“Vaba mehe vaba sõna”
Mõte Ülo Ignatsi artiklite kogumik välja anda tuli tema sõpradel Rootsis ja Eestis, kui arutati, mida talle 60. sünnipäevaks kinkida. Ülo Ignats on aastakümnete jooksul kirjutanud Stockholmis ilmuvas “Eesti Päevalehes” ja mitmetes teistes väljaannetes suurel hulgal artikleid väga erinevatel teemadel, andnud välja mitmeid raamatuid ja esinenud paljudes Rootsi tele- ning raadiosaadetes. Läbi aegade on siiski […]
“Mehhiko – Päikesekivi maa”
Sisukord: Mehhiko rahutu taevas; Õõtsuv linn; Püramiidide jalamail; Pilk seljataha; Tantsiv Mehhiko; Presidendi juures; Maavärin; Süda-Mehhiko kiltmaal; Revolutsioonist ja resignatsioonist kunstis; Teekond Aguascalientesesse; Pika nimega väike osariik; Teekond lõunasse; Mehhiko maaõli; Rahvuskongressis; Sooja mere ääres; Kohtumisi Mehhikoga.
“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Puhtaks saamine”
Indiaanimüstikast läbitud põnevusromaani tegevus leiab aset Kanada lumistes metsades, kus kaheksa hirvi küttima tulnud jahimeest ja -naist muutuvad ise saakloomadeks. Peategelane Diana Jackman, kes pärineb mikmakite indiaanihõimu šamaanide, posijate ja küttide pikast suguvõsast, peab oma ammu ununenud oskused taas meelde tuletama, kui ta üksinda lumises metsas tunneb, et keegi teda jälgib. See tunne muutub reaalsuseks, […]
“Röövitud nägu”
Latifa koostöös Chekeba Hachemiga 1966. aasta 27. septembril vallutas Taliban Kabuli. Latifa oli siis kuueteistkümneaastane, pea unistustest tulvil. Ta tahtis kiiresti suureks saada, et asuda tööle ajakirjanikuna. Vaatamata Afganistani juba seitseteist aastat laastanud sõdadele oli Latifa muretu ja elurõõmus neid. Kuid Taliban sulges võimule tulles kõik tütarlastekoolid ning nagu kõik afgaani naised, sai ka Latifa […]
“Kas me oleme üksi universumis?”
Ka teadusvõõrale lugejale ladusas keeles ja arusaadavalt kirjutatud intervjuuraamat. Intervjueeritavad on tuntud prantsuse teadlased – raadioastronoom, astrofüüsikud ja veel üks Kanadast pärit õpetlane, kes püüavad selgitada, millega nad tegelevad, et leida märke maavälistest tsivilisatsioonidest. Ühtlasi arutlevad nad kosmoselendude teemal ja selle üle, kas inimene üldse kunagi jõuab meie Päikesesüsteemi planeetidele ja millised sõidukid on selleks […]
“Eesti ajalugu”
Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu” on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik […]
“Filosoofia, loogika ja normid”
Soomerootsi filosoof Georg Henrik von Wright (sünd 1916) pole Eestis sugugi tundmatu. 1996 ilmus kirjastuselt Vagabund esseekogu Minerva öökull, mis koondas eelkõige autori esseistlikumat-kultuurifilosoofilisemat loomingut. Sealt võib leida aga ka paar ülevaateteksti XX sajandi filosoofia ja loogika arengutee kohta. Käesolev teos on taotluslikult teistsugune. Siin sisalduvad 26 artiklit on pea kõik nn tõsise filosoofia alalt […]
“Inimese elu”
Vanaema helde, lahke, nõnda kallis minule, nagu särav päiksepaiste rõõmu toob ta lastele. … Raamatus on pühendus. Taskuformaat.
“Õlekubu”
Aleksei Pissemski on sündinud 1820. aastal Ramenje kolkakülas, Tšuhloma maakonnas, Kostroma kubermangus vaesunud aadliperekonnas. Ta oli üks populaarsemaid tolleaegseid kirjanikke. Kostromas veedetud aastad olid raskustele vaatamata tema viljakamad ja paremad loominguaastad. Sellesse ajajärku kuuluvad ka käesolevas kogumikus esitatud jutud. Sisukord: Õlekubu Piiterlane Metsavaim Vana mõisaproua (paberkaaned kulunud ja katki)
“Tšingis-khaan”
“… Minu läbikulunud kalamus kirjutas lõpuni jutustuse viimased read halastamatute mongolite röövretkest meie kodumaa õitsvatesse orgudesse… Usinuse saepurust tolmusena tahaks selle raamatu koostaja ütelda veel palju nende argade Horezmi inimeste kohta, kes ei julgenud ennastohverdavalt võitlusesse astuda rahulikkude hõimude julma hävitaja, metsiku Tšingis-khaani vastu… …Kui kõik horezmlased oleksid kindlalt ning üksmeelselt viha mõõga üles tõstnud […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Jõhker mäng”
Väliselt on Arizona juhtivprokurör Janet McNeil pühendunud ja kindlameelse prokuröri võrdkuju, kes elab oma reeglite järgi. Aga tema sisemine maailm on kaoses. Kohutavad õudusunenäod hoiavad naist pidevas ärevusseisundis. Siiski on tugeva pealispinna säilitamine Janetile väga tähtis, sest uurib ühe rassistliku organisatsiooni tegevust ja mõrtsukas ning tema fanaatilised jüngrid ei kõhkleks hetkekski, kui neil peaks tekkima […]
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”
Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]
“Rudolf Tobias”
Rudolf Tobias (1873-1918) on esimene silmapaistev eesti helilooja, kes sai kompositsiooni erialal põhjaliku hariduse, tänu millele ta võis rikastada meie rahvuslikku muusikat omapäraselt värske helikeele ja uute žanritega – instrumentaalmuusika, aariate, ballaadide, vokaalansamblite, tsüklilise kammermuusika, avamängu, sümfooniliste piltide, klaverikontserdi ja vokaalsümfooniliste teostega (kantaat, oratoorium). Paraku on tema mahukas looming suhteliselt vähetuntud. Kodumaal töötas ja lõi […]



