“XX sajandi lõpparve”
… Aga Soomel? Vaevalt tuleb kellelgi mujal pähe pidada Soomet üheks XX sajandi võitjaks. “Oleme tihti imetlenud soomlasi ja tundnud neile kaasa, kuid ei ole neid kunagi kadestanud,” ütles Harold Macmillan, Briti peaminister 1960. aastail. Ka soomlased ise pole kunagi arvanud, et nad võiksid võistelda teiste, soodamates oludes elavate rahvastega medalikohtade pärast. Soomlastele on olnud […]
“Setumaa kogumik 4”
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist Sisukord Liidia Sillaots – setu kultuuri hoidja ja arendja (Sigre Andreson, Ingrid Ivanov, Aare Hõrn) Elga Mark-Kurik Kalmetumäe müür – olulisemaid devoniaegsete kalade leiukohti Eestis Arvis Kiristaja Asustuse kujunemisest ja arengust Lääne-Setumaal kiviajast uusajani Liidia Sillaots Om üts Mokornulk Heiki Valk Kiiev setu pärimuses: koopad, käsikivid ja ristikäigud Ahto […]
“Setumaa kogumik 2”
Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost Sisukord Mare Piho – setu kultuuri uurja tutvustaja (Aivar Jürgenson) Kadri Semm, Helen Sooväli Võimuideoloogiate peegeldused Setumaa kultuurimaastikes Aivar Jürgenson Need teed. Mare Piho dokumentaalsed filmid setudest Madis Arukask 20. sajand setu regilaulukultuuris ning Anne Vabarna pöördumislaulud kui muutuste tähistajad üldises žanrisüsteemis Vaike Sarv Jutustavate laulude hääled Anne […]
“Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes”
Briti kõige kõrgem sõjamehevapruse eest annetatav aumärk Victoria-rist on väga erakordne autasu – selle vääriliseks on 150 aasta jooksul peetud ühtekokku kõigest 1350 Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kodanikku. Mereväekapten Augustus Agar teenis Victoria-risti välja Eesti Vabadussõja käigus Kroonlinna lähistel – ta uputas oma tibatillukese torpeedokaatriga bolševike ristleja “Oleg”. Lisaks tollaste sõja- ja poliitikasündmuste kirjeldamisele jutustab […]
“Must muuseum”
Uus Scotland Yardi Must muuseum on hoiupaigaks mitmetele asitõenditele, millega eales on toime pandud kõige jubedamaid mõrvu. Väljapaneku eksponaadid on alati ehtsad kuriteopaigast leitud esemed, paljud neist otsustava tähtsusega, mis on viinud kurjategija vahistamisele ja süüdimõistmisele. Kirjutatuna kriminoloogia eriteadlase poolt ja varustatuna rikkalike illustratsioonidega, kusjuures paljud fotod on avaldatud esmakordselt, on see raamat unikaalseks teejuhiks. […]
“Inkvisitsioon”
Nüüdisinimese silmis on Hispaania inkvisitsioon vägivalla ja usulise sallimatuse musternäide. 1478. aastal asusid inkvisiitorid katoliiklike monarhide Fernando ja Isabeli õhutusel ning Torquemada juhtimisel ketserlust välja juurima. Hispaanias ei olnud aga mitte mingit mainimisväärset hereesiat, mistõttu ketserikohtud hakkasid kimbutama kristlusse pöördunud juute, keda kahtlustati judaistlike tavade järgimises. Inkvisitsiooni ajalugu on tulvil õudusi ja piinamist: umbes 2000 […]
“Balti idealisti kirjad emale”
Autori nimi käesoleva raamat tiitellehel on kujundiline. Esimene pool Georg Julius von Schultz on pärisnimi, mille eesnimedele järgneb aadlitiitel. Tagumine pool Bertram on üks autori vajunimest (B.; Dr. Bertram; Dr. G. S.; -z. Schultz-Bertram on avaldanud oma töid nii õige nime all kui ka anonüümselt). (…) Kujundiline on õigupoolest ka käesoleva raamatu pealkiri. Teose esmatrüki […]
“Vend Haluini pihtimus”
Nad liikusid läbi hõreda avatud metsamaastiku ebaühtlaste mätastega rohu, kus külmunud lumikate oli liiga kerge, et kõrsi vastu maad vajutada, ja oleksid peaaegu möödunud väikesest künkast paremat kätt teeraja kõval, kui valge pitsikatte alt poleks paistnud tumedat maapinda, tumedamat kui talvise murukamara pleekinud pruun. Cenred oli sellest mööda läinud, aga kui Cadfael peatus ja alla […]
“Laulev luu”
“Ja mida te minult tahate?” küsis Thorndyke rahulikult. “Vaadake söör,” ütles Miller, “siin on meil üks mantel. Taskus oli paar kindaid, kaelarätt, toos tikke, trammipilet ja sneppervõti. Missis Chater tahaks teada, kelle mantel see on.” Ta sidus paki lahti, pilk meie üsnagi rahulolematul kliendil, ja Thorndyke jälgis teda kerge muigega. “See on teist väga lahke, […]
“Eksinud elumehe juhtum”
Sari: Öölane nr. 135 Traggi hääles kostis ärritus. “Mason, me tegeleme mõrvaga. Ma ei kavatse sinuga pokkerit mängida. Sul on tavaliselt mõni äss varuks, aga seekord ma tahan ma kaardid kohe avada.” “Ma ei saa vastata ühelegi küsimusele, mis puudutab mõnda noort naist, kellega mõni liftipoiss mind mõne mõrva sooritamise ajal mõnes kesklinna hotellis näha […]
“Saared ajaloos”
ajalugu/sotsiaalteadused Marshall Sahlins (sünd. 1930), Chicago Ülikooli emeriitprofessor, on 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid ja originaalsemaid antropolooge. Tema rikkaliku loomingu huvikeskmeks on olnud erinevad Polüneesia kultuurid, mida ta on nii põhjalikult kirjeldanud kui ka süvitsi analüüsinud. Sahlinsi töid iseloomustab eeskujulik ainesetundmine, lai interdistsiplinaarne haare ja algupärane teoreetiline mõtlemine. Tema üheks teaduslikuks peaeesmärgiks on olnud […]
“Aja viide”
Valimikku on koondatud viimasel kümmekonnal aastal kirjutatud estraadimonolooge ja -stseene ning kaks ühevaatuselist näidendit. Autori looming tugineb tõsielu varjatud koomilisusele naerdes välja väikekodanluse, bürokraatia, väikluse ja ideaalituse ilmingud. Taskuformaat
“Saatuse mängukanniks”
Pikapeale sai enamik siia põgenenud eestlasi Rootsi kodakondsuse. Minu isa keeldus kodakondsust taotlemast. Ta kaotas eelised, mida see oleks kaasa toonud, ja teda püüti ümber veenda. Ja kõikjalt kostvad küsimused: “Kas sa tõesti arvad, et sinu maa saab veel kunagi iseseisvaks?” kõlasid peaaegu irooniliselt. Algul oli minu isa ainult üht kulmu kergitades pisut üleolevalt naeratanud: […]
“Võlur ja nõid. Võlur ja nõid: Anne. Võlur ja nõid: Tuli. 3 raamatut”
Raamat “Võlur ja nõid” Kui Whit ja Wisty seda piinatud olevust esimest korda nägid, üritas ta endale meeleheitlikult toitu ja vett hankida. Ta pidi elu eest – sõna otseses mõttes – verekoertekarja vahelt läbi jooksma! Ta kukkus… ei, ta jäi elama. Lõrisevad põrgupeletised sõid ära vaid tema toidu. Kui olevus end nuttu tihkudes püsti ajas, […]
“Eesti kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpust kuni aastani 1916”
Vaadeldavasse ajavahemikku langeb eesti kultuuri ja kultuurielu (ka kunstielu) järsk tõus, selle hulgas eesti moodsa kunsti sünd ja arengu esimesed etapid, koos sellega perioodikas avaldatud kunstialaste mõtteavalduste arvu kiire kasv, reageerimine uuele, professionaliseerumine. Võrreldes eelnenuga, võib seda nimetada murranguks, võrreldes Lääne-Euroopa ja vene modernse kunsti, kunstikäsituse ja kunstieluga, püüdeks järele jõuda, saada võrdväärseks osaks Lääne-Euroopa […]
“Minu suguvõsa lugu. Hispaania päevik”
Mall (Lena Helgi) Jaakson kirjutab raamatu esimeses osas oma suurest eesti suguvõsast ja enda käekäigust kolmel kodumaal – Eestis, Rootsis ja Hispaanias. Käsikiri on valminud eesti keeles. Raamatu teine osa “Hispaania päevik. Aastad 1975-2010” käsitleb Franco-järgset aega Hispaanias, demokraatia vaevalist arengut ja elu Alicantes ja selle maalilises ümbruses. See on kokku pandud autori kahest varasemast […]
“Trotsija. Katse mõista Uku Masingut”
Uku Masingu suunas minna tähendab kaarega minna: oli ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usu-teadlane, kõlab Teaduse Ajastul anakronistlikult, et mitte rohkem ütelda. Endisaegse usu asemel ilmuvad uusajal mitmed uued vaimunähtused, teiste hulgas keelefilosoofia. Iseenesest polnud selleni jõudmine muud kui järjekordne samm maailmapildi inimlikustamisel; teati juba, et käekirja ja väljendusviisi […]
“Upanišadid”
Upanišadid pole kindlate tunnustega kirjandusžanr, vaid pigem mahukas raamatukogu, mis hõlmab nii proosat, värssi kui ka kahekõnesid – õpetusi, uskumusi, tähelepanekuid, müüdipärimusi ja pilte Vana-India elukorraldusest. Selle pärandi uurimis- ja tõlgendamislugu on Indias enam kui paari aastatuhande pikkune, kusjuures Lääne autorid on India õpetlastelt palju üle võtnud. Upanišade loetakse veedakirjanduse viimaseks osaks, millele viitab nende […]
“Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng”
Eeldades, et tõde on naine -, kuidas? kas ei ole hästi ära põhjendatud kahtlus, et kõik filosoofid, niivõrd kui nad olid dogmaatikud, naisi halvasti tundsid? et see kohutav tõsidus, see saamatu pealetükkivus, millega nad tavatsesid tõele läheneda, olid sobimatud ja sündmatud vahendid, et naisterahvast võluda? Kindel on, et ta ei lasknud ennast ära võluda: – […]
“Carl Eduard Hasselblatt 1820-1889”
Carl Eduard hasselblatt (1820-1889) oli silmapaistev vaimulik, kooli- ja kirjamees, kelle eestvõttel lõpetati duellipidamise kohustus Tartu ülikoolis. Kambja kirikus oli ta ametis 43 aastat. Sel ajal sai kirik juurdeehituse, uue oreli ja altarimaali. Sütitava kõnemehena kasvatas ta kogudust. Praostina oli ta eeskujuks paljudele ametivendadele. Hasselblatt on maetud Kambja surnuaiale.
