“Priit Põldroos. Teel enda ellu”
Mälestusi Teater ei ole väljamõeldis mingisuguses õhutühjas ja elutus ruumis. Seda ei saa ehitada tühja südamega, tühjade kätega, tühja peaga mingis täitsa tühjas kohas. Ma arvasin ikka, et teater peaks tulema rahva seast ja minema rahva sekka. Et teatri ehitamiseks on tarvis rahva tarkust ja rahva jõudu ning et seda võime leida teatrikultuuri varasalve põhjaliku […]
“Nõuga jõu vastu”
Elu võimalikkusest revolutsioonijärgses Peterburis. Käesolev mälestusraamat annab värvika pildi elust Petrogradis pärast bolševistlikku riigipööret Venemaal 1917. aastal. Autor, kes töötas Tšiili ühendatud salpeetritöösturite delegatsiooni direktori abina ja kellele allus enne natsionaliseermist pürotehnikalaboratoorium ja muid tööstusi, oli laia tutvusringkonnaga, osav ja võimekas organisaator, tänu millele suutis aidata paljusid hätta sattunud inimesi. Teosest õhkub vaatamata süngele ajastule […]
“Seitsekümmend suurt lahingut läbi aegade”
Rahvusvahelise tuntusega sõja-ajalooased rekontstrueerivad ja analüüsivad seitsekümmet lahingut, mis muutsid maailma ajalugu. Vanaeg 490 eKr Maraton – 480 eKr Salamis – 331 eKr Gaugamela – 216 eKr Cannae – 203 eKr Gaixia – 31 pKr Aktion – 9 pKr Teutoburgi mets – 378 Adrianoopol Keskaegne maailm 732 Poitiers – 955 Lechfeld – 1066 Hastings – […]
“Suurtükiväelasena sõjatandril”
Mineviku kangelaslike sündmustega tutvudes on kergem mõista nõukogude inimeste praeguse põlvkonna – kommunismiehitajate põlvkonna tegude ajaloolist mõtet ja tähtsust. Seepärast heidame me sageli pilgu läbikäidud teele, vaatame tagasi Oktoobrirevolutsiooni ja Kodusõja heroilistele päevadele, esimeste viisaastakute titaanlikule tööle, Suure Isamaasõja võrratule epopöale ning sellele järgnenud töösangarlusele. Osake sellest läbikäidud teest kajastub ka käesoleva raamatu lehekülgedelt. Suurtükiväe-kindralmajor […]
“Sydney 2000”
XXVII olümpiamängud Sydney kuuenda koha mees sõudja Jüri Jaanson naaseb kodumaale Erki Noolega ühes lennukis. Poetab end publiku hulka ja vaatab huviga, kuidas plümpiavõitja ning pronksitoojad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin lahtisele autole astuvad. Kui triumviraat Raekoja platsile jõuab, seisab Jaanson kesk vaimustunud rahvahulka, tütar Anita õlul. … – peatoimetaja Gunnar Press
“Eesti linnad”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Eesti kaardile tekkis 1918.-1940. aastal lisaks iidsetele, juba keskajast pärit linnadele ja omaaegsetele kreisilinnadele juurde 21 linna. Selle albumi pildivalik on tehtud 33 ennesõjaaegse linna hulgast. Vanimad fotod (Carl Schulzi Tartu ja Charles Borchardti Tallinna vaated) on pärit 19. sajandi teisest poolest, kui tööd alustasid Eesti esimesed kutselised fotograafid. Viimased ülesvõtted […]
“Soul ’88”
Esimesed päevad olümpialinnas möödusid nagu põuavälk – oli ja ei olnud. Buss, võistlus, telefon, pressikeskus, hotell, telefon, midagi unelaadset ja kõik. Hetkegi ei olnud aega põhjalikumalt järele mõelda, kus ma olen, mida teen ja milleks. … – Raul Rebane
“Valguse nimel”
Ulmeromaanide sari Odüsseia avaldab moodast ja uuenduslikku ulmet nii kodu- kui välismaistelt autoritelt. Sarja avaraamat “Valguse nimel” räägib inimkonna sajanditepikkuste unistuste täitumisest: on avastatud ja asustatud esimene Maa-taoline planeet. Paraku pole aga kaugeltki tegemist paradiisiga… Kristjan Sandri värske, kompositsioonikindel ja senistest tekstidest küpsem lühiromaan kirjeldab fantstilisse maailma sattunud “inimesi tänavalt”. Autor loob kord sünge, kord […]
“Kodanlasest aadlimees. Arst vastu tahtmist”
Moliére alias Jean-Baptiste Poquelin on igati ületanud kolmesaja aasta piiri. Sündinud jaanuaris 1622 Pariisis, suri ta samas linnas viiekümne ühe aastasena 17. veebruaril 1673 pärast oma viimase komöödia “Ebahaige” neljandat etendust. Sealtpeale on Moliére looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa rahvaste teatrit ja ta mõju on ulatunud üsna kaugele Aasia ja Aafrika […]
“Väkk! Vastikute asjade entsüklopeedia”
Põhjalikult sellest, mis tekitab meis vastikust. Raamat annab igakülgse kokkuvõtliku ülevaate inimkeha vedelikest, tahketest ollustest ja gaasidest – eriti gaasidest! – ning ka looduse jubedatest, roomavatest, haisvatest ning roojastest ilmingutest. Nahalööve. Alasti paljastuhnurid. Donneri ekspeditsioon ja Madagaskari sisistav tarakan, vaglateraapia, kõrvavaik, häid uudiseid mädast ning miks okse lehkab. Peale selle rõveda retseptid ja ilged eksperimendid […]
“Jumal Claudius ja tema naine Messalina”
“Peagi avastasin, et olen populaarne. Caligula ediktidest tühistasin need, mis puudutasid tema enda religioosset kultust, riigireeturite protsesse ning mitmete õiguste äravõtmist senatilt ja rahvalt. Kuulutasin oma dekreediga, et sõna “reetmine” ei tähenda nüüdsest peale enam midagi. Niihästi kirjapandud reetmist kui ka tegusid, mida mõni võib reetmiseks pidada, ei tohi kvalifitseerida kriminaalkuriteoks: selle suhtes olin isegi […]
“Napoleon III. Prantsusmaa viimane keiser”
Napoleon III, kes ei vabanenud kunagi seikleja ning vandenõulase harjumustest, oli valitsejana harukordselt keerukas isiksus. Ta oli ühtlasi unistaja ning realist, naiivne ja salakaval. Suurte poliitiliste plaanidega ruttas ta oma ajast kaugele ette, aga jättis seetõttu märkamata vägagi reaalsed ohud, mis ennekõike välispoliitika vallas Prantsusmaad ähvardasid. See talle hukatuseks saigi, kui septembris 1862 tekkis Bismarcki […]
“Meil on sõnadest maa”
Mahmud Darwish (1941-2008) on rahvusvaheliselt kõige tuntum araabia poeet, kellest juba tema eluajal sai müüt. Tema Palestiina päritolu ja eluaegne põgeniku staatus tegid temast rõhutud rahva poeedi ja eestkõneleja, kelle avalikud luulelugemised Araabia maades tõid saalidesse kokku tuhandeid kuulajaid. Tema luulekogusid müüdi sadades tuhandetes eksemplarides. Ühes intervjuus on Darwish öelnud, et kui ta ise peaks […]
“Geenid ja Kloonid”
See suurepärane, väljakutsuv ning vajalik raamat selgitab teadlaste võimalusi elu muutmisel. Lee M. Silver võtab kokku teaduse arenguga avanenud võimalused, mis ei piirdu üksnes kloonimisega. Tõepoolest – kas lapsel saab olla kaks bioloogilist ema? Kas vanemad saavad peale väliste omaduste varsti valida ka tulevase lapse iseloomujooni ja vaimseid võimeid? Ning kas selles omakorda ei peitu […]
“Langenud inglid”
Tõlkinud Viktor Veskimäe Autorist Terav psühholoogia ja suursugune stiil iseloomustab Fr. Mauriac´i, 1952. a. Nobeli auhinna saajat – üht silmapaistvamat prantsuse kirjanikku. 1952. aasta Nobeli auhind ei tulnud kirjandusmaailmale erilise üllatusena, kuna Francois Mauriac kuulus nende kandidaatide hulka, kes juba mitu aastat olid olnud kõne all vastavates ringkondades ja ajakirjanduses. Enamik hääli on olnud ka […]
“Daami portree”
… Kõige oma kultuurikülluse ja rahvusliku erapooletuse juures pole James siiski mingi puhta kunsti apostel ega kõlbeliselt erapooletu. Hea ja kuri või tänapäeva terminites positiivne ja negatiivne, esteetika ja eetika, kunst ja elu on selgesti, ehkki mitte lihtsustatult vastandatud ka “Daami portrees” (The Portrait of a Lady, 1881). Nagu tihti mitmetes hilisemateski Jamesi teostes ristub […]
“Poliitiline avaldus”
Arvamusi ja kommentaare 1996-2008. … Enamik siin raamatus on lehelood. Lehtedes tuleb kirjutada kasti, see tähendab etteantud tähemärkide arvust kinni pidades. Ma ei tea, kui suur osa lehelugejatest seda reeglit üldse teavad, see pole neile oluline. Selle tagant irvitavad näkku turu-uuringud ning müügiteooriad ning sedakaudu astuvad autorid ja toimetajad kirglikku suhtesse. Kui oled loo pikemaks […]
“Berliini – Moskova. Jalan kohti itää”
Syyskesällä 2001 Wolfgang Büscher lähti kävelemään Berliinistä Moskovaan. Kolme kuukautta kestäneen matkan aikana hän kohtasi Puolassa, Valko-Venäjällä ja Venäjällä paitsi kommunismin jälkeistä arkea myös maanosamme synkkää historiaa. Samaa reittiä olivat kulkeneet jo Napoleonin sotilaat ja myöhemmin Saksan armeija, jonka joukossa oli Büscherin oma isoisä, joka kuoli toisessa maailmansodassa tuntemattomassa paikassa Berliinin ja Moskovan välillä. Der […]
“Eesti ortograafia”
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.
