“Kinnisvaraomaniku ABC”
… Alustada tuleb ikka A-st ja B-st. Käsiraamatu eesmärk on anda ots kätte, leidmaks lahendust maaõiguse ja kinnisvaraökonoomika valdkonnas. Õigusaktidega on kehtestatud maareformi läbiviimise ja kinnisvara tsiviilkäibe reeglid. Kinnisvaraökonoomika kajastab osaliste huve kehtestatud reeglite piires. Selle käsiraamatu esimene osa annab lühiülevaate kinnisvara ajaloost Eesti Vabariigis alates ajast, kui eestlasel tekkis õigus omada kinnisvara. Teises osas […]
“Maria Siberimaal”
Maria küüditati koos paljude teiste eestlastega Siberisse. Autor jälgib toimunut talunaise Maria südame, hinge, mõistuse ja silmade kaudu.
“Mesinädalad”
Johan Borgen (1902-1979) kuulub tänapäeva produktiivsemate ja väljapaistvamate norra kirjanike hulka. Debüteerinud juba 1925. aastal, novellikoguga “Pimeduse poole”, lõi ta läbi alles kümmekond aastat hiljem oma humoristlike vestete ja följetonidega, kujunedes tol ajal selle ala parimaks mitte ainult Norras, vaid vahest koguni Põhjamaades üldse. Hiljem on ta kirjutanud küll ka romaane, näidendeid ja kuuldemänge, kuid […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Anatoli linn”
Kui noor insener Jacques Gregor, kellest täna kogu Anatol kõneleb, mõne kuu eest välismaalt tagasi pöördus, ei pandud linnas tema pärale jõudmist üldse tähele. Ühel palaval pärastlõunal tuli ka tolmunud kalessis Kömbösi jaamast kohale, ja Anatoli inimesed magasid veel nagu harilikult suletud aknaluukide taga. Isegi kutsar magas oma pukis, hobused aga sõitsid päris omapead otsemat […]
“Hiina lood”
Eelmise õhtupoolikul oli Zhao Panba võtnud püssi selga ja läinud koos Chiliga küla taha mustadesse mägedesse mõttega tabada mõni bambusrott või kaevata välja mõni soomusloom, et veepühal oleks mida suupärast süüa teha. Hiilinud läbi selgeveelise oja, hakkas Chili äkki keset tihnikut valvsalt kõrvu kikitama ja teda hammastega riietest sikutades edasi tirima. Chili oli väga tark […]
“Manolo maatriks”
Näitlejaks pürgiv Jennifer Crane oskab mängida kõikvõimalikke mänge – mängu, kuidas endale kutti leida; mängu, kuidas muusikalirolliga maha saada; ja muidugi vana head krediitkaardiruletti. (Kuidas muidu üks tore tüdruk saaks endale kalleid kingi lubada?) Aga tütarlaps pole iial selle peale tulnud, et ta tõmmatakse mängu elu ja surma peale. Broadway laval ei ole ta veel […]
“Hädavajalike tõsiasjade käsiraamat”
Kas te teate, et – kolme tola mängis kuus näitlejat? – peladofoobia on kiilaspeadekartus? – dankon tähendab esperanto keeles “tänan”? – meremadusid on seitse tüüpi? – esimesed golfipallid olid sulgedega täidetud? – lloyd tähendab kõmri keeles “hall”? – püha Clotilde on meelehärmi valmistavate laste kaitsepühak? – krõbekartulid leiutas üks indiaanlasest kokk 1853? – maiade kalender […]
“Kultuurilugu”
Kultuuriloo ülevaade ei pretendeeri arusaadavalt kogu kultuuriloo adekvaatsele mõistmisele ja interpreteerimisele ega ammenda selle mitmekesisust. Ta on mõeldud süsteemiloova abivahendina kultuuriloo iseseisval läbitöötamisel selle õppijaile, aga ka laiemale lugejaskonnale, keda huvitavad kultuuri probleemid. Käesolev ülevaade valmis Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudis koostatud loengutekstide alusel, mida autor kasutas ülikooli kultuuriloo loengukursuses aastail 1997-2002.
“Unetus”
… Käeolev kogumik sisaldab Lardneri viimaste, nukkerhumoorikate novellide paremikku. Lardneri lugude satiiriline alatoon on andnud kriitikutele põhjust pidada teda misantroobiks. Tuleb tunnistada, et Ring Lardner ei kirjutanud ridagi kriitikute heakskiidu pälvimiseks, vaid üksnes lugejate rõõmuks ja hingekosutuseks. – K.S. Loomingu Raamatukogu 2004/5-6
“Kahekesi”
Novelle aastatest 1967-1998 Kogumik sisaldab kakskümmend viis minavormis kirjutatud erootilist novelli, mis käsitlevad mehe-naise intiimsuhte erinevaid võimalusi – nii fantaasiaid kui realistlikke olupilte. Sisukord: Kaamel; Vale; Hää; Magamiskott; Presidendi proua; Variandid; Vastasseis; Kirjanduse vägi; Liivaterad; Kripeldus; Porno; Lits; Flööt; Vanapaar; Tahutud kivi; Laid; Esireas; Koer; Naabrid; Magajad; Kolmkümmend aastat; Märkmik; Jacques Dodot; Surfamine; Võõras suguvõsa.
“Aeg embusteks”
“Kas talute morfiumi?” Sophiet läbib “elekter” ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba. Lugejale kangastub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Järelhüppeid kultuurikihist” 1. ja 2. raamat
Kokku kaks raamatut. Fotoraamatu 1. osa Tema kogu aeg kaelas kõlkuv aparaat ning pidevalt mööda ruumi otsivalt vaatavad silmad vastavad romantilisele ettekujutusele fotograafist, kes oskabki maailma ainult läbi kaamerasilma vaadata. Kalju Suure autorikujund on väga tugev, tema lähenemine fotograafiale samavõrd tugevat aukartust reetev. Kalju Suure puhul võib ilmselt liialdamata öelda, et tema tööd on sulandunud […]
“Frederic Joliot-Curie”
See raamat on inimesest, kelle nimi on lahutamatult seotud suurimate teaduslike avastustega ja meie sajandi kõige üllama ülemaailmse ühiskondliku liikumisega. XX sajandi künnisel väljendasid loodusliku radioaktiivsuse avastanud Pierre ja Marie Curie´d lootust, et raadium hakkab teenima inimkonda. Nende väimees Frederic ja tütar Irene Joliot-Curie, kes avastasid kunstliku radioaktiivsuse, olid rahupooldajate ülemaailmse liikumise initsiaatoreiks ja juhtijaiks. […]
“Põhja-Hiina armuke”
Marguerite Duras (1914-1996), prantsuse kirjanik, teatrilavastaja ja filmirežissöör, on 20. sajandi kirjanduse ja filmikunsti tähtsamaid uuendajaid. Ta on kirjutanud romaane, novelle, jutustusi, näidendeid, filmistsenaariume. Teda on ülistatud kui kehalise armastuse tundlikemat tõlgendajat. Käesolev romaan on Concourt´i preemiaga pärjatud “Armukese” loo uus, küpsem esitus. Sain teada, et ta suri aastaid tagasi. Kuulsin seda 90nda aasta mais, […]
“Koduks maailm”
Jutustus Aleksandra Kollontaist Rikkaliku dokumentaalmaterjali, A. Kollontai teoste ja päevikute ning kaasaegsete mälestuste, samuti oma isiklike muljete põhjal elustab autor Emili Mindlin (1900-1981) silmapaistva revolutsionääri, oraatori, literaadi, jäägitult oma missioonile andunud inimese ning Nõukogude riigitegelase ja diplomaadi keeruka, mitmetahulise kuju, jutustab tema ülihuvitavast elukäigust. Ühtlasi kohtub lugeja hulga tuntud ajalooliste isikutega, nagu V.I. Lenin, G. […]
“Ulgvel ja umbes”
California ülikooli professorina pidi Jaan Puhvel (1932) oma teaduslikke töid kirjutama põhiliselt inglise keeles. Sellest siis ka meie teabekirjandusest läbilipsanud väide, et tegemist on Ameerika teadlasega, kes, tõsi küll, olevat eesti rahvusest. Käesolevas raamatus on Jaan Puhveli eestikeelsed kirjutised ühtede kaante vahele paigutatud. See on väärt lugemismaterjal nii humanitaaridele kui ka teistele. Siit saab ammutada […]
“Las laps loeb”
Et lapsele seda õiget lugemishimu tutvustada, peab iga lapsevanem, vanavanem, vanem õde või vend võtma selle raamatu, mudilase juures kannatlikult istuma ja talle algul lihtsamaid ja veidi hiljem juba keerukamaid luuletusi ja lugusid ette lugema. Väikelapsele tähendabki raamat alguses kuulamismõnu – põneva tegevustiku jälgimist ja kaunikõlalise keele kuulamist ja meeldejätmist. Sellele järgneb tähtede õppimine ja […]
