“Kõigi vaenlaste vastu”
Mis oli 11. septembri sündmuste eellugu? Mida arutasid terrorirünnakute ajal ja vahetult selle järel USA president ning administratsiooni kõrgemaid juhid? Kas USA võttis terroriohtu tõsiselt ja Iraagi ründamine oli põhjendatud? Neile küsimustele otsib käesolevas raamatus vastuseid endine tippametnik Richard Clarke, kes kirjeldab põhjalikult USA valitsuse terrorismivastase tegevuse ajalugu – ning ka möödalaskmisi. “Kõigi vaenlaste vastu” […]
“Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja”
Nikolai Mihhailovitš Karamzin sündis 1766. aastal Samaara kubermangus Mihhailovka külas mõisniku perekonnas. Hariduse sai ta Moskvas erapansionis, mille õppekava oli lähedane ülikooli omale. Humanitaarharidusega mehena, kes tundis hästi saksa ja prantsuse keelt, tutvus ta põhjalikult Lääne-Euroopa kirjandusega. Kirjanduslikku tegevust alustas Karamzin 1783. aastal, esialgu tõlkimisega. Hiljem hakkas ta kirjutama luuletusi ja originaalset proosat. 1789. aastal […]
“Eelarvamusi”
Täheldusi teatrist ja teatritekstidest Tuhkatriinumäng Eesti draama tarkade kivi avastamas? Madis Kõivu tagasitulek parafüüsikasse 2 x Karusoo – Ella Siberimaal; Ajaloo uutmine Viidingu ja Rätsepa “Olevused” Tätte tähetund – Ristumine peateega; Pingi peal oli aeg hõredam Kivastiku kiviktaimla Usu ikka Undi juttu – Narr, kes Norrast naise võtab; Lavalembeline “Laulatus”; “Graali” geopoliitika Välisvaatleja Unduski Viinis Võitlev Vahing […]
“Aafrika äärel”
“Kord, kui Denys ja mina olime lendamas käinud ja maandusime farmi tasandikul, tuli meiega juttu ajama muldvana kikuju. “Te käisite täna väga kõrgel,” ütles ta, “e ei näinud teid, ainult kuulsime, kuidas lennuk sumises nagu mesilind.” Olin nõus, et olime lennanud kõrgel. “Kas te Jumalat nägite?” küsis ta. “Ei, Ndwetti,” vastasin, “Jumalat me ei näinud.” […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“Eksiarvamusi seksist”
Mitusada intiimset täpsustust A-Ü. Kas tundidepikkune pea peal seismine aitab ennetada soovimatut rasestumist? Kas loomariigis on homoseksuaalsust? Kas suurte rindadega naised on eriti kirglikud? Kas eunuhhid on võimelised seksima? Kas neitsitel on neitsinahk terve? Päris kindlasti ei ole ühegi teise teema kohta käibel nõnda palju pooltõdesid, valesid ja eksiarvamusi kui seksi kohta. Käesolev raamat aitab […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Aino Talvi”
Vaatesaal pimeneb. Kuuldub trummipõrinat ning kauget müra. Hinge poeb mingi rahutu, ärev meeleolu. Sündmuste taustaks on 30-aastane sõda Saksamaal. Eesriide avanedes näeme tühjal laval kahte kuju. Need on sõdurite värbajad, kes luuravad, kust sellel lagedal maal leiaks veel mõne mehe, keda saaks sõjaväkke meelitada. Ennäe! Sealt tuleb furgoon, mida hobuste asemel veavad kaks tugevat noormeest. […]
“Greta Garbo. Hollywoodi kuninganna”
Imekaunis ja salapärane Greta Garbo nimi ja filmid ei vaja lähemat tutvustamist, kuid temast kui inimesest teatakse väga vähe. Tõrksus avalikkusega suhtlemisel lõi näitlejannast müüdi juba eluajal ning kuna ta oma elu viimasel poolsajandil enam filmides kaasa ei teinud, tundub ta kuidagi eriti kaugena, kuigi suri alles 1990. aastal. Rootsis sündinud ja seal filmiteed alustanud […]
“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Juhan Sütiste elukäik ja looming”
Juhan Sütiste (1899-1945) tuli Tähtvere saunatarest ülikoolilinna Tartusse, kus teda köitsid sport, teater ja kirjandus. Ta sai esikoha odaviskes 1927.a. Roomas üliõpilaste olümpiaadil, kujunes viljakaks teatrikriitikuks ning kirjutas näidendeid, kuid kustumatu kuulsuse tõi talle luule, mille eest ta on pidanud isuma vangiski. Ta on laulnud kodumaast ja selle töötavatest inimestest, ergutanud ühiskonda edasi arenema, poeemitsüklis […]
“Wolandi partii”
Selle raamatu esimene osa kujutab endast Eesti spordi, ja osalt enamgi kui spordi, paari aastakümne pikkust taaselustumise ning arengulugu läbi ühe inimese kirjutatud ja kõneldu. Teine osa, essee “Patroklose memoriaal”, pakub üht võimalikku nägemust spordi tekkest, muutumisest läbi aegade ning tema rollist üksikisiku ja ühiskonna elus. Paavo Kivine
“Euroopa ajalugu 1763-1991. Käsiraamat”
Inglise ajaloolaste Ch. Cooki ja J. Stevensoni “Euroopa ajalugu 1763-1991” on eesti lugejale esmapilgul ehk pisut harjumatu käsiraamat, kus äärmiselt tihedalt on kokku surutud Euroopa rohkem kui kahe viimase sajandi ajalugu. Teatmikus on vaadeldud kõiki olulisemad sõdu, konflikte, lepinguid, diplomaatiasuhteid, usuelu arengut jne. Riikide kaupa on esitatud tähtsamad valitsejad, riigipead ja ministrid; on mitmekesist statistilist […]
“Sõjast”
… Teos, mille need read peavad sisse juhatama, hoidis minu kirjeldamatult armastatud, ent minult ja isamaalt kahjuks nii vara röövitud meest peaaegu pidevas tegevuses viimased kaksteist aastat tema elust. Selle lõpuleviimine oli tema südamesooviks; ent tal polnud kavas seda oma eluajal maailmale avaldada; kui püüdsin teda sellest otsusest kõrvale kallutada, vastas ta mulle sageli pooleldi […]
“Habakuk Jephsoni ülestunnistus”
Kuna puudub ainuski juhtlõng ja tõendusmaterjal, võib karta, et “Marie Celeste´i” meeskonna saatuse võib lisada nende loendamatute meresaladuste hulka, mida kunagi ei lahendata kuni selle õilsa päevani, mil meri annab välja kõik oma surnud. Kui on korda saadetud kuritegu, nagu ka arvatakse, on väga vähe lootust, et selle kordasaatjad kohtu alla antakse. Seda senikaua, kuni […]


