“Nukk”
Ta vajus õhku ahmides ja verd sülitades pea ees maalile, tema laup põrkas vastu laia tammepuidust raami, blondid juuksed langesid peene kuldse uduvinena Chagalli punastele, kollastele ja violetsetele värvilaikudele … Ed McBaini parimaid politseiromaane! Sarmikas detektiiv Steve Carella lahendamas fotomodell Tinka Sachsi mõrvalugu, tunnistajaks tapetu tütre elutu nukk. Taskuformaat
“XXI olümpiamängud Montreal 76”
Esimese võistluspäeva hommik. Fairview´ ringtee. Päike kütab, tuul plagistab plagudes, taevas on kõrge. Salgake ajakirjanikke on võtnud end sugulase õigusega lausa nina vastu lina. Paari-kolme sammu kaugusel seab end lähtejoonele Aavo Pikkuus. On kummalisevõitu tunne olla Eesti spordiloo ühe sõlmpunkti tunnistajaks. Lähe – ja punastes särkides nelik pedaalib end minema. Vilksab pool tundi hiljem vastassuunalisel […]
“Üldine ajalugu 8”
XXIV. Soome-Ugri rahvad. Muistsed eestlased. XXV. Normannid. Rootsi normannid. Taani normannid. Norra normannid. XXVI. Inglismaa. XXVII. Prantsusmaa esimeste Kapetingide ajal. XXVIII. Saksamaa X-XI s. Püha Rooma riik. Heinrich IV ja Gregorius VII.
“Elamise kunst”
Eesti Kunstnike Liidu 7. aastanäitus. 16.03-22.04. 2007 Teatritüki \”Karin, Indrek, Tõde ja õigus. 4.\” lavastamise eest premeeritud Elmo Nüganen rääkis Eesti Televisiooni hommikuprogrammis, et kui sportlaste saavutusi saab objektiivselt mõõta, siis näiteks lavastaja tööd mõõdab publiku soosing. \”Kunst teenib rahvast\” märkis Nüganen. Keda või mida teenib Eesti kunstimaailm? Miks on Eesti kunst loomealade mitteametlikus retseptsiooni […]
“Eesti murrete sõnaraamat V/21 – L-M”
Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]
“Tagasikäiguga edasi”
Romaani “Tagasikäiguga edasi” tegevus hargneb valdavas osas USA valitsuse raadiojaama Ameerika Hääle seinte vahel. Kummati ei ole see tõsielujutt, pigem lugu inimese võimuihast, sellest, millist mõju võim inimese hingele ja karakterile avaldab, ja lõpuks ka sellest, mis võim inimese kätes valitsusega teeb. Teisisõnu püüab autor valitsusele ühe USA valitsusasutuse vaatlemise läbi anda inimnägu. Romaani tegelaste […]
“Arthur Schopenhauer”
Filosoof ja maailmakodanik. Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest “elevandiluutornist”. Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid. Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, […]
“Hispaania tants”
Jaanistite kroonika I. Tollel tuhande üheksasaja kahekümne teise aasta maikuu pärastlõunal liikus Narva raudteejaamast mööda Joala tänavat Peetri platsi poole isevärki killavoor. Kõige ees tuli uhke, lakist, värvist ja nahast kiiskav troska, pukis musta kuue ja nokatsmütsiga vurrukas voorimees. Troskale järgnes kolm lamavoivankrit, kõigil kõrge kraamikoorem peal, kõrval kõndimas, piits säärsaapas, ohjad pihus, habemikud venelased. […]
“Cogito, ergo sum ehk mõeldes oma mõtteid”
NSV Liidu rahvakunstniku, “Vanemuise” teatri peanäitejuhi Kaarel Irdi artiklivalimik, mis sisaldab isikupärase stiiliga autori probleemirikkaid mõtisklusi ja mediteerimisi teatriteemadel kui ka sõna sekka ütlemisi teistel kultuurialadel.
“Noored lõvid”
“Christian tundis äkki suurt sümpaatiat leitnandi vastu, kes istus raudkindlalt tema ees, sarnanedes oma taskurätist maskiga Metsiku Lääne bandiidiga ameerika filmist. “Paksin midagi tegema,” mõtles Christian, “et väljendada talle oma tänu.” Tolmus rappudes püüdis ta viis minutit leida moodust, kuidas leitnandile oma tunnustust demonstreerida. Viimaks tuli talle idee. “Räägin talle tema naisest ja enesest,” mõtles […]
“Disraeli”
Prantsuse Akadeemia liige, tunnustatud kirjanik Andre Maurois võitis maailmakuulsuse eeskätt oma romaanibiograafiatega. Eesti keeles on neist varem ilmunud “Kolm Dumas´d” (1969), “Sir Alexander Flemingu elu” (1979), samuti ka mõned romaanid. Käesolev on värvikas ja haarav kirjeldus XIX sajandi Briti riigimehe Disraeli elukäigust. Pretsedenditu oli selle juudi rahvusest intelligendi tõus Victoria-aegse Inglismaa etteotsa. Pärast mitte eriti […]
“Eleegiad ja sonetid”
Uku Masingu tõlkes. Eha Tuulemaale 8. jõulukuu päevaks 1944 mõteldes, et olen Oliver de Magny ja Louise ei anna enam andeks kunagi. *Uku Masing* Suud anna veel ja anna vastu, anna; yks maitseda neid sinu hõrgemaid, yks maitseda neid sinu kirgavaid; mult nelja sytest lõõskavamat kanna. Ah, kaebad või? Sel pahal murran kanna teist kymme […]
“Pimmi. Üks haldjajutt”
Nad seisid sõõris ta ümber. Paksuke plika tönnis suurel häälel ja hõõrus pontsaka käega tüsedaid pisaraid põskedel poriks. Veel üks tilluke tihkus ja üks nooruke nuutsus, ka poisid seisid sõnatuna, nii mõnelegi otsaesine kipras nagu sügavast mõttest või raskest ülesandest. “Jätke juba järele,” noomis Askeldaja Onu, “mul kukuvad kõrvad peast.” Kukkugu, olekski õiglane, mõtlesid mõned […]
“Arvutikursus Windows 7”
9 raamatut – arvutiõpikut alates aastast 1999 ja kümnes sinu käes. Arvutitarkvara kiire areng ja uued põnevad võimalused tingivad vajaduse pidevalt õppida. Täiskasvanute koolitajana tegutsev autor kutsub sind osa saama tähtsamatest toimingutest töökeskkonnas Windows 7. Ainult kindlalt omandatud põhioskused loovad eeldused infoühiskonnas toimetulekuks. Arvutikursus raamatukaante vahel ei ole käsiraamat sellest, mida saab arvutiga teha, vaid […]
“Laulud ja aastad”
Igal ajastul oma ilu, igal põlvkonnal oma elutarkus! Ent on ka selliseid kuldseid tarkusteri, mis läbi aegade särama jäävad. Kuid igaühel on ka teada, et iga lindu, kui tal on aeg pesast välja lennata, peavad kandma eelkõige ta oma tiivad. Mu isa õpetas: “Kuula, vaata ja talleta tarku mõtteid! Ära karga alati lagedale oma vaimuvälgatustega.” […]
“Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine”
Metsaülikool 2005-2007 Pole kahtlust, et demokraatia üks kriteerium on hea valitsemise põhimõte. Hea valitsemise põhimõtte sisu on see, kuivõrd poliitikud tahavad, oskavad ja peavad vajalikuks rahva arvamust kuulata ja arvestada. Kui me tänast Eesti olukorda vaatame, siis mis selleks avalikuks diskussiooniks vaja on? Kõigepealt on vaja asjatundlikke ja motiveerituid eestkõnelejaid ehk – kodanikuühiskonna tarkvara. Kodanikuühiskonna […]
“Saaksin ma saksa sundijaks”
Uurimusi Eesti regivärsi ja rahvajutu alalt. I osa XIII sajandil katkes eestlaste normaalne elu. Vallutanud maa, rakendasid Skandinaavia ja Saksa anastajad rahva oma adra ette, tõkestades koos ihulise orjusega ka vaimse arenemise. Uus olukord tekitas uusi kajastusi ka vaimses elus. On oletatud, et suulises kunstilises loomingus lakkasid kõlamast kangelaslaulud, nagu vähenes lüroeepika osa üldse, sest […]
“Juhan Sütiste elukäik ja looming”
Juhan Sütiste (1899-1945) tuli Tähtvere saunatarest ülikoolilinna Tartusse, kus teda köitsid sport, teater ja kirjandus. Ta sai esikoha odaviskes 1927.a. Roomas üliõpilaste olümpiaadil, kujunes viljakaks teatrikriitikuks ning kirjutas näidendeid, kuid kustumatu kuulsuse tõi talle luule, mille eest ta on pidanud isuma vangiski. Ta on laulnud kodumaast ja selle töötavatest inimestest, ergutanud ühiskonda edasi arenema, poeemitsüklis […]
