“Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik.”
Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele presidendi suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. – Vanaisa Otto, esimene poliitik Meride suguvõsas – Isa Georg, on Arnold ja nõukogude võim – Lennarti lapsepõlv ja noorus Saksamaal ja Venemaal Palju seni avaldamata dokumente, pilte ja lugusid – Tsensori pliiats kirjanik Meri raamatu kallal – […]
“Hingede öö”
Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv. “Muusika kostis nüüd juba üsna selgesti, sest ka järgmine uks otse saali oli lahti. Sealt tuli ka see hele valgus, mis oli paistnud tänavale, sest muidu oli eesruum üsna hämaralt valgustatud. Tükk, mida mängiti, oli mingi klaverikontsert, […]
“Geenid ja käitumine”
Looduse ja kasvatuse koosmõju Geneetika ja selle mõju inimkäitumisele on viimastel aastatel tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti üle kogu maailma. Käesolevas populaarteaduslikus raamatus tutvustab professor Sir Michael Rutter võimalusi, mil moel võib geneetika mõjutada inimeste käitumist juba lapsepõlvest saati, selgitab geenide toimimisviise ning arutleb ka selle üle, kuidas looduse ja kasvatuse koosmõju annab arengule teatud suuna. […]
“Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina”
Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu. Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuste vili. Mul on […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Suvi pääbul ja kinnijooks Raplas”
Madis kõiv on üks erakordsemaid vaimuandeid eesti kultuuris, tegu on mõtleja ja mõtestaja, kellele jaoks ei kehti tavavõõristus “füüsikute” ja “lüürikute” vahel, mõlemad maailmad on talle omad. Kirjanduses on Kõiv kaasa teinud juba ligi pool sajandit, ilukirjandustekstide avaldamisega on ta tegelnud aga alles alates 1980. aastatest. Ja kõivu puhul tähendab ilukirjanduski filosofeerimist: tema jutustuses vahelduvad […]
“Aleksander Läte”
Nende hulgas, kellele on omistatud Eesti NSV rahvakunstniku austav nimetus, ulatub Aleksander Lätte (1860-1948) sünniaeg kõige kaugemasse minevikku. Tema noorus möödus rahvusliku liikumise tulises õhkkonnas, vanaduspäevad aga nõukogude võimu hoolitsevais tingimusis. Käesolevas monograafias käsitletakse A. Lätte pikaajalist tegevust eesti muusikaelu organiseerijana, koori- ja orkestrijuhina, muusikakriitikuna, heliloojana ja teadlasena. Erilist tähelepanu on osutatud Lättele kui eesti […]
“Amfitrüon”
Moliére “Amfitrüon” tugineb episoodile kreeka mütoloogiast. Zeus (Jupiter), kes on silma heitnud väepealik Amfitrüoni nägusale naisele Alkmenele, kasutab pealiku äraolekut ja võtab Amfitrüoni kuju, et tema naise juurde pääseda. Sellest sünnib vaestele surelikele palju hirmu ja segadust. Alles siis, kui selgub, et tegu on jumala vembuga, asendub kohkumine äraseletatud rõõmu ja hardusega. Põhjust selleks on […]
“Edu”
Teadmiseks lugejaile Ükski selles raamatus kirjeldatud inimene ei ole tegelikult Münchenis aastail 1921-1924 elanud, nad kokku aga küll. Tüübi kujuka tõetruuduse saavutamiseks tuli autoril üksikisiku fotograafiline reaalsus kustutada. Romaan “Edu” ei kujuta tõelisi, vaid ajaloolisi isikuid. Üksikasjalisi aruandeid saksa karistusasutuste kohta võime leida endiste vangide, kirjanike Felix Fechenbachi, Max Hoelzi, Erich Mühsami ja Ernst Tolleri […]
“Puhutteko Suomea?”
Õpiku eesmärk on aidata õppijal omandada elementaarset, igapäevases suhtlemises vajalikku kõnekeelt. Seepärast on pearõhk asetatud kõnes kõige sagedamini esinevate grammatiliste vormide ja väljendite selgitamisele. Õpik sobib hästi ka iseõppijaile soome kõnekeele omandamiseks. Teenindustöötajad leiavad raamatust turisti ja teenindaja suhtlemiseks vajalikke teemasid ning sõnavara. Raamatus endise omaniku nimi.
“1979”
Christian Kracht (1966) on šveitslane ja elab Bangkokis. Oma esimese romaaniga “Faserland” (1995) sai tuntuks ühena saksa popkirjanduse loojatest, kujutades lääne tarbimisühiskonna elustiili. Krachti romaan “1979”, kirjutatud enne 11. septembri sündmusi, oli 2001. aasta saksa kirjandussügise üks üllatavamaid teoseid, aidates mõista, miks islami fundamentalistidele tundub läänemaailm nii ohtliku ja põlastusväärsena. 1979. aastal toimus Iraanis islami […]
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
“Sündmused, mis vapustasid maailma”
Kuni 1963. aastani panid tuumarelva omavad riigid toime 526 tuumaplahvatust atmosfääris. Terve põlvkond kasvas üles kõrgendatud radiatsiooni tingimustes. USA-s ja N. Liidus kasutati kümneid tuhandeid sõdureid katsejänestena, et uurida radioaktiivse kiirguse mõju inimese organismile. Maapealsete katseplahvatuse ajal pidid sõdurid viibima plahvatuse keskmest kaugusel, mis seadis ohtu nende elu ja tervise, pärast aga sunniti marssima plahvatuse […]
“Habakuk Jephsoni ülestunnistus”
Kuna puudub ainuski juhtlõng ja tõendusmaterjal, võib karta, et “Marie Celeste´i” meeskonna saatuse võib lisada nende loendamatute meresaladuste hulka, mida kunagi ei lahendata kuni selle õilsa päevani, mil meri annab välja kõik oma surnud. Kui on korda saadetud kuritegu, nagu ka arvatakse, on väga vähe lootust, et selle kordasaatjad kohtu alla antakse. Seda senikaua, kuni […]
“Kaasaegse disaini pioneerid William Morrisest Walter Gropiuseni”
Nikolaus Pevsneri (1902-83) “Kaasaegse disaini pioneerid William Morrisest Walter Gropiuseni” ilmus esmakordselt 1936. aastal. 1949. ja 1964. aastal autori täiendustega avaldatud raamat oli pikka aega üks kõige põhjapanevamaid uurimusi modernistliku arhitektuuri varasest ajaloost. Tänaseks on sellest saanud oluline osa arhitektuurikirjutuse varasalvest, mis annab ehituskunsti- ja disainiajaloo kõrval aimu ka 20. sajandi vältel valitsenud teoreetilistest tõekspidamistest. […]
“Kaugmatkaja käsiraamat”
… Käsiraamatus on üldistatud autorite, aga ka teiste matkajate ning matkagruppide kogemusi kaugmatkade teoreetilisel ja praktilisel ettevalmistamisel, matakataktika ja -tehnika õigel valikul ja kasutamisel. Et käsiraamatus on peatähelepanu pööratud kaugmatka ohutule läbiviimisele, siin käsitletakse põhjalikumalt matkagrupi meditsioonilise ettevalmistuse ja matkaja tervishoiu, matkagrupi toitlustamise ja toitumise küsimusi. Eraldi peatükid on pühendatud matkagruppide varustusele, päästetööde organiseerimisel õnnetuste […]
“Hälin ja raev”
…”Hälin ja raev” on Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkus, mis võis kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise töötamise järel 1928. aastal. See oli raske ajajärk noore kirjaniku elus: kaks esimest romaani olid talle väga vähe sisse toonud, kolmanda avaldamislepingu tühistas kirjastus. Laua taha istudes […]
“Sügislootus”
Kogumik sisaldab autori viimaste aastate luuleloomingut, kus ta jätkab pihtimuslikku, süvenevat, ajuti nostalgilist mõtteluulelaadi. Mitmed luuletused on sündinud mõnest kultuuriloolisest faktist, taustast, allusioonist lähtudes. Raamatu lõpetab kimbuke kirjanduslikke epitaafe “Veel Harala elulugusid”, mis on omamoodi järg 1976. a. ilmunud “Harala elulugudele”. (taskuformaat)