“Germaanlased Thorsbergi ja Ravenna vahel”
Germaanlaste kultuurilugu kuni rahvasterändamise lõpuni. Raamat on pühendatud germaanlaste esiajaloole, mis haarab ajajärku I aastatuhande keskelt e.m.a. 6. sajandini. Valgustades germaanlaste-slaavlaste ja germaanlaste-keltide suhteid jm., lähtub autor marksistlikest seisukohtadest. Raamat on kirjutatud teaduslik-populaarses vormis ja sobib lugemiseks igale ajaloo- ja arheoloogiahuvilisele, kuid seda võivad kasutada ka kõrgkoolide ajalooüliõpilsed. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Inimese meetod”
Filosoofia maine teaduste kuningannana lähtub keskajast. Vaevaliselt tasakaalustunud kooselu tingimustes selgus peagi, et tarvis on koolitatud inimesi, kes igapäevase eluga kaasuvaid kitsaskohti suudaksid talutavaks muuta. Nii ilmuvad ülikoolid, milles õpetatakse usu-, arsti- ja õigusteadust; esimene peab kaasa aitama hinge, teine keha ja kolmas ühiskonna tervise tugevnemisele. Taotledes täielikkust lisati eelmainituile neljaski, filosoofiateaduskond, mille hooleks jäi […]
“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Maaspordi poolsajand”
Lugejani jõuab tagasivaade spordiorganisatsiooni “Jõud” loomisele, tegevusele ja saavutustele ning inimestele, kes erinevail aegadel maal sporti teinud, seda juhtinud või toetanud. Tehtule ei saa anda ühest hinnangut, sest nii nagu on muutunud Eesti küla, nii olid paratamatud muutused ka spordis. “Jõu” loomise ajal vapustasid elujõulist maaelu märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine, sellele järgnenud viletsusaastad. Sellest kõigest leidub jälgi […]
“Sfinks – ajaloo saladused”
Mõistatuslikke isikusi ja lahendamata saladusi kolmest aastatuhandest. Kuningas Minose riik – Kas see muinasjutuline valitseja oli tõepoolest olemas? Hannibal, Rooma hirm – Kas Euroopa saatus oli tema kätes? Kleopatra – vaaraode viimane naeratus. – Kas ta tahtis Rooma riiki kukutada? Hunnide tormijooks Euroopale – Kust nad tulid? Kuhu nad kadusid? Jaht Merevaigutoale – Kes varjab […]
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Pommuudis”
Liza Marklund, 37, on Stockholmi ajakirjanik, kes on töötanud uudistetoimetajana ja peatoimetajana nii ajalehes kui televisioonis. Selle raamatuga algab seeria Annika Bengtzoni elust, kus on üksjagu paineid. Värske uudisteosakonna peatoimetajana tuleb tal panna käima toimetuses töö, paraku on osa kolleega meelestatud uue ülemuse vastu. Väikeste laste emane tuleb leida aega ka perele. Stockholm valmistub olümpiamängudeks, […]
“Rabalinnu hõik”
Roosa: Loll! Tütar! Kas sa ise aru ei saa… Leontiine: Millest… Roosa: Küll sina oled alles tossike! Võib-olla tuli kosja…! Leontiine: Mis! Kellele? Sulle? Roosa: Võib-olla mulle jah. Ah mis mina vana inimene… Minu aeg on möödas. Aga sulle! Leontiine: Mis pagana kosilased! Kuradi… Kibekiirel heinaajal, kus iga minut kallis… Mingisugune võõras vanamees. Roosa: Ja […]
“Kui süda kõneleb”
Süüdistatav nuuksus. Neiu istus kägaras kitsal puupingil, taskurätt silmadele surutud, ja oli täielikult oma armetu olukorra võimuses. Eesistuja ja mõlemad kaasistujad tulid nõupidamisruumist tagasi. Kohalviibijad tõusid pinkidelt püsti, ainult kohtualune jäi istuma, pime ja kurt kõige suhtes, mis tema ümber toimus. …
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Eesti rahvatoite”
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
“Shakespearen salaisuus”
Tässä kirjassa kysytään – kuten monessa muussakin yhteydessä – kuka oli kirjailija “William Shakespeare”. Oliko näyttelijä William Shakespeare vain olkimies, jonka selän takana piileksi kokonainen veljeskunta? Petter Amundsen on löytänyt Shakespearen näytelmien ensimäisestä laitoksesta mutkikkaan, erittäin hienostuneen koodijärjestelmän, jonka suunittelija vaikuttaisi olleen Francis Bacon mahdollisine tovereineen. Tarkemmat tutkimukset johtavat yleiseuroppalaisen sivistysprojektin jäljille, jonka taustalta löytyvät […]
“Navarone suurtükid”
Vana kooli heroiliste ning romantikavabade põnevike autor Alistair MacLean sündis 28. aprillil 1922. aastal Šotimaal. Tema kodus kõneldi gaeli keelt, inglise keele omandas poiss alles seitsmeaastaselt. 1941. aastal astus MacLean mereväkke ning teenis torpeedomehena Vahemerel, Vaiksel ookeanil ja Põhjamerel, konvoeerides Venemaale suunduvaid abilaevu. MacLeani sõjatee lõppes Jaapani vangilaagris. Pärast sõja lõppu hakkas Glasgow´ ülikoolis tudeerinud […]
“Atlandi kirjad”
Käsikiri on kokku pandud kaheksast ajakirjanduses ilmunud reisikirjast, mis vestavad meremeeste töödest-tegemistest kaugel ookeanil. Sekka on põimitud humoorikaid lugusid kodusaarelt. (taskuformaat)
“Martin Chuzzlewit” I ja II osa. 2 raamatut
Inglise 19. sajandi kriitilise realismi looja ja suurimaid esindajaid Charles Dickens (1812-1870) kirjutas oma romaani “Martin Chuzzlewit” aastail 1843-1844. See on teravalt satiiriline romaan, kus hukkamõistu leiavad nii Ameerika kui Inglise kodanlus. Dickensi romaan on rikas materjali poolest, mis iseloomustab Dickensi-aegset Ameerikat ja tutvustab lugejale ameerika elulaadi ja Ameerika Ühendriikide valitsevate klasside poliitikat, kes eelkõige […]
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
