“Euroopa ajalugu 1763-1991. Käsiraamat”
Inglise ajaloolaste Ch. Cooki ja J. Stevensoni “Euroopa ajalugu 1763-1991” on eesti lugejale esmapilgul ehk pisut harjumatu käsiraamat, kus äärmiselt tihedalt on kokku surutud Euroopa rohkem kui kahe viimase sajandi ajalugu. Teatmikus on vaadeldud kõiki olulisemad sõdu, konflikte, lepinguid, diplomaatiasuhteid, usuelu arengut jne. Riikide kaupa on esitatud tähtsamad valitsejad, riigipead ja ministrid; on mitmekesist statistilist […]
“Sõjast”
… Teos, mille need read peavad sisse juhatama, hoidis minu kirjeldamatult armastatud, ent minult ja isamaalt kahjuks nii vara röövitud meest peaaegu pidevas tegevuses viimased kaksteist aastat tema elust. Selle lõpuleviimine oli tema südamesooviks; ent tal polnud kavas seda oma eluajal maailmale avaldada; kui püüdsin teda sellest otsusest kõrvale kallutada, vastas ta mulle sageli pooleldi […]
“Habakuk Jephsoni ülestunnistus”
Kuna puudub ainuski juhtlõng ja tõendusmaterjal, võib karta, et “Marie Celeste´i” meeskonna saatuse võib lisada nende loendamatute meresaladuste hulka, mida kunagi ei lahendata kuni selle õilsa päevani, mil meri annab välja kõik oma surnud. Kui on korda saadetud kuritegu, nagu ka arvatakse, on väga vähe lootust, et selle kordasaatjad kohtu alla antakse. Seda senikaua, kuni […]
“Paarid”
50 klassikut Kõige kuulsamad armastajapaarid Armastus läbi aegade Kõige kuulsamad armastajapaarid maailma ajaloos: võrdsed ja ebavõrdsed paarid, kunstnikud ja poliitikud, literaadid ja vabadusvõitlejad, filosoofid ja filmitähed. Aadamast ja Eevast paradiisis Goethe ja Christianeni Weimaris ning edasi kuni Jacki ja Rose´ini Titanicu pardal. Antiigist keskaja kaudu postmodernse ajastuni. Põnev ülevaade armastusest läbi aegade. 50 põnevat lühiesseed […]
“Kaasaegse disaini pioneerid William Morrisest Walter Gropiuseni”
Nikolaus Pevsneri (1902-83) “Kaasaegse disaini pioneerid William Morrisest Walter Gropiuseni” ilmus esmakordselt 1936. aastal. 1949. ja 1964. aastal autori täiendustega avaldatud raamat oli pikka aega üks kõige põhjapanevamaid uurimusi modernistliku arhitektuuri varasest ajaloost. Tänaseks on sellest saanud oluline osa arhitektuurikirjutuse varasalvest, mis annab ehituskunsti- ja disainiajaloo kõrval aimu ka 20. sajandi vältel valitsenud teoreetilistest tõekspidamistest. […]
“Kaugmatkaja käsiraamat”
… Käsiraamatus on üldistatud autorite, aga ka teiste matkajate ning matkagruppide kogemusi kaugmatkade teoreetilisel ja praktilisel ettevalmistamisel, matakataktika ja -tehnika õigel valikul ja kasutamisel. Et käsiraamatus on peatähelepanu pööratud kaugmatka ohutule läbiviimisele, siin käsitletakse põhjalikumalt matkagrupi meditsioonilise ettevalmistuse ja matkaja tervishoiu, matkagrupi toitlustamise ja toitumise küsimusi. Eraldi peatükid on pühendatud matkagruppide varustusele, päästetööde organiseerimisel õnnetuste […]
“Hälin ja raev”
…”Hälin ja raev” on Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkus, mis võis kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise töötamise järel 1928. aastal. See oli raske ajajärk noore kirjaniku elus: kaks esimest romaani olid talle väga vähe sisse toonud, kolmanda avaldamislepingu tühistas kirjastus. Laua taha istudes […]
“Sonetiraamat”
Valikkogu sisaldab ligi poolteistsada sonetti peamiselt ajavahemikust 1974-1984. Sonettide ainevald on lai, ulatudes mütoloogiast ja kultuuriloolisest eksistentsimõtiskluste ning sõnaliste vaikeludeni. Kogumikku iseloomustab viimistletus, üldtoon on jahedavõitu ja kergelt nostalgiline. (taskuformaat)
“Aafrika äärel”
“Kord, kui Denys ja mina olime lendamas käinud ja maandusime farmi tasandikul, tuli meiega juttu ajama muldvana kikuju. “Te käisite täna väga kõrgel,” ütles ta, “e ei näinud teid, ainult kuulsime, kuidas lennuk sumises nagu mesilind.” Olin nõus, et olime lennanud kõrgel. “Kas te Jumalat nägite?” küsis ta. “Ei, Ndwetti,” vastasin, “Jumalat me ei näinud.” […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“Eksiarvamusi seksist”
Mitusada intiimset täpsustust A-Ü. Kas tundidepikkune pea peal seismine aitab ennetada soovimatut rasestumist? Kas loomariigis on homoseksuaalsust? Kas suurte rindadega naised on eriti kirglikud? Kas eunuhhid on võimelised seksima? Kas neitsitel on neitsinahk terve? Päris kindlasti ei ole ühegi teise teema kohta käibel nõnda palju pooltõdesid, valesid ja eksiarvamusi kui seksi kohta. Käesolev raamat aitab […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Minu elu muusikaradadel”
Endiste kolleegide memuaaride ja monograafiate lugemisel tekkis mul soov “Estonia” muuskalist külge ka omalt poolt jõudumööda valgustada. Julguse nüüd juba igavikku vajunud aastate taastamiseks ammutasin üle poole sajandi kestnud tihedaist sidemeist Tallinna teatri- ja kontserditegevusega. Kui minu tagasihoidlikud püüdlused kauge mineviku elustamisel suudavad tänapäeval mingil määral huvi pakkuda, oleksin ülimalt õnnelik. Kas see mul korda […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”
Lugupeetud lugeja! Käesolevaga jõuab teie ette üks väike kogumik, mis seotud läbi 40 aasta minu toimetajategevusega ajakirjas Horisont. Et kõik siia valitud enda kirjutatud või intervjuude ja jutuajamistena üles tähendatud lood Eesti teadusest ja teadlastest on selle aja jooksul laiali pillutatud mööda Horisondi aastakäike, siis tekkis mõte osa oma kahesajst Horisondis ilmunud artiklist kokku koondada. […]
“Uneliivamees. Tõotus.”
Saksa kirjaniku, helilooja ja maalikunstniku E.T.A. Hoffmanni “Ööjuttude” tsüklisse kuuluvad lood “Uneliivamees” ja “Tõotus”, mis mõlemad kirjeldavad inimloomuse tumedama, “öise” poole võimutsemist oma helgema venna mõistuse valguse üle. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
