“Poliitiline avaldus”
Arvamusi ja kommentaare 1996-2008. … Enamik siin raamatus on lehelood. Lehtedes tuleb kirjutada kasti, see tähendab etteantud tähemärkide arvust kinni pidades. Ma ei tea, kui suur osa lehelugejatest seda reeglit üldse teavad, see pole neile oluline. Selle tagant irvitavad näkku turu-uuringud ning müügiteooriad ning sedakaudu astuvad autorid ja toimetajad kirglikku suhtesse. Kui oled loo pikemaks […]
“Berliini – Moskova. Jalan kohti itää”
Syyskesällä 2001 Wolfgang Büscher lähti kävelemään Berliinistä Moskovaan. Kolme kuukautta kestäneen matkan aikana hän kohtasi Puolassa, Valko-Venäjällä ja Venäjällä paitsi kommunismin jälkeistä arkea myös maanosamme synkkää historiaa. Samaa reittiä olivat kulkeneet jo Napoleonin sotilaat ja myöhemmin Saksan armeija, jonka joukossa oli Büscherin oma isoisä, joka kuoli toisessa maailmansodassa tuntemattomassa paikassa Berliinin ja Moskovan välillä. Der […]
“Eesti ortograafia”
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.
“Tulipunkt”
Sebastian Junger, dokumentaalse mereromaani “Täiuslik torm” autor, viib lugeja selle raamatu lehekülgedel maailma erinevatesse paikadesse, selle mitut laadi tulipunktidesse. Me saame teada: kui ohtlik on suurte matsatulekahjude kustutaja amet USAs Idaho osariigis miks väikese Kariibi mere saare Bequia vaalaküttidele ei jätku vaalu kuidas ameeriklasel John Childsil õnnestus põgeneda Kašmiirist pantvangist ja ta kaasmaalasel Don Hutchingsil […]
“Juhan Liiv. Proosa”
Sisukord: Pildikesi Peipsi rannalt, Muldmäe Mats, Juak, Vari, Esimesed kirjaniku tundmused, Igapäevane lugu, Peipsi peal, Käkimäe kägu, Nõia tütar, Ühe pildi alla, Ilus suvepäev oli …, Varblane, Ega me ometi sellepärast vihased ole? …, Teekäija, Töö, Jaan, vaata, kes sealt tuleb? …, Võimatu, Luuletaja, Ei laula!, Tuul, Uurijad.
“Naissõdalaste jälgedes”
Hobustel kappavad nõtked amatsoonid on saatnud meid varjuna juba aastatuhandeid. Väidetavasti on nad sündinud antiikautorite fantaasiat. Inglise teleprodutsent ja kirjanik Lyn Webster Wilde selle seletusega ei rahuldu. Ta asub otsima naissõdalaste jälgi ning külastab peale tuntud raamatukogude ja muuseumide ka paiku, millega seostub kõige rohkem amatsoonilugusid. Liikudes koos autoriga tagasi üha kaugemasse minevikku, heidame pilgu […]
“President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees”
Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv. Dokumente ja materjale. Eesti riigi ja rahva elus silmapaistvat osa etendanud president Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri saatus on tänini olnud vähe valgustatud. KGB arhiivid olid kuni viimase ajani raudselt suletud. Käesoleva dokumentide kogumiku eesmärgiks ongi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja vangistusaastatega seotud asjaolude dokumentaalne kajastamine. Pätsi […]
“Eesti mehed läbi sõdade”
Eesti sõjamehe ajalugu on olnud väga kirju ja huvitav. Võidelda on tulnud nii oma vabaduse eest kui ka võõra valitseja tundmatute eesmärkide nimel. Käesolev raamat oma illustratsioonidega annab lühiülevaate sellest, kuidas on eesti sõjamees eri ajastutel välja näinud, milline on olnud tema relvastus ja riietus. Raamatus on kajastatud peamiselt neid sõjalisi sündmusi, mis on aset […]
“Juhi ideelaegas”
… Ka see raamat pakub mitte käitumisjuhiseid, vaid ideid. Ühte ideed võivad erinevad juhid täiesti erinevalt, kuid ometi edukalt ellu viia. Iga ettevõte ja selle töötajad vajavad järjest enam individuaalset lähenemist. Koondasime raamatusse parima osa Äripäeva juhtimisalaseid artikleid, milles peituvaid ideid tasub aeg-ajalt uuesti meelde tuletada ja uut moodi ellu viia. Head lugemist ja värskeid […]
“Pettus”
Ükskord ammu oli kaks küla. Ühes külas räägiti alati tõtt. Teises külas kogu aeg valetati. Ühel päeval jõudis rändur teelahkmele. Ta teadis, et üks neist teedest viib külasse, kus alati tõtt räägitakse. Selles külas võib ta saada süüa ja peavarju. Teine tee viib külasse, kus kõik valetavad. Ta teadis, et selles külas saab ta peksa, […]
“Kaheaastaraamat 2009-2010”
– Ühes rauaaja lõpu relvast – Salme paadileiu arheozooloogiline analüüs – Veel kord püha kirikust ja böömi meistritest – Saaremaa foogtkonna tuludest aastal 1562 – Kihelkonna kihelkonna eesnimed muutuvas ajas – Saaremaal kuni 1940. aastani ilmunud kalendrid – Mihkel Neps – Saaremaa “Kuningas” – Sõja- ja transpordilaevade vrakid Saaremaa vetes – Eesti Kodanike komiteed Saaremaal […]
“Üks päev”
Kakskümmend aastat. Kaks inimest… 15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal sealsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. Üks päev. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja […]
“Keiser Julianus. Päevik. Kolmas raamat”
Viimasel ajal oli Constantinopolise koorekihil suurmoeks käia lõbutsemas luksusvõõrastemajas “Kuldkotkas”, mis asus linna peatänava Mesa ääres hipodroomi lähedal. Märtsikuust alates esinesid seal Myrtion, Doris ja Melitta, kolm tumedajuukselist ning mustasilmset tantsijannat, kes oskasid nii peibutavalt peploselõhikutest välgutada oma valgeid reisi, et võõrastemajapidaja kreeklane Diodoros võis hiljem kõik oma lõbutüdrukud ja -poisid edukalt ning tulutoovalt külastajaid […]
“Kus on rändurite kodu?”
Ulmejutustus. Nõukogude ulmekirjaniku teravasüžeeline noorsoojutustus pajatab hüpertehnitsistliku võõrtsivilisatsiooni sissetungikatsest Maale ja dessandi tagasilöömisest tänu tähelepanelike ning julgete noorukite agarale tegutsemisele, kes on dessantlaste kurikavala anastamistehnika suhtes teadmata põhjustel immuunsed. Ühtlasi osutab autor indiviidi surematuse idee absurdsusele. Raamatus on pühendus.
“Ristideta hauad I osa”
Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan ristideta hauad (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka 2. köitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. a. oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.
“Võimu telgitagused”
Käesolev teos võimaldab eesti lugejal esmakordselt tutvuda kaasaegse inglise kirjaniku Charles Percy Snow´ga. C.P. Snow sündis 1905. a. Leicesteri linnakeses ametniku perekonnas. Lõpetanud Cambridge´i ülikooli, töötas Snow tuumafüüsika uurimise alal, hiljem mitmetel vastutusrikastel riiklikel ametikohtadel. … … Romaan “Võimu telgitagused” on teravalt poliitiline teos, mida läbib kirjaniku veendumus, et ei ole võimalik ehitada uut maailma […]
“Eesti uusromantika lüürikuid”
Sisukord: Sissejuhatus; Ernst Enno elu; Ernst Enno luule; Ernst Enno luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Villem Ridala elu; Villem Ridala luule; Villem Ridala luulevalimik; Märkusi; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Gustav Suitsu elu; Gustav Suitsu luule; Gustav Suitsu luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Sisukord. Keel ja Kirjandus nr 5,1934. K./Ü. “Loodus”, Tartu.
“Päike ja jõgi”
Mälestusi noorusmaalt. “… Termiitide teravad lõuad ähvardavad läbi süüa kõik läänemaise kultuuri kandepuud. Et ehitagem siis kandealused roostevabast vaimurauast!” Järelsõna Siin katkevad Henrik Visnapuu mälestusteraamatu ülestähendused. Kavatsetud kaheköitelisest teosest jõudis valmida ainult esimene osa, seegi kohati lõplikku viimistlust saamata. Suur Peremees, kellele Visnapuu mitmelgi korral oma mõtteid on suunanud, võttis mälestuste kirjutaja sule käest. Kuldsele […]
“Suupill ja 500 tuubat”
Ilmar Külvet, tuntud näitekirjanikuna ja aktuaalsete pagulasprobleemide käsitlejana, on kirjutanud romaani noorest poisist, kes satub sõja keerisesse ja on sunnitud viibima pagulasena mitmes riigis. Autor kirjutab oma kangelase eluprobleemidest ja situatsioonidest, kuhu ta satub, ja vormib tema üldisest eluhoiakust saatuse, mis väga mitmeti erineb traditsiooniline “andeka, idealistliku noormehe” omast. Autor on võimeline looma atmosfääri üksikute […]
“Esto-Atlantis”
Novelle. Aarand Roosi üle on põhjust tõsist rõõmu tunda kõigil, kes veel on huvitatud vaba eesti kirjanduse püsimisest ja arengust. Ta on paguluses üles kasvanud ja võõrsil hariduse saanud. Ta on eesti keele uurimisele ja kirjandusele pühendunud. Üksmeelne kriitika on tunnistanud Aarand Roosi meie kirjanikkonna lootustandvaks järelkasvuks. Käesolev on autori neljas kirjanduslik teos. Kuid ei […]
