“Караоке-капитализм. Менеджмент для человечества”
Мир караоке, в котором мы живем, – это место, где ты выходишь на сцену и исполняешь то, что за тебя уже кто-то сочинил. Все подражают друг другу в этом караоке-клубе. В результате уникальность теряется, все становится второсортным и несвежим. Что мы можем предпринять в такой ситуации? Ответ в нас самих – в нашем воображении. Современные […]
“Tantsib Einsteiniga. Meeldejätmise kunst ja teadus”
Kaotame umbes 40 päeva aastas, et kompenseerida oma unustamist. Kunagi kuulus ka ajakirjanik Joshua Foer selliste inimeste hulka. Aasta pärast mälutreeningutega alustamist võistles aga ta USA mälumeistrivõistluste esikoha pärast. Mälumeistrivõistluste haarav lugu raamib põnevat reisi inimaju avarustesse, mille käigus paljastab autor mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele. Foer kohtub sõbraliku vanamehega, kes kannatab raske […]
“Fantoom 1”
Hukatu pea veeres aganakorvi. Aga Juve tõukas eemale Fandori, viskus tapalava poole… lipsas abide vahel läbi, pistis käe veristesse aganatesse, tõmbas juuksepidi välja pea… ning silmitses seda hetke… Skandaali kartvad abid jooksid juurde. Deibler lükkas Juve´i eemale hüüdes: “Te olete hull! Minge kohe minema!” Fandor nägi, kuidas Juve lõi vankuma, oli kokku varisemas… Ta jooksis […]
“Mäetagused 12”
Sisukord Usund: – Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis. II / Mall Hiiemäe Kombed: – Saami pulmakombed / Aleksandra Antonova & Jaan Sarv Lühivormid: – Vanasõnad loomade identiteedist / Arvo Krikmann – Inimene Eesti võrdlustes / Katre Õim Laulud: – “Ambroosius on ladna mees…” / Anu Vissel – Rahvalaul “Naise tegemine” / Felix Oinas Muusika – […]
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Ajatu elu”
Üks suur ja tugev, kuid mitte eriti hea välimusega noormees tutvub kauni tütarlapsega. Sellest saab alguse kummaline armastuslugu. Kuid siis kolib neiu Pärnusse. Noormees kannatab, käib tal külas, ent viimaks müüb temagi oma korteri pealinnas ja kolib neiule järele. Piiga on aga kadunud. Noormees ootab teda, otsib ja kuigi ta tunneb ajuti neiu tavatult imelist […]
“Ilus algus”
Kallis Peeter! Veel kaks nädalat tagasi ei teadnud ma isegi, et hakkan meie suhte algaastast “suurteost” kirjutama. Olen nädalaid meenutanud ja kirja pannud – 1970ndate teine pool oli ilus aeg! Nagu eile oleks kõik olnud… Et miks algaastast? Sest siis oli kõik alles ees… Tundeid oli palju. Et miks ma seda üldse tegin? Selleks, et […]
“Meditsiinipsühholoogia”
Käsiraamat antakse ülevaade psüühika osast somaatiliste haiguste tekkes, kulgemises ja ravis. Käsitletakse mitmesuguste haiguste mõjul kulgevaid psüühilisi muutusi ning psüühikahäireid. Vaadeldakse psühhoteraapia olemust, võtteid ja rakendamist somaatiliselt haigete ravimisel. Käsiraamat kõikide erialade arstidele ja TRÜ Arstiteaduskonna vanemate kursuste üliõpilastele.
“Vale-Nero”
Lion Feuchtwanger, ajaloolise romaani meister, on meie lugejatele varem tuttav eesti keelde tõlgitud raamatute “Juudi sõda”, “Juu Süss”, “Goya” ja “Simone” kaudu. Lion Feuchtwanger sündis 1884. aastal Münchenis kodanlikus juudi perekonnas. Kirjanduslikku tegevust alustas 1903. aastal. Aastatel 1914-1918 võttis osa Esimesest maailmasõjast. 1933. aastal emigreerus Hitleri režiimi eest Prantsusmaale. 1937. aastal käis Nõukogude Liidus ja […]
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“Sügis”
Selles raamatus jõuab poole sajandi tagant taas lugeja kätte Tootsi-lugude tsüklit lõpetav “Sügis”, mille esimene osa nägi trükivalgust 1938.a., teine osa aga ilmub raamatuna üldse esmakordselt, aluseks kirjanikust mahajäänud käsikiri. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi ning tihtipeale kisuvad olukorrad kirjaniku tahtel lausa jantlikeks.
“Väike kirjanduse leksikon”
Õpilase abimees. Õpilase väike kirjanduse leksikon koondab üldhariduskooli kirjandusõpetuses esinevad mõisted. Leksikon aitab õpilastel kirjandust paremini mõista, õpitut korrata ja süstematiseerida, valmistuda eksamiteks. See on mõeldud ka abimaterjaliks emakeeleõpetajale ning noorele kirjandushuvilistele. – M. H.
“Ingel läheb apteeki… korralikus seltskonnas”
Ilmatu hulk kääbusmamuteid on ilmunud kõigisse maailmajagudesse. Nad töllerdavad ringi suurlinnades, roosad kõrvad pikkade karvade all, kräunuvad kastid kõhul. Nad räägivad imelikku keelt, mida ei mõista ühegi riigi valitsus. Nad ei võta osa sõjalis-patriootlikest mängudest. Nad kasvatavad endale meelega rivikõlbmatuid lampjalgu. Ööd läbi püüavad nad eetrist tundmatut lainepikkust, kust antakse edasi ainult neile mõistetavas džässirütmis […]
“Müüdi anatoomia: Brigitte Bardot”
Väike filmiraamat Sisukord: Ebatuhkatriinust; Sissejuhatus; Pikk tee kuulsuseni; Müüdi sünd; Menu; Kui raske on olla Bardot; \”Eraelu\” koorem; \”Viva, Maria!\” – Viva Bardot!; Langus; Filmograafia.
“Ra”
Kuulsa norra teadlase ja meresõitja, eesti lugejale tuntud “”Kon-Tiki” ekspeditiooni” autori Thor Heyerdahli raamat Vana ja Uue Maailma hüpoteetilistest kultuurikontaktidest muinasajal, vana-egiptuse laadis papüüruslaeva “Ra” ehitamisest, “Ra I” ja “Ra II” retkest üle Atlandi ookeani aastail 1969-1970. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Arheoloogia. Põgus sissejuhatus”
See haaravalt kirjutatud “Põgus sissejuhatus” tõestab, et arheoloogia populaarsust ei väära miski – tegemist on alaga, mis on ühtviisi haarav nii ajaviite, elukutse kui ka akadeemilise distsipliinina, kuna selle huviorbiiti jääb kogu maakera ning 2,5 miljoni aastane ajavahemik. Oma katsetes minevikku ellu äratada töötavad arheoloogid kõrbetes ja džunglites, sügavates koobaste ja mäetippudel; nad uurivad kivist […]
“Fantoom 3. Fantoom maksab kätte”
Koos õhtust süües meenutas Juve ja Fandor äpardunud sündmusi, mille läbi nad olid kannatada saanud. Nad vaatasid teineteisele silma. Nad olid nagu kaks tühja laevavrakki, kes hüljatuina seilavad tuimas inimmeres. Nad astusid teineteise juurde ja embasid teineteist. “Kõige rängem kannatus,” pomises Fandor nuukseid tagasi hoides, “on armupiin…” Juve vangutas pead. “Kõige valusam haav,” kostis politseinik […]
“Karske Pireta, Maheda Mareta ja Mehetapja Maie lood”
Perekonnaballaade vanast orjaajast – Rahvapärimustest põiminud. Eesti rahvalüürikast ja seal leiduvaist eepilistest motiividest pikemaks lugulauluks põimitud “Lauluema Mari loos” on jäädvustatud pilt meie orjaaegsete naiste argielust, nende töö ja elu raskustest ning rõõmudest. Kui seda alapealkirjas on nimetatud “kangelaslooks vanast orjaajast”, siis seetõttu, et nii raskeis oludes elamine ja seejuures laulukunsti viljelemine iseendast juba tähendas […]
“Pappa Jannseni postipaunast”
Kui Johann Voldemar Jannsen 16. mail saja aasta eest oma viiekümnendaks sünnipäevaks ärkas, oli tal senisest teest mõndagi mõtelda. Särghaua karjapoisist, Vändra kirikuisanda kutsarist, kantrist ja koolmeistrist oli ajapikku saanud oma aja viljakaim ja loetavaim kirjamees. Ta oli “Eestirahwa kassoks, ei kellegille kahjoks” kirja pannud tuhandeid lehekülgi jutte ja laule, enamasti küll laenulisi, ent sealjuures […]
“Luule II”
II köide – Neeme Vihmade lahte – Miikaeli liturgiad – Ehatuule maa – Džunglilinnud – Itkud isale – Itkud õele
