“Edu”
Teadmiseks lugejaile Ükski selles raamatus kirjeldatud inimene ei ole tegelikult Münchenis aastail 1921-1924 elanud, nad kokku aga küll. Tüübi kujuka tõetruuduse saavutamiseks tuli autoril üksikisiku fotograafiline reaalsus kustutada. Romaan “Edu” ei kujuta tõelisi, vaid ajaloolisi isikuid. Üksikasjalisi aruandeid saksa karistusasutuste kohta võime leida endiste vangide, kirjanike Felix Fechenbachi, Max Hoelzi, Erich Mühsami ja Ernst Tolleri […]
“Puhutteko Suomea?”
Õpiku eesmärk on aidata õppijal omandada elementaarset, igapäevases suhtlemises vajalikku kõnekeelt. Seepärast on pearõhk asetatud kõnes kõige sagedamini esinevate grammatiliste vormide ja väljendite selgitamisele. Õpik sobib hästi ka iseõppijaile soome kõnekeele omandamiseks. Teenindustöötajad leiavad raamatust turisti ja teenindaja suhtlemiseks vajalikke teemasid ning sõnavara. Raamatus endise omaniku nimi.
“Tuuline rand”
1. ja 2. osa ühes raamatus “Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe […]
“Kangekaelne eitamine”
Claire´i elu kõige hullem päev algab kell 5 hommikul koputusega uksele. See on märk, mida kardab iga politseiniku naine. Aga selle asemel, et öelda Claire´ile, et tema mees Spence on töökohustuste täitmisel hukkunud, on seersandil talle hoopis halvem uudis. Spence on vanglas. Mõrva pärast. Ja on vääramatuid asitõendeid, et inimene, keda ta tegelikult tahab tappa, […]
“Vana Tallinn I(V)”
“Vana Tallinn” on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinna Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Kavas on Tallinna minevikku kajastavate kirjutiste kogumiku väljaandmist jätkata. Käesolev “Vana Tallinna” koondab tähelepanu valdavalt kesk- ja uusaegse Tallinna ühele olulisemale tegevussfäärile – käsitööle, mille erinevaid aspekte käsitlevad siin meie ajaloolased ja […]
“Murrangulised lahingud”
Viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku. 1792 Valmy – 1803 Assaye – 1805 Trafalgar Austerlitz – 1815 Waterloo – 1847 Mexico – 1863 Gettysburg – 1870 Sedan – 1879 Isandlwana – 1881 Gök-Tepe – 1898 Omdurman San Juani Mägi – 1905 Tsushima – 1914 Esimene Marne´i lahing – 1915 Gallipoli – 1916 Brussilovi pealetung Somme […]
“Cyrano de Bergerac”
Juba üle sajandi on käesolev komöödia vaimustanud teatripublikut ja ka lugejaskonda. Ja tõepoolest – keda ei kisuks kaasa heroilis-romantilise paatosega ja ehtprantsaslikult sädeleva vaimukusega esitatud XVII sajandi poeedi ja sõjamehe, filosoofi ja mõõgakangelase ning utoopilis-fantastiliste romaanide autori Cyrano de Bergeraci värviküllased elujuhtumused ja tema õnnetu armastuse lugu. Ent välise värvikuse ja vaimusädeluse tagant on teosele […]
“Eesti riisikad”
Riisikad on olnud läbi aegade meie tuntumaid ja armastatumaid söögiseeni. Seenesõbrale paistavad eri liiki riisikad väliselt üsna isemoodi olema. Seeneteadlase-süstemaatiku jaoks aga on riisikaliikide piiritlemine tihti tõeliseks pähkliks, näiteks valge riisika, vöötriisika, porgandriisika ja maheda riisika seerias. Viimastel aastatel on Eestis tuntud riisikaliikide arv mõnevõrra suurenenud just niisuguste taksonoomiliselt raskete rühmade süvendatud uurimise tagajärjel. Uurimine […]
“Valikjumestus”
Teie suur nõuandja Nõuandeid igale näotüübile Jumestus – see ei ole mask ega mood, see on oskus tuua esile näo individuaalsus ja väärikus, sõltumata sellest, mis käesoleval hetkel on moes: paksud huuled, kassisilmad või valeripsmed. Nõuannete puhul arvestame loomulikult ka moesuundi, kuid see ei ole kõige tähtsam küsimuses, kuidas näha välja hea ja hoolitsetud, kuidas […]
“Hitchcocki valik”
Sisukord: – Jack Ritchie “Uus nägu” – Arthur Porges “Tikkudega mõrvari vastu” – Marshall Schuon “Blondiin ja koll” – Jack Sharkey “Tappev sinine” – Robert Colby “Öine hääl” – Borden Deal “Suure raha jahil” – Jack Ritchie “Pahupidi maailm” – James McKimmey “Pianist”
“Saint-Prousti vastu”
Marcel Prousti “Contre Sainte-Beuve”, millele minu teos tugineb ja millega sarnaneb eelkõige kõikemahutavalt vormilt, kuigi leidub ka sisulisi sünkroonsusi, oli mõeldud vestlusena oma emaga. Olen selle mõtte (nagu enamik mõtteid) enda omaks kirjutanud, kasutades seejuures ära silmi. Nii teiste kui ka enda omi. Vincent Descombes on Prousti analüüsides öelnud: “Proust on oma jutustaja süstemaatiliselt kõrvaldanud […]
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Post Mortem. Katõn”
1939. aasta septembris okupeerisid Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola ja sellele järgnes ligi 25 000 Poola ohvitseri vangistamine ja tapmine Nõukogude vägede poolt Katõni küla lähedastes metsades. Need mehed olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Katõni tähendus Poola ühiskonnale oli aga veelgi laiem. Kogu II maailmasõja järgse aja kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn teema, […]
“Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal”
… Lugeja sukeldub käesolevate lehekülgedel sellise “punase” Venemaa rüppe, mis on tänapäeva Venemaast vägagi erinev. See on see punane Venemaa, mis lõppes 1921. aastal ühteaegu uue majanduspoliitika rakendamisega. Moskva valitsus säilitab veel praegugi formaalselt selliseid ametlikke silte nagu näiteks “kommunistide-bolševike parteri”, “punaarmee” ja “punalaevastik” või “punane” see, teine ja kolmas – isegi “punakomintern”. Kuid ehkki […]
“Teed ja ristteed”
Üks vanamoeline jutuahel. Sisukord: Väekargajad; Vanaisa; Mets; Kivi; Vabanemine; Viha; Meeletus; Juula; Mässaja; Komissar. Taskuformaat.
“Eesti laevanduse aastaraamat 2010”
Eesti rannikul asuvad mitmed kõrge klassiga sadamad, mis aga töötavad alakoormusega, Eesti lippu kandvaid laevu võib neis harva näha. See kõneleb passiivsest, liiga üldsõnalisest, fokuseerimata merenduspoliitikast. Tulemuseks on, et ressursid, mille loodus on meile kinkinud, seisavad kasutamata. Laevanduse aastaraamatu kuueteistkümnenda köite esimeses pooles räägitaksegi merenduspoliitikast, meremajanduse arendamise probleemidest ja käimasolevatest protsessidest selles valdkonnas. Aastaraamatus on […]
“Heino Eller – sõnas ja pildis”
… Järgnevatel lehekülgedel loeme Heino Elleri kolleegide ja õpilaste meenutusi ning tähelepanekuid vanameistri elust, loomingust ja suurest pedagoogilisest tööst. On loomulik, et esineb mõningaid kokkulangemisi ja kordusi – neid õigustab aga autorite vaatenurga erinevus ning soov mõnedele eriti iseloomulikele asjaoludele või iseloomujoontele nimelt veidi suuremat rõhku anda. On kahju, et käesolev kogumik ei suuda meid […]
“Naiste kool”
Moliére sädelev komöödia “Naiste kool” viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride “esiema” Agnés, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle “teooria” naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnési austaja Horace, kes neiu silmad avab. Moliére´i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule […]
“Narritarkus”
Narritarkus ehk Jean-Jacques´i elu ja kirgastumine Tuntud saksa kirjaniku ajaloolis-biograafiline romaan, väljapaistva prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques Rousseau´ viimastest eluaastastest.
“Kirik laias maailmas”
Koos üldise religiooni positsioonide nõrgenemisega tänapäeva maailmas toimub aga ka ususorganisatsioonide tegevuse märgatav aktiviseerumine. Seda võib täheldada meie planeedi eri piirkondades, erineva ühiskondlik-poliitilise süsteemiga, erinevate ajalooliste traditsioonide ja kultuuriga riikides. Mitmesugused religioossed voolud ja organisatsioonid ning nende juhid pakuvad omapoolseid lahendusi nüüdiselu probleemidele. Taolistes kõiki inimesi erutavates küsimustes nagu sõja ja rahu probleemid, ühiskonna arenemise […]
