“Maaelaniku koduaed”
Raamatus jagatakse maaelanikele õpetusi koduaedade korrastamiseks ja maa otstarbekaks kasutamiseks. Antakse juhtnööre koduaia majandamiseks ja kujundamiseks. Ulatuslikult käsitletakse viljapuude, marjakultuuride ja köögivilja kasvatamist ning kirjeldatakse koduaedadesse sobivaid aiakultuuride sorte. Käsitletakse köögivilja kasvatamist avamaal ja katmikalal. Raamat on mõeldud kasutamiseks eelkõige maaelanikest ajapidajaile, aga ka teistele aiandushuvilistele.
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Paelamehed”
“Üle Kosepäälse pühkiv vinge tuul sasis vihaselt maanteeäärses kulus ja lennutas metsast raputatud lehti kaugele lagedale põllule. Üksikul künkal heledalt kolletav kõrge kaasik jagas paremale jääva tumeda kuusemetsa ühtlase joone nagu pooleks. Rööbastee suundus üle lageda põllu eespool paistva sügisevärvides metsasalu poole. Kui teejuhina ees astuja maanteelt ära pöördus, vaatasid talle järgnevad kol pikakasvulist sihvakat […]
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Kindral, kes ei soovinud sõda”
Makoto Onodera – Jaapani sõjaväeatašee Riias, Tallinnas ja Stockholmis. Yuriko Onodera (1906-98) saatis 1930.-40. aastatel oma abikaasat Makoto Onoderat (1897-1987) tolle töökohtadel Jaapani sõjväeatašeena Baltimaades ja Skandinaavias. Need aastad hõlmasid Jaapani triivimist sõtta, sõjaaegset diplomaatilist ja luuretegevust ning sõja lõppjärgus rahuotsinguid. Tegeldes justkui “assistendina” kodeerimistööga, oli tal sõjaväeatašee tööst täielik ülevaade. Eesti lugeja jaoks muudavad […]
“Ida Elisabeth”
Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kud lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.
“Jõulu- ja piduroad kogu maailmast”
Millal algab Teie jaoks jõuluaeg? Kas detsembrikuu saabumise või esimesel advendil? Ka äratab teis jõulutunde esimene lumi või on ajendiks kõikjal kõlav pidulik muusika? Või on jõulumeeleolu tekkimisel põhjuseks mingi, näiteks ahjuõunte, kuuseokaste või mesilasvaha lõhn? Või on äkki põhjuseks jõulukaubad poeriiulitel, kõik need väikesed šokolaadist jõuluvanad ja jõulusaiad, mis iga aastaga üha varem lettidele […]
“Airman. Taevas sündinud poiss”
Ülipõnev seiklusromaan noortele. “Airman. Taevas sündinud poiss” on põnev seiklusjutt, mis viib lugeja sada aastat ajas tagasi Euroopasse, kus kohtume Conori-nimelise poisiga. Conor on igati tavaline teismeline poiss, kui välja arvata üks tõsiasi: tema suurimaks unistuseks on avastada lendamise saladused. Iirimaa ranniku lähedal asuvas rahumeelses Saltee kuningriigis üles kasvades ei oska poiss aimatagi, kuidas tema […]
“Juhan Smuul. Teosed. V osa”
Proosa 3 Sisukord: “Surmalaul”, Jaapani meri, detsember, Muhu monoloogid – Mardi Riste, Ärni monoloogid, Mihkli monoloogid, Mõrv Rannu teemajas.
“Gorbatšovism”
Raamat “Gorbatšovism” kujunes artiklitest, mis ma kirjutasin mitmesugustele Lääne ajalehtedele ja ajakirjadele sedamööda, kuidas perestroikaks nimetatud sündmused Nõukogude Liidus arenesid. Pärast raamatu trükkiandmist on N. Liidus toimunud palju Lääne massiteabevahendites sensatsiooni tekitanud sündmusi. Need ei ole muutnud vähimalgi määral minu arusaama perestroikast. Ma tahan teha vaid kaks märkust. Esiteks ei ole minu raamatus peamiseks kriitika […]
“Suits ja tuli”
Esitatud uurimuste ja artiklite suurema osa objektiks on Gustav Suitsu luule. Selle kõrval vaadeldakse A. H. Tammsaare varasemaid teoseid ja antakse draama “Juudit” tegelaste iseloomustus. “Noor-Eesti” põlvkonna (G. Suits, Fr. Tuglas, A. Kallas, ka A. H. Tammsaare) kirjandusemõistmist aitas tõhusalt kujundada Georg Brandes, kellest on ülevaade. (taskuformaat)
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
“Armuteraapia”
Autorist. Kathleen Keating Schloessinger, M. A. on armastatud rahvusvaheliste menukite “Kaisuteraapia” ja “Kaisuteraapia 2” autor. Vaimse tervise nõustajana ja koolitajana peab ta üle maailma seminare ja õpitubasid teemal “Armastuse ja läheduse olemus”, “Puudutuste vägi”, “Tõlkides südant: loov eneseanalüüs” ja “Haavatud ravitseja”. Tema ja abikaasa psühhoterapeut Fred Schloessinger elavad, armastavad ja töötavad koos Kanadas, Ontarios. Autor […]
“Alasi ja vasarate vahel”
Koolinõuniku mälestusi Käesolev teos on ilmunud ühenduses autori 85. sünnipäevaga. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, jutustab selles raamatus oma mälestusi Vene ja Saksa okupatsiooniajast ning elamusist põgenikuna sõjaaegsel Saksamaal. Eesti rahvas on tõepoolest sattunud “alasi ja vasarate vahele.” Kuid ka masendavates olukordades, okupatsioonide vägivallas, sõjasündmustes ja põgenemise teekondadel on autori lähtepunkt kultuuriline, omane vanale […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Francis Macomberi üürike õnn. Valitud jutud”
Kui Esimeses maailmasõjas raskesti haavata saanud Hemingway 1920. aastal Ameerika ajalehtede korrespondendina Pariisi asus, alustas ta rööbiti ajakirjanikutööga ka kirjanduslikke katsetusi, taotledes “lihtsaist asjust kirjutada lihtsalt”, nagu teda ajalehetoimetuses oli õpetatud. Ta püüdis kirjutada head proosat, mida luua on raskem kui poeesiat, nagu ta hiljem väitis (“Aafrika haljad künkad”). Esimese õnnestunuma jutu “Meil Michiganis” kirjutas […]
“Võõra kutse”
Kui Agu Vahur astus selgest ja soojast sügissuve päikesest Roodevälja kirikumõisa raamatukogu madalasse ja hämarasse ruumi, oli tal nagu veidi kõhe. Noormees hingas korra hästi pikalt ja sügavalt – peagu ohkas – asetas piibli ja lauluraamatu kirjutuslauale ning seisis üsna tüki aega keset tuba, otsekui mõtleks millegi üle põhjalikumalt järele. Kitsa – kõik siin oli […]
“Kaks sõrme. Kuhu päike ei paista. Röövitud tiivad”
Teosed. Romaanid. Eduard Vilde noorpõlve romaanid. E. Vilde rikkalikust eepilisest loomingust said tema esimesteks romaanideks “Teravad nooled”, “Kaks sõrme”, “Kuhu päike ei paista” ja “Röövitud tiivad”, millest viimased kolm moodustavad olulise lisa kirjaniku hilisematele, sagedamini ilmunud ja rohkem tuntud romaanidele. “Kaks sõrme” on veel noore, 22-aastase autori julgelt käsilevõetud psühholoogiline romaan, mis kohati naiivsete ja […]
“Lotukata”
Kriit lõhnab nagu higi. Sama lõhn nagu saunas, on klassiski. Vaikne nohin. Sule kratsimine paberil ja õpetaja sammud pikal aeglasel teekonnal tahvli juurde ja tagasi. Väljas sajab. Õpetaja nagu kõnniks vihma käes. Tahvli juurde. Tagasi. Käed selja taga. Ohkab paar korda sügavasti ja vaatab kella. Kell on üksteist. Vaikus klassis on nagu mesilaste kauge sumin. […]