“Küsimusi ei esitata. Maffianaiste salaelu”
Carmela Soprano on meie ettekujutuses Ameerika maffianaise etalon perele, kirikule ja loomulikult hõrgule Itaalia köögile pühendunud ustav pereema. Ent tupeeritud soengu ja lakitud küünte varjus peitub tark ja taiplik naine, kes tunneb mõnikord hingelist konflikti oma koha pärast abikaasa maailmas. Clare Longrigg süüvib raamatus “Küsimusi ei esitata” sellesse tänapäeva Ameerika maffianaiste vastuolulisse maailma. Longrigg küsitles […]
“Eks ta ole. Kurt Vonnegut: elu”
Kurt Vonnegut on üks väheseid Ameerika kirjanduse suurmeistreid, selline, kelleta Ameerika kirjandus kui selline oleks oluliselt vähem väärt kui praegu. Charles Shields kogus selleks elulooraamatuks materjali viis aastat, vesteldes sadu kordi Vonneguti enda, tema laste, sõprade ja naabritega, ning põhjaliku ettevalmistustöö tulemus on ka selgelt näha: Vonneguti keeruline, tihti vasturääkiv, kuid väga põhimõttekindel isik avaneb […]
“Mõõgaga mõõdetud maa”
/—/ Matusekella helin kostis hämarasse kirikukäärkambrisse kauge kajana, nagu ei tuleks ta siitsamast, kellatornist, vaid kusagilt alt, mulla põuest, haudade sügavusest. Pastor Döpner, Audru koguduse hingekarjane, pani käest hanesule ja jäi mõtlikult vahtima kirikuraamatu pärgamendilehti ega saanud lahti tundest, et mitte tema, vaid surm ise oli nüüd hakanud personaalraamatut pidama. Tihedad, murtud kirjaga sissekanded aina […]
“Mure”
“Miks te läksite kaasa?” Ma teadsin, et mulle niisugune küsimus esitatakse. Ma teadsin seda juba mitu nädalat varem. Ka see, mida ma vastama pean, oli mulle selge. Isegi täpsed laused olid sõna-sõnalt meeles nagu laulusalm. Ema oli neid mulle nii sageli korranud, et mul jäi üle näitleja kombel oma rolli tekst lihtsalt maha rääkida. Ka […]
“Sõdurid nutavad öösel”
Mees, keda kutsuti Jezaks 1934. aasta lõpus, ühel vihmasel päeval, mis kalendri järgi oli mingi püha, saabus saarele Alejandro Zarco nimeline mees (sõbrad, tuttavad ja isegi vaenlased kutsusid teda Jezaks), kel oli ülesandeks tutuvuda partei tegevusega, mis selles piirkonnas kuigi hästi ei edenenud. Jeza oli pikk kõhn mees enneaegu hallinenud juuste ja siniste silmadega. Ta […]
“Kaevulood”
Sisukord 1 – Must uur – Kolumbuse maja Kolumbus – Kodused põhjused 2 – Oma haug – Paberhaagike – Kaevulugu – Tammredelid 3 – Vaimse teritumise viljad – Timofei Ivanovitš 4 – Kuningasjutt – Muinasjutt kuningapojast – Ja sinise salliga tüdrukust
“Viirulise purje all”
Viirulise purje all seilab suure järve vesi vana ja kange kalur Unipiha Mihkel. Ja on päris loomulik, et teinekord satuvad tema purjekasse ka poisid, kes elavad selle järve kaldal väikeses linnakeses. Nende poiste seiklustest see raamat jutustabki. Noorte tegevus ei piirdu aga ainult mängudega. Kui kaluritel tekib vastuolusid järve äärde rajatud uurimisjaama meestega, asuvad poisid […]
“Kontvõõras”
Aug Siimonlaatser armastas oma sünnipäevade puhul meelde tuletada, et ta on näinud ilmavalgust rukkirehe ajal, millal jõed on rikkad vähkidest, ööd sügavad kui samet ja päevad valgepilvesed. See võis olla kunagi kodumaal nii. Siin maailmajaos, kus nad praegu elunesid, ei teadnud keegi rukkirehtedest. Augustikuu selles pakitsevas elurütmiga ja kirju koestikuga suurlinnas, kuhu nad pärast esialgseid […]
“Sulajää”
“Jää see on koopad, kus inimesed elavad,” arvab Raimond Kolga uue romaani naispeategelane Meeri. See noor koolipreili on nimelt “moraalsetel põhjustel” sunnitud abielluma pisut veidriku taluperemehe Tsoburgaga, kelle elu omaltpoolt nagu liigukski kogu aeg jää ja sula piiril. Selles iseseisvuse ajal Lõuna-Eestis mänguvas talu- abielu-romaanis on jääl mitmekordne tähendus, tegelik ja sümboolne, kus meelitav-petlik sulajää […]
“Möödunu tummad tunnistajad. Kaukaasia esiasukatest”
Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude […]
“Legend Umar Haijamist”
Aeg muudab kõik, ta on tugevam kui liivatorm kõrbes, temaga ei ole võrreldav isegi ookeani murdlainete vägevus. Tema omapära on selles, et ta tegutseb aegamööda. Kui ka terve maailm magab, kui vaibuvad tormid ja lainemurd, ei maga ainult Aeg: ta on pidevalt virge ja lakkamatult tööl. Ta on tugevam isegi tulest, mida nii väga armastas […]
“Etnose teravad tahud”
Kodanlikud teoreetikud üritavad eitada rahvussuhete ja natsionalismi sotsiaalset olemust. Majanduslike, keeleliste, kultuuriliste jms. tegurite mõju jäetakse tavaliselt kõrvale või kui ei, siis vaadeldakse neid teisejärgulisena. Natsionalismi juurde taandatakse tavaliselt abstraktsetele bioloogilisele või psühholoogilisele konfliktile. Selliste arutluste ja väidete tagatipuks tehakse üpris kaugeleulatuvaid poliitilisi järeldusi, mille hulgas on esileküündivaim üks. See kõlab nii – natsionalismile on […]
“Varblane pühakojas”
“Mulle räägiti,” vastas Cadfael leebelt, otsides oma märsist väikest pudelit puuvõõrikupulbriga, “et sinu poeg ei ole surnud ega kavatse niipeagi surra, kuigi trobikond teie külalisi tormas öisel ajal välja ja karjus, et ta olla mõrvatud.” “Ta oleks vabalt võinud ollagi mõrvatud,” nähvas vanadaam. “Ja olgu ta surnud või ärgu olgu, selliste asjade eest puuakse üles, […]
“Kägu odraokkaga”
Romaan viib lugeja Vabariigi aegsesse Tallinna. Teos käsitleb ühe laulja – Valmar Sumeri ebaõnnestumisele määratud karjääri, kuid annab sealjuures ka terve rea väga eripalgeliste ning huvitavate, oma olemasolule mõtet otsivate inimeste saatusi. Autor manab esile mitte ainult meie tunast pealinna ja selle inimesi, vaid puudutab mõtlema panevalt ka üldinimlikke põletavaid probleeme. Romaan haarab esimesest leheküljest […]
“Stalini väejuht Georgi Žukovi elu”
Georgi Žukovi renomee on aegade jooksul korduvalt muutunud. Nõukogude ajal tõusis ta hinnatud väejuhiks, Stalini ala langes põlu alla, Teise maailmasõja järel sai temast taas ülistatud kangelane. Vastupidiselt nõukogude propaganda väidetele ei olnud Žukov kõigi aegade suurim vähejuht, kuid ta saavutas suurt edu, mis sageli tuli üsna jõhkrate vahenditega. Hiljuti avatud Nõukogude ahiivimaterjale, salhulgas ka […]
“Võimalik!”
Seesama maapoiss usub, et ta viiakse nüüdisaegsete vahenditega maailma tippu, ja nii ta suudabki kõike. Mina tean, et ta võib saada parimaks, selles ei ole mingit kahtlust. Ta usub, et kõike on võimalik teha puhtalt, ja ta suudabki seda. Gert Kanteri treeneri Vesteinn Hafsteinssoni kiri autorile 2. augustil 2002
“Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga”
Mida me õigupoolest teame oma presidendist peale selle, et ta kannab kikilipsu ja huvitub moodsast Eesti muusikast? Kui palju me teame hetkedest ja olukordadest, mis on teda mõjutanud ning suunanud? Sõpradest ja kaasteelistest, kes on teda inspireerinud ning tagant utsitanud? Ideedest ja mõtetest, millele pühendumine on tema silmad sädelema ning südame hüppama pannud? Kõige selleta […]
“Neetud kuningad I-V osa” 5 raamatut
… “Neetud kuningate” sari käsitleb Prantsusmaa ajalugu aastast 1314 kuni aastani 1362, täpsemalt öeldes Prantsuse kuningate ja kõrgaadli lugu alates Philippe IV Ilusast kuni Jean II Heani. Philippe Ilus, suur riigiehitaja, uuendaja ja feodaalse killustatuse vastu võitleja, neetakse ühes kogu oma järeltuleva sooga ära Templirüütlite Ordu suurmeistri poolt, kelle ta tuleriidale hukata laseb. Ning juhtubki […]
“Toksikoloogia”
Raamat käsitleb meditsiinitoksikoloogia kujunemist, selle teadusharu põhimõisteid ja uurimismeetodeid, keemiliste ühendite toksilisuse ja muude omaduste seoseid, mürkide saatust organismis, mürgituste kaugtagajärgi, kahjulike ainete hügieenialast reglementeerimist väliskeskkonnas jm. Väljaanne on mõeldud eeskätt tervishoiutöötajaile (toksikoloogidele, hügieenikutele, sanitaarkeemikutele, tsehhiarstidele, kutsepatoloogidele), kuid seda võivad teatmeteosena kasutada teistegi erialade asjatundjad, kes tegelevad keemiliste ühendite sünteesi ja tootmisega. Sari: “Scripta medicorum” […]
“16 kevadpäeva”
Pronkssõduri teisaldamise kronoloogia Et mõista, miks Andrus Ansipi juhitav valitsus langetas otsuse matta ümber Tõnismäele maetud punasõdurid ja teisaldada pronksmonument, tuleb heita pilk ajalukku. Eesti Vabariigi saatuse otsustasid NSV Liit ja Saksamaa, sõlmides 23. augustil 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti. Selle salaprotokolli alusel jäi Eesti NSV Liidu alla. 28. septembril 1939 oli Eesti valitsus sunnitud jõuga […]
