või arvude otsatuse peale, jumala täiusest või kõiksuse suurusest, tunneb selle teema erilist külgetõmbejõudu. Käesolev, ühtaegu ajalooline ja probleemikeskne ülevaade puudutab lõpmatuse kõiki aspekte matemaatikast müstikani. Käsitledes filosoofia põhiküsimusi, nagu tähendus, arusaamine, eneseteadvus ja surm, pakub see huvi laiale filosoofia- ja teoloogiahuvilisele lugejaskonnale. Kõne […]
“Strukturaalantropoologia: valik artikleid”
Bibliotheca Anthropologica Claude Levi-Strauss on tänapäeva antropoloogia teenäitaja. Kuigi ta ise ei loonud oma koolkonda, hargnevad just Levi-Straussi juurest mõned kõige kesksemad tõekspidamised. Müütiline mõtlemine on järjekindel ja iseseisev, primitiivseks peetud ühiskonnad ei ole lihtsad, tsivilisatsiooni areng oleneb kultuuride koostööst – kõigi nende arusaamade levimine ja kinnistumine on seotud Levi-Straussi tööga. Siinne väike valik sisaldab […]
“Amarusataka. Amaru sadakond värssi”
Bibliotheca Asiatica “Amaru sadakond värssi” on armastusluule kogumik, mis avab rikastava sissevaate sajanditetagusesse india klassikalisse kirjandusse. Eraldi tähelepanu väärivad põhjalikud ja asjatundlikud kommentaarid. Taas tuleb tõdeda: kui erinevad ka poleks ajastud, kultuurid ja kombed, südame keel on üks. Doris Kareva poetess Vana-India poeedi, mõtleja ja värsisepa Amaru värelevilusad, kaunid ja ilmekad värsid annavad lugejale koos […]
“Funktsioon ja struktuur briti koolkonnas. Antropoloogia lugemik”
Bibliotheca Anthropologica Sellest kogumikust on esimest korda võimalik eesti keeles lugeda Briti moodsa sotsiaalantropoloogia kahe alustala, Bronislaw Malinowski ja Alfred Reginald Radcliffe-Browni esseid. Need neli teedrajavat teksti on olnud murrangulise mõjuga, kujundades antropoloogilist kirjutust ja praktikat üle maailma, olgugi et sageli kriitika ja vastandumise kaudu. Erilist kaalu omab Malinowski etnograafiliste välitööde metoodikat käsitlev sissejuhatav essee, […]
