“Russell”
Bertrand Russell 1872-1970 Bertrand Russell avastas matemaatika üheteistkümne aastaselt. Ta meenutab, et see oli joovastav kogemus: “pimestav nagu esimene armastus”. Sellest hetkest alates alistus ta oma kirele jäägitu pühendumuse ja lausa erootilise tulisusega. Talle tundus, et matemaatika võib saavutada seda, mida filosoofia polnud suutnud – taandada mõtlemine selle puhtaimale kujule ja vabastada teadmised kahtlustest ja […]
“Äriline mõtlemine”
Kuidas juhtida enda ja alluvale mõttetööd ja otsuseid? Tänapäeva äri liikumapanev jõud oma kõige puhtamas vormis on mõtlemine: iga tööliigutus on mõtlemisliigutus. Niisiis, kui mõtlemine on töö põhiolemus, kuidas mõõta sel juhul töö edukust? Käesolevas raamatus uurime otsuseid, mis on teie mõttetöö tulemus, et saada pilti, kui produktiivne te tegelikult olete. Viimased uuringud näitavad, et […]
“Juri Miloslavski”
Vene kirjanik Mihhail Zagoskin (1789-1852) on tänapäeva lugejale üsna vähetuntud nimi. Ka oma eluajal polnud M. Zagoskin kuni käesoleva romaani ilmumiseni (1829) kuigi populaarne. Alles tema ajalooline romaan “Juri Miloslavski” tegi ta tuntuks üle kogu Venemaa. Teost mainisid kiitvalt Puškin, Krõlov, Žukovski. Belinski nimetas “Juri Miloslavskit” esimeseks heaks vene romaaniks, eriti hinnates autori tundesooja suhtumist […]
“Naine peeglis”
Tõlkinud H. Ingelman. Ta oli juba pannud lilled vaasi, need olid ta ees laual. Mees oli läinud, ukseavast oli tulnud külma sisse ja naine oli tõstnud jalad sohvale. Samahästi oleks võinud olla õhtu, päev polnud veel koitnud. Aga valgenes vähehaaval kogu aeg ja lilleõied avanesid soojuses. Naine peagu nägi seda, suitsetades esimest hommikust sigaretti sohval. […]
“Buridanid V”
Churchill nägi unes, et ta on tiiger ja peab džunglis jahti punahirvele. Hääletult hiilis ta allika suunas, kuhu tema ohver oli jooma tulnud, ning valmistus hüppeks, kui tundis, et miski vajutab saba määratu raskusega vastu maad. Möiratanud valust, heitis ta pilgu üle õla ning silmas haakristiga tanki, mille luugist paistis Hitleri juubeldav vuntsinägu…
“Eesti Vabariigi ametiühingud. Ajalooline ülevaade (1918-1940)”
Eesti ametiühinguid on 90-aastasel arenguteel mõjustanud mitmesugused poliitilised parteid, ideoloogilised voolud ja võimustruktuurid. Need asjaolud jätsid oma jälje ka 1918.-1940. aastate ametiühingutele. Sellest tulenenud raskustele ja erinevustele vaatamata on läbikäidud teel omandatud kogemustel mitte ainult tunnetuslik tähtsus, vaid ka oluline praktiline väärtus tänaste tegemiste tarvis. Eesti ametiühingute ajalugu on veel vähe uuritud. Esimesed sammud sellel […]
“Meri”
1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas […]
“Esimesed rõõmud”
Stalini preemiaga autasustatud teos. Elu Venemaal enne Oktoobrirevolutsiooni. (paberkaaned kulunud)
“Очерки по истории эстонской литературы”
Содержание: Народный певец и крестьянская литература; Рождение Народа (1850-1880); Под сенью русификации (1880-1900); Будни эстонской жизни (1886-1917); “Молодая Эстония (1905-1917); “Сиуру” (1917-1920); От неореализма к слободскому реализму (1920-1933); Семь плодоносных лет (1934-1940).
“Tantsib Einsteiniga. Meeldejätmise kunst ja teadus”
Kaotame umbes 40 päeva aastas, et kompenseerida oma unustamist. Kunagi kuulus ka ajakirjanik Joshua Foer selliste inimeste hulka. Aasta pärast mälutreeningutega alustamist võistles aga ta USA mälumeistrivõistluste esikoha pärast. Mälumeistrivõistluste haarav lugu raamib põnevat reisi inimaju avarustesse, mille käigus paljastab autor mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele. Foer kohtub sõbraliku vanamehega, kes kannatab raske […]
“Fantoom 3. Fantoom maksab kätte”
Koos õhtust süües meenutas Juve ja Fandor äpardunud sündmusi, mille läbi nad olid kannatada saanud. Nad vaatasid teineteisele silma. Nad olid nagu kaks tühja laevavrakki, kes hüljatuina seilavad tuimas inimmeres. Nad astusid teineteise juurde ja embasid teineteist. “Kõige rängem kannatus,” pomises Fandor nuukseid tagasi hoides, “on armupiin…” Juve vangutas pead. “Kõige valusam haav,” kostis politseinik […]
“Kapten Anton Irv”
Soomusrongide löögivaimu kehastaja. Käesolev brošüür ei pretendeeri mingi monograafia täiusele ega täpsusele. Käesoleva ülevaate autor jätab põhjalikumate uurimuste avaldamise meeleldi nende hooleks, kes vaatlevad Irve sõjamehepilguga ja kes juba teinudki seda tööd. Siintoodud leheküljed tahavad vaid joonistada üldpildi meie muidugi sangarliku vabadusvõitluse ühest sangarlikumast ja populaarsemast juhist, kes suur inimesena ja eeskujulik sõdurina ning juhina. […]
“Elurõõm”
See raamat räägib üldiselt võttes elurõõmust. Autor näitab ära oma uudishimu tõukejõud, mis on pannud ta üksikasjalikult läbi uurima inimese põhjatuid sisemisi rikkusi, õpetamaks nende varal lugejat sõna tõsises mõttes oma elu ümber kujundama. Ta eesmärk on sisendada inimestele elurõõmu ja elujulgust, ning ta oskab seda eesmärki saavutada.
“Esmatähtis esikohale”
Kui raamat on parim kink, siis see raamat on kõige parem kink, seda eriti tänastele Eesti ettevõtjatele ja juhtidele. Rõhuv enamus neist teab, et tähtis pole teha asju õigesti ja kiiresti, vaid oluline on teha õigeid asju. Kuid suur osa juhtidest vaevleb probleemide käes, kuna ei tea, millises järjekorras õigeid asju teha. See on raamat, […]
“Väegade noobel kooljas…”
Romaan kriminaalsete ja viroloogiliste allüüridega. Teos, mida autor ise tekstis pilamisi “lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks” nimetab, on raamat armastusest, kättemaksuihast ja surmast, milles puukidel on täita saatuslik roll.
“Veerand sajandit olümpialiikumises”
… Käesoleva teose sündi ajendas NSV Liidu Olümpiakomitee moodustamise 25. aastapäeva 1976. aasta aprillis ja 1980. aasta suveolümpiamängude korraldamine meie maal. Seni on eesti lugeja kätte jõudnud mitmeid raamatuid olümpiaheitluste kohta. Nendes on möödaminnes käsitletud ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) organisatstioonilist tegevust olümpialiikumise sõlmküsimuste lahendamisel, detailsem ülevaade tema tegevusest ajavahemikus 1951-1976 siiski puudub. Käesolev raamatuke püüab […]
“Kodukäija”
Kuidas ta siia oli saanud ja kust just tulnud, seda ei oleks ta teadnud endale öelda, aga suures kõledas riidehoiuruumis ta oli ja siin oma ülekuube otsis. Kuid nagi, mille otsa ta mäletas ennist oma ülekuue riputanud, oli tühi. Nähtavasti oli siin keegi teine juba enne teda oma üleriideid otsinud ja teiste omad segi paisanud, […]
“Elus enesetapja”
“Elus enesetapja” sisaldab ühe romaani ja sellega liituva novelli, kaks jutustust ning ühe näidendi, mis on kirjutatud suure sisemise lustiga ning sooviga haarata lugejat kaasa mängu nimega Kirjandus. Lugude tegevus toimub autori lemmikkajas, 60-70ndail, tegevuspaigaks Eesti väikelinn, kuid ka Pariis, Peruu ja Moskva.
“Miski pole juhuslik”
Kui oled teda tantsimas näinud, ei suuda sa teda enam unustada. Nimelt on ta erakordselt andekas, kuid on veel teinegi põhjus… Ta täiuslikkus varjab müsteeriumi, ta ilu saladust. Jin Xing oli mees, kommunistliku Hiina armee kolonel. Tema kujunemise teekond ja metamorfoos on erakordne: range lapsepõlv sõjaväelaste perekonnas, armee lapstantsijate ebainimlikud treeningud, kuulsus esitantsijana, oma seksuaalsuse […]
