“Emily the Strange. Kaotatud päevad”
Emily the Strange: 13-aastane. Suudab hüpata kõrgete ehitiste otsa… arvatavasti… kui tal selleks tuju tuleb. Suurema tõenäosusega aga tukub ta oma nelja musta kassiga; või putitab lõuendist, läätsedest ja haaknõeltest kokku osakeste kiirendit; või jämmib trummide/kitarri/saksofoni/tsitriga; või töötab metsiku keerleva roiskveetorude seinamaali kallal; või sunnib kedagi kolmteist korda järjest kiiresti “metsik keerlev roiskveetorude seinamaal” ütlema… […]
“Lase sisse see õige”
Kui õudus Blackebergi jõuab, ei saa alguses keegi midagi aru. On 1981. aasta hilissügis ja Stockholmi eeslinnaelu kulgeb oma tavalist rada. Kuid kui kõrvallinnaosast Vällingbyst leitakse teismelise poisi verest tühjaks lastud keha, saavad alguse kuulujutud rituaalmõrva kohta ning need jõuavad ka ajalehtede esikaantele. Veel ei aima keegi, milles tegelikult asi on. Kahteistaastast Oskarit paelub mõrv, […]
“Glamuuriraamat tüdrukutele”
Kuidas olla jumalanna? Ole enesekindel. Ole imeline. Ole glamuurne. Selle raamatu nõuanded ja nipid aitavad esile tuua sinus peituva jumalanna. Iga tüdruk on väärt elama glamuurset elu.
“Põhja-Eesti klint. Eesti looduse sümbol”
… Käseoleva raamatu lehekülgedele kätketu eesmärgiks olekski Põhja-Eesti pankranniku (klindi) kui Eesti looduse sümboliseeriva maastiku tutvustamine nii omadele kui ka kaugemalt tulnutele ja kõike seda mitte üksnes kitsamatest maateaduslikest seisukohtadest lähtuvalt, vaid eeskätt meie kodumaad vääristava sümbolmaastiku seisukohalt. Kivid ja maa, mets ja meri, majandus ja asustuslugu, inimesed ja pärimused – kõigesse sellesse on Põja-Eesti […]
“Jõgevamaa Kaitseliidu raamat”
Raamatu kokkuseadmisel oli kaks peamist eesmärki – anda kronoloogiliselt süstematiseeritud ülevaade Vabadussõja sõjasündmustest Jõgevamaal ja kokkuvõtlik, aga samas võimalikult mahukas ülevaade Kaitseliidu arenguloost meie kodumaakonnas. Kaitseliidu arengu- ja ajaloo kirjeldamisel on peatähelepanu pööratud Kaitseliidu organisatsioonilise arengu aspekti kirjeldamisele, samuti organisatsiooni tegevuses end juhtivalt aktiivseina näidanud isiku nimede ja tegude jäädvustamisele. Teame, et 1918. a. 11. […]
“Eesti feldmarssalid”
Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte ning siit pärit sõdurite, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jah, ka marssalite, sest Eestist pärit feldmarssaleid on olnud pea sama palju kui eestlastest kindraleid. Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enemasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa-Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale […]
“Eesti sõjaajaloo aastaraamat” I (7) 2011
Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses. – Eestlaste sõjalised kohustused keskajal. Mart Lätte. – Balti pataljoni formeerimisest ja koosseisust. Siim Õismaa. – Katšanovi üksikpataljon. Igor Kopõtin. – Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940-1956. Peeter Kaasik. – Eesti üksustest Wehrmacht´i, SSi ja politsei ning Relva-SS alluvuses Teise maailmasõja ajal. Komplekteerimisest ja formeerimisest. Toomas Hiio. – […]
“Kahe maailmasõja väejuhid” I osa
I. osa. Autorid: Mati Õun, Hannes Walter, Erik Linnasmägi, Aivars Petersons, Olev Raidla. Kindralleitnant Airo´st riigimarssal Göring´ini.
“II maailmasõda. Vaateid esimestesse sõja-aastatesse”
I osa: Flandria-Prantsusmaa kampaania II osa: Baltimaade okupatsioon ja Rumeenia jagamine III osa: Võitluste algus Vahemerel ja Aafrikas ning Vaiksel ja India ookeanil
“Koguja raamat. Elu lood teatrijõnksuga sees”
See on raamat teatrist ja elust, eluteatrist ja teatrielust. Selles raamatus teatriinimesed ei mängi. Nad on päris! Räägivad: Aivar Tommingas, Jaan Rekkor, Aleksander Eelmaa, Anu Lamp, Reet Neimar, Helle Meri, Peeter Jalakas, Peeter Tammearu, Tiit Ojasoo, Evelin Pang ja Priit Võigemast, Uku Uusberg, Nero Urke, Elmo Nüganen, Lembit Peterson, Jaan Tooming, Merle Karusoo, Andres Keil, […]
“Kalju Lepik 60 luuletust. Otto Paju 60 pilti”
Kalju Lepiku 80-nda sünniaastapäeva auks
“Aioolia maa”
Ilias Venezis (I. Mellos, 1904-1973) sündis Ayvalikis Väike-Aasia läänerannikul, kus aastatuhandeid oli olnud kreeka asustus. 1922 mobiliseeriti ta türklaste poolt tööpataljoni, mille koosseisus olid kreeklased, ning saadeti Väike-Aasia sisemaale. Nii ei saanud ta küll otseselt tunda Kreeka-Türgi sõda (1920-1922), küll aga sellega seotud toorust ja ebainimlikkust. Venezise esimene raamat “Number 31328” (ilmunud 1931) kajastab vahetust […]
“Eduard von Dellingshausen kodumaa teenistuses”
Eduard von Dellingshausen Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellinghauseni mälestusraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugeneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. […]
“Suguvõsa viimane”
Autor Pawel Jasienica on öelnud: “Leppigem juba ette kokku, et me ei hakka jagelema ega õiendama selle üle, mis kuupäevast mingid teated pärinevad. Tegemist on ikkagi visiooniga, õigemini visuaalse kontuurjoonisega ajaloo näitelavast, kus etendus Anna elu.” Raamatu peategelane Anna Jagiellonka (1523-1596) oli Jagelloonide dünastia viimane esindaja Poola-Leedu troonil, kuningas Zygmunt I Vana tütar, kuningas Stefan […]
“Sherlock Holmes. Mitteametlik elulugu”
Mida teab uudishimulik lugeja maailmakuulsa Sherlock Holmesi päritolust, tema poisipõlvest ja noorukieast, vaikuseaastatest ja lõplikust erruminekust, suhtumisest naistesse ja salajasest missioonist kodumaa hüvanguks? Detektiivi tulihingelisi austajaid on ilmselt raske millegi uuega üllatada, kuid inglise kirjaniku ja raamatukaupemehe Nick Rennisoni teos “Sherlock Holmes. Mitteametlik elulugu” peaks pakkuma küllaldast avastamisrõõmu ka nõudlikule kirjandushuvilisele, andes detektiivi elule hoolikalt […]
“Vana-Pärnu kinnisturaamat 1451-1599”
Ulatusliku Pärnu jõgikonna suudmes asuva Pärnu linna jagavad Pärnu ja Sauga jõgi kolme ossa. Territooriumilt kõige väiksem neist asub Pärnu lahe ning Sauga jõe vahel. Kaugemas minevikus omas just see osa teistega võrreldes tunduvalt suuremaid looduslikke eeldusi asula rajamiseks. Ja kui araablane Idrisi umbes 1154. a. koostas Sitsiilias oma tuntud käsikirja ning selles märkis, et […]
“Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)”
Põhjasõja ajal liideti endised Rootsi Läänemereprovintsid kujuneva Vene impeeriumi koosseisu (1710), millega omakorda kaasnes Eesti ala (laiemalt Eesti- ja Liivimaa kubermangule) lülitamine tsaaririigi sõjaväesüsteemi. Sõjaajaloolisest aspektist vaadatuna on see protsess, laiemalt aga kogu Vene aeg meie ajalookirjanduses seni paljuski läbi uurimata. Üheks selliseks läbiuurimata valdkonnaks on tsaariaegse sõjaväekohustuse ajalugu Eestis, mis Balti erikorra raames omas […]