“Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu + DVD”
Pilkupüüdev suuremõõtmeline maal “Simson ja Deliila” on Eesti Kunstimuuseumis juba 1955. aastast. Publiku ette jõuab maal aga alles nüüd, pärast mitu aastat kestnud restaureerimist ja uurimist. “Simsoni ja Deliila” restaureerimine algas 2008. aastal Hilkka Hiiopi, Maris Klaasi ja Merike Kallase käe all. Eesmärk oli korrastada kunstiajaloolaste poolt Napoli koolkonnale omistatud maal viisil, nagu seda oleks […]
“Analüütiline psühholoogia. Teooria ja praktika. Tavistocki loengud”
Aasta 1935 oli sündmusterohke. Hitler alustas Saksamaal relvastumisega, võttis juutidelt kodakondsuse ja tegi algust “rassilise puhtuse” programmiga, Stalin avas Moskva metroo, Richmondis müüdi esimest korda purgiõlut, Gerhard Domagk võttis kasutusele esimese antibakteriaalse ravimi strepotsiidi, Berliinis kanti üle esimene televisiooniprogramm ja Pärsia uueks nimeks sai Iraan. Šveitsi psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung sai 60-aastaseks ning […]
“Püha seekel. Kiri pühadusest. Mehe vahekord naisega.”
Moše de Leon sündis umbes 1240. a Kastiilia linnas Leonis ja suri 1305 Arevalos. Ta on suure hulga kabalistlike teoste autor ning talle omistatakse kabala peateose Zohari valmimine (juudi traditsioon omistab Zohari I-II sajani õpetlasele Šim´on ben Jochajle). Moše de Leon tegutses Hispaanias ajal, mida iseloomustas kabalistlike kirjutiste õitseng Kastiilias ja Aragoonias. Võib-olla soodustas seda […]
“Ajaloouurimise allikail”
Otto Liiv (1905-1942) oli noor ajaloolane, kelle nimi on kuldtähtedes kirjas Eesti arhiivinduse ajaloos. Ta oli noore vabariigi üks energilisemaid ja andekamaid jõude rahvusliku arhiivi korraldamisel rahvusvaheliste eeskujude järgi. Tema huvi ajaloolise uurimise vastu algas juba koolipõlves. Sündinud Narvas, tegeles ta koduuurijana oma kodumaakonna piires ja hakkas avaldama kirjutisi nende paikade kohta. Nimetagem mõned neist: […]
“Universaalid ja islam”
Peet Lepik (s. 1935) on oma elutöö sümboolse kokkuvõttena koostanud käsikirja “Universaalid ja islam”. Hariduselt kuulub Peet Lepik Moskva koolkonda, hiljem leidis ta Tartust Juri Lotmani isikus suurima eeskuju ning vaimse kujundaja. Huvi kaldus ka idamaa usundite ning filosoofia juurde, hoidudes selles valdkonnas enam Haljand Udami kui Linnart Mälli poole. Eesti kohaliku mõtte- ja ajalooga […]
“Sõjasõit. Mälestusi ilmasõjast”
“Kui Teile sõda ei meeldi, siis pole ta ka mulle kunagi meeldinud, kuid ma olen sunnitud end temasse segama, kunas mõõgaga, kunas sulega, sest et ma sundusliku mobilisatsiooni alla kuulusin.” “Ilmasõjas juhtus paljugi tõesti harukordset, ebatavalist, võib-olla palju huvitavamat ja jutustamisväärilisemat kui minu elamused tol ajal. Aga mina kirjutasin siin oma mälestusi – ja sellega […]
“Võitlused Läänemerel 1939-1941”
Käesolev raamat lõpetab tetraloogia võitlustest Läänemerel II maailmasõja algusest lõpuni. Eelnevalt on ilmunud juba kolm raamatut: “Võitlused Läänemerel. Suvi 1941” ja “Võitlused Läänemerel. Sügis 1941 ja 1942” ning “Võitlused Läänemerel 1943-1945”. Nüüd on lugejatel käes ka suure sõja esimest perioodi käsitlev teos. Käsitletakse eelkõige Saksa-Poola sõja ja Talvesõja merevõitlusi ning Eesti seoseid nendega, allveelaeva Orzel […]
“Wabariigi vutituus. Eesti jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni lugu”
Jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni ehk Eevat (1905-63) peetakse läbi aegade parimaks Eesti kaitsemängijaks. Koos väravavaht Evald Tipneri ehk Eevi ja ründaja Eduard Ellmanni ehk Etsiga moodustas ta tosina aasta vältel trio, kelle ümber rahvuskoondise treeneritel oli hõlbus löögijõulist meeskonda punuda. 8-kordne Eesti ja 2-kordne Balti meister oli vankumatu aga vaid palliplatsil. Eugen Einmanniga seostusid lisaks […]
“Saksa vabakorpused 1918-23”
Illustreerinud Ramiro Bujeiro Lugeja saab ka teada, kuidas olid relvastatud ja riides meie esiisade vastased Landesveeri sõjas, kui kaugelt nad tulid ja mis neid liikuma pani. Sõjaväelased, kes relvarahu sõlmimise järel 1918 Saksamaale tagasi pöördusid, leidsid, et nende kodumaad lõhestasid sotsiaalsed rahutused ning idapiir oli hädaohus. Endised keisri sõjaväelased tundsid uue vabariigi suhtes küll tõrksust, […]
“Memuaarid”
Leopold von Schroederist järele jäänud paberite hulgas leidus käsikiri “Memuaarid”, mille autor teose sisu ja üldist plaani silmas pidades on kirjutanud ilmselt mitte ainult kitsamale pereringile mõeldes, vaid mis peaks olema kättesaadav ka tema arvukatele sõpradele ning tuttavatele. seepärast ei kõhelnud Schroederi pärijad memuaare ära trükkides neid avalikkuse ette toomast, pakkudes nii lahkunu suurele sõprade, […]
“Põlvest põlve. Raamat Uku Masingust”
11. augustil 2009. aastal täitus sada aastat Uku Masingu sünnist. Tema isikut, tema mõtteid ja tegevust mäletatakse, ja on põhjust mäletada. Kogumikuga “Põlvest põlve” pakuvad Uku Masingu Kolleegium ja kirjastus “Ilmamaa” läbilõiget Masingu elust, mõjust ja tegevusest paljude tema sõprade, õpilaste ja kaasamõtlejate seisukohalt. Kaastööde valikut on kujundanud põhimõte, et kõik kirjutised pühenduksid Uku Masingu […]
“Kindralid. Ameerika vähejuhid Teisest maailmasõjast tänapäevani”
Ajalugu on olnud lahke Ameerika Teise maailmasõja kindralite Marshalli, Eisenhoweri, Pattoni ja Bradley vastu, kuid järgmiste sõdade kindralitega ta enam nii heasoovlik polnud. Thomas E. Ricks võtab “Kindralites” käsile selle põhjuste väljaselgitamise. Osaliselt on küsimus üha laienevas lõhes tulemuste ja nende eest vastutamise vahel. Teises maailmasõjas vabastati suur hulk Ameerika kindraleid ametist lihtsalt seepärast, et […]
“Juhupartisanid. Väikesed sõjad keset suurt sõda”
Esimestel 11. septembri terroriaktidele järgnenud aastatel osutusid senised “väikesõdade” pidamise mudelid Iraagi ja Afganistani paindlike mässajate vastu võitlemisel muserdavalt ebatõhusaks. Mässajad viisid lääneriikide sõjaväelased patiseisu ja sai selgeks, et vajatakse mingisugust uut lähenemist. Maailma üks mõjukamaid asjatundjaid sissisõja alal David Kilcullen kuulub Ühendriikide uuendatud sõjalise strateegia peamiste kujundajate hulka. Kilcullen oli Iraagis kindral David Petraeuse […]
“Mägedest alla. Linnapartisanide ajastu saabumine”
Oma kolmandas raamatus juhatab David Kilcullen meid mägedest alla: Afganistani kõrvalistes paikades toimuvast partisanisõjast eemale, hiidlinnade marginaliseerunud agulitesse. Ta tutvustab meile keerukaid julgeolekuohte, mis üle maailma valitsevad rannikulinnades, kus 2050. aastaks elab meist peaaegu 75 protsenti. Kui autor on vaadelnud tähtsamaid globaalseid tendentse – rahvaarvu kasvu, rannikualade urbaniseerumist ning digitaalse ühenduvuse levikut -, visandab ta […]
“Vabadussõja vaimus. Mälestusi 20. sajandi muutlikest oludest”
Ants Jõe (1905-1987) oli hariduselt põllumees ning teoloog. Sõjamehena võttis ta osa Eesti Vabadussõjast selle sõja noorima sõdurina ja 1944. aastal Eesti kaitselahingutest ohvitserina. Eraelus on ta olnud tegev Pärnumaal jaoskonna-agronoomi ja põllumajandusliku konsulendina, osalenud juhtivas rollis vabadussõjalaste rahvaliikumises, teotsedes muuhulgas kõnemehena ja selle liikumise “Võitlus” põllumajandusosakonna toimetajana, ning hiljem mitme riigimõisa (p. 1940. a. […]
“Bagration. Mees, kes armastas sõda”
Vene Impeeriumi sõjaajalugu kätkeb endas suurel hulgal nii etnilistest venelastest kui ka teiste, impeeriumiga liidetud rahvuste esindajate hulgast pärit andekaid väejuhte. Mõned neist arendasid omaaegset sõjanduskunsti ning kirjutasid oma nime maailma sõjaajalukku. Üks sellistest meestest oli grusiin – Bagratiidide dünastiasse kuuluv Gruusia kunagise kuningasoo esindaja. Selle väejuhi nimi oli Pjotr Bagration. Oma kuulsate õpetajate – […]
“II maailmasõja tankid ja liikursuurtükid”
Sõjaajaloohuvilistele ei pea kahtlemata selgitama tankide (ja II maailmasõja teisel pool järjest enam ka liikursuurtükkide) tähtsust selle sõja lahingute tulemustele. Käesolevas raamatus tehakse kokkuvõte II maailmasõjas sõdinud riikide tankidest ja liikursuurtükkidest ning nende toodanguarvudest.
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“SS-erikomando Dirlewanger võitleja mälestused”
Ainulaadne pilk Dirlewangeri erikomando tegemistele. Metsikustega, mida see partisanidevastane SS-üksus Teise maailmasõja vältel Poolas ja Valgevenes toime pani, omandas ta kurva kuulsuse. Mälestused pärinevad üksuse kunagiselt võitlejalt, kes võttis osa peaaegu kõigist selle aktsioonidest alates üksuse rajamisest 1940 kuni sõja lõpuni. Vahetu osavõtja tutvustab jõhkraid ja barbaarseid meetodeid, mida Dirlewanger partisanide vastu rakendas. Meetmed tekitasid […]
