“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
“Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür – 80”
Eesti Ajakirjanike Liidu auliige Eduard Tüür on sündinud 22.01.1931 Haapsalus. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud 25 mitmesugust auhinda. Raamat sai teoks tänu Eduard Tüür (jun) toetusele. 48 lehekülge pilte.
“Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal…”
Artur Rinne on olnud üks populaarseimaid eesti lauljaid ehk nagu ütleb temast rääkiva filmi pealkiri – “Meie Artur”, keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. “Mets mühiseb”, “Kuldne kodukotus”, “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub”, “Vana vokk” ja paljud teised laulud olid kõlanud vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne […]
“Armunud kurat”
Hispaania novell “Kahekümne viie aasta vanuses olin ma kapten Napoli kuninga kaardiväes; vaba aega veetsime enamasti poissmeeste kombel ja nagu noored mehed ikka, käisime naistes ja mängisime, niipalju kui rahakott lubas. Kui näpud põhja olid jõudnud, siis istusime kasarmus ja filosofeerisime. Ühel õhtul, kui istusime ümber väikese Küprose veini pudeli ja kamalutäie kuivatatud kastanite ning […]
“Südamemurru”
“Südamemurru on Ildiko von Kürthy (1968) teine romaan. Tema debüütromaan “Mondscheintarif” (“Kuupaistetariif”, 1999) püsis mitmeid kuid Saksamaa raamatumüügitabelites ning edu saatis ka tema teist teost. Kui “Kuupaistetariif” jutustab ühe armuloo algusest, räägib “Südamemurru” peategelase Amelie “Puppe” Sturmi aramstuse oletatavast lõpust – ühest ööpäevast noore naise elus, kes on just teinud seda, millega suur osa naisi […]
“Kangelassurm”
Richard Aldingtoni romaan “Kangelassurm” ilmus 1929. aaastal ja kujutab endast Esimeses maailmasõjas tapetud noore inimese saatust. George Winterbourne püüab rajada oma teed selles ühiskonnas, kuhu ta kuulub; ta otsib, satub mässupuhangutesse ja kaotab kunagised ideaalid. Siis kaotab kõik. Nädal aega enne vaherahu, 1918. aasta 4. novembri koidikul tõuseb khakimundris noormees ilma mingi nähtava põhjuseta kogu […]
“Georg Lurich”
Georg Lurich sündis 10., uue kalendri järgi 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas Virumaal… Lapsena oli Jüri tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastasel Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur…
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Kiiresti valmivad õmblustööd”
50 üksikasjalikku lihtsat kavandit nädalalõppudeks 50 inspireerivat ideed, mida saab lihtsalt teostada Stiilne kujundus väheste kuludega Ideaalne käsitööhuvilistele, kel palju ideid, kuid vähe aega Rikkalikult illustreeritud, paljude fotode ja hõlpsasti järgitavate juhenditega Poest ostetud sisustustekstiil võib olla kallis ja isikupäratu. Kuid müügil on ju nii palju kauneid riideid, mis pakuvad suurepärast võimalust ise kätt proovida. […]
“Willem Reiman”
Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Armulugu”
Kõik vana, halb ja raske on möödas, ees ootab ainult hea – nii mõtleb Frankie Grant, Ohiost pärit tüdruk, kes on tulnud uue aasta esimesel päeval oma unistuste linna New Yorki “Waldorf-Astoria” hotelli vestibüüli vaatama. Kahekümne ühe aastane Frankie on hiljuti kaotanud vanemad ja noorema venna ning arvab, et rohkem tal enam kaotada ei ole. […]
“Teekaaslased”
Saateks Teekaaslased käesolevas raamatukeses on Eesti teenekamad ühistegelased, kes oma kauaaegse kohusetundliku tööga ühiskaubanduses on jätnud aegumatud jäljed tarbijate ühistegevuse ajalukku. Juubelite puhul on neid meeles peetud au- ja tänukirjadega, kuni tekkis uus austamise tava – juubilari elu ja töö võeti kokku temale pühendatud värssides, milles kunstilises kujunduses sai nn. bulla. Pikapeale muutus juubelivärsside sepistamine […]
“Pilte ja hääli Eesti loodusest”
… Väliretkeil sai enamasti märkmeid tehtud. Emotsioon koos konkreetse vaatlusega sai nagu äärejooni pidi päevikusse kantud. Ja hommikuti, umbes kella kuuest kaheksani, oli poolseliti asendis õige aeg värskeile muljeile lõplikku vormi anda. “Piltide ja häälte” meeltesse akumuleerimise hiilgeaeg oli Lääne-Saaremaal, kus muude kohutstuste kõrval tuli juhatada ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaama. Ja õpilased mäletavad mitme aastakümne taha, […]
“Watergate”
1973.-1974. a vapustas Ameerika Ühendriike nn Watergate´i afäär, mis sai üheks põhjuseks president Nixoni poliitilise karjääri lõpule. Faktidele toetudes jutustab käesoleva raamatu autor, Saksa DV publitsist Kaul Watergate´i sündmustest ja nende tagajärgedest.
“Tuulte tallermaa” II osa
Käesolev romaan on 1985. aasta romaanivõistlusel kolmanda auhinna saanud teose “Tuulte tallermaa” teine osa. Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.
“Pannkoogid. Väikesed pannkoogid ja krepid”
Kõigile tuntud pannkoogid on imelihtsad. Kõik oskavad neid teha, pole vaja palju aega ega suuremat pingutust. Veidi fantaasiat kasutades saab pannkoogitainast ja täidiseid lõputult muuta. Pannkooke võib kasutada igasugustes eri vormides: mandli-rabarberipurukookideks, kohupiima-purukoogiks või šokolaadikoogiks. Pannkoogid on meeldivalt juhendi- ja õpetusevabad. Pole hullu, kui üht või teist ainet veidi valesti mõõdad, aga ära kunagi vanillijäätise […]
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Kahe minuti reegel”
Kaks minutit võib tähendada kogu elu. Küsige ükskõik millise seaduserikkuja käest, mis on kahe minuti reegel, ja nad ütelvad teile, et see on maksimaalne tegutsemisaeg, millele võib röövi toimepanemisel loota, enne kui võmmid välja ilmuvad. Kahe minuti reegli rikkumine tähendab eluaegset vanglakaristust. Aga mitte kõik ei järgi reegleid… Kui endine pätt Max Holman saab lõpuks […]
“XXIX olümpiamängud. Peking 2008”
XXIX olümpiamängud … Eesti olümpiakirjanduse grand old man Paavo Kivine kirjutab Müncheni raamatus: “Kõrvale astuda? Kuhu? Kui kauaks? Ei. Kui olümpiaideaalid on tõepoolest pühad, haruldased, kallid, siis tuleb neid kaitsta. On ainus kaitse – mängida edasi.” Kivise kokkuvõttele pole 36 aastat hiljem suurt midagi lisada. Tiibetlastele ja uiguuridele hoidkem kindlasti pöialt! Suurriigi ohvreid võimete piires […]
