“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Uppunud laevu otsimas”
Käesolev raamat on kirjutatud eesmärgiga äratada huvi allveearheoloogia vastu. Sukeldumine akvalangiga Läänemere meresõidu- ja Eesti muinasajaloo uurimiseks on vajalik ja äärmiselt köitev tegevus. Nii viikingite kui ka keskaegsete laevavrakkide kõrval ootab avastajaid ka eestlaste muinaslaev. Raamat allveearheoloogilistest uuringutest Läänemere külmades vetes, sealhulgas Eesti NSV vetes, on mõeldud arvukale lugejaskonnale, eriti aga ajaloohuvilistele, meresõpradele, kaluritele ja […]
“Mõtisklusi Eestimaast”
Artiklite kogumik, kus ühtede kaante vahele on koondatud mitmete autorite erinevad mõtted meie ajaloost, praegustest ja tuleviku probleemidest. Sisukord: K. Haav – Uutmisest ja uuest mõtlemisest. K. Arjakas – Ajalooteaduse ärkamine. A. Sirendi – Meie aeg ja ruum. A. Aarma – Mõtteid rahvussuhetest. V. Lind – Edu tuleb tööga. J. Leetsaar – Stalinismilt sotsialismile. E.-M. […]
“Eilne maailm”
Eurooplase mälestused Nimeka austria kirjaniku viimane teos, 1944.a. ilmunud mälestusteraamat, milles pearõhk on asetatud Esimese maailmasõja eelse ja aegse ning kahe maailmasõja vahelise poliitilise situatsiooni ja Euroopa kultuurielu analüüsimisele.
“Minu noorusmaa”
Šoti kirjaniku Finlay Macdonaldi mälestustes taaselustab üks kordumatu lapsepõli oma avastuste ja koerustükkidega, nutika ja ettevõtliku poisi elamustega kodus ja koolis. Sellel lihtsal ja südamlikul jutustusel on aga tõsine, eestlastelegi tuttav ning oluline taust: me näeme, kuidas väike rahvakild Hebriidide saarestikus inglise keele ülemaailmsest pealetungist hoolimata armastab ja säilitab oma põlist gaeli keelt ja iidseid […]
“Alice läbi nõelasilma”
… Alice tõstis nõela hästi silmade ligi – ning hämmeldus siis, avastades, et ta poolsuletud silmade ees paistab läbi nõelasilma kauneim tilluke maastik mida ette võis kujutada! Tüdruk pilgutas silmi ja piilus siis uuesti. Seal oli justkui kameele uuristatud tilluke kollakasroheline põld, millel hekk ümber. Põld laskus laugelt liivase rannani. Ei oskagi öelda, kas kasvas […]
“Fanny ja Alexander”
Juba 1970. aastate teisest poolest on Ingmar Bergman korduvalt lubanud, et üks või teine film jääb tema viimaseks. Eriti tõsiselt seda ei võetud, pigem oli lugu selles, et üle 60-aastane režissöör, kel pikk ja intensiivne loomingutee ning elu seljataga, pidi paratamatult arvestama, et võib-olla teeb ta oma viimast filmi. “Fanny ja Alexander” (1982) aga jääbki […]
“Mõtusekuke viimne kogupauk”
Mõtusekukke tabab surmav lask just siis, kui ta kevadise mängu ajal looduse kutset tunneb ja elu kõige värvilisem kõrghetk on kätte jõudmas. Raamatu tegelaste unistused on: “Oma naine, oma lapsed, oma talu ja oma maa.” “Mõtusekuke viimne kogupauk” on inimsaatuste saaga, lugu nende inimeste käekäigust, kes rändasid XX sajandi algul tollase Vene impeeriumi vaesest servast […]
“Vana tee “Armastuse” juurde”
Novellikogu Sisukord: The daughter of the Sea Kadunud meremees Kass ja kohvikann Kangur Mari ja kodukäija Kaksikõed Vanaisa prillid Pikk suusaretk Vana tee “Armastuse” juurde Loomingu Raamatukogu 1971/32
“Ela ja lase teistel surra”
James Bond, Inglise salaluure superagent 007, trotsib ohte ja jagab õigust New Yorkis, Floridas, Jamaical. Tema vääriliseks vastaseks on koljatikasvu neegergangster hüüdnimega Suur Mees, kelle venelaste mõrvaorganisatsioon Smerš on värvanud oma käsilaseks. XVII sajandi inglise mereröövli muinasjutuliselt suur varandus, Haiti hullutavad vodutrummid ja kaunis kreoolitar Solitaire lisavad omalt poolt romaanile põnevust ja eksootikat. Ela ja […]
“Kirg”
Armastusromaan “See oli suur ja hämar Alpi võõrastemaja, kuhu jõudsime väsitava matka järele mulle tundmatus ja metsikus maastikus. Algas juba öö – pikk, sajune ja sügisnukker. Vihm peksis raskel, hoogsal krabinal meie väikese toakese tumedaid aknaid ja kuna see asetses hoone kolmandal korral, otse katuse all, siis kostis vihmahoogude valjenedes, otsekui oleks kosk vajunud valjul, […]
“Ema”
Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadest sünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas neid ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega. […]
“Kui Kungla rahvas…” I osa
Sisukord: – On kallis mulle kodupaik – Sulle tahan öelda emake hea – Me sulle õnne soovime – Armastuse kummalised teed – Esimene tants on aissa – Oi, need sinavad veed – Ai trika, ai trika – Jõulukellad
“Elutegevuses”
Uus köide mälestusi Helmi Mäelolt viib meid iseseisvusaja aatelise tegevuse kihavasse ellu. Palju tähelepanu saavutanud lapse- ja koolipõlve kujutava mälestusteose “Talutütar” järele on see nagu uus aste eesti ühiskonna üldkujutuses. Siin esitatakse seda sugupõlve, kes oma parimail eluaastail vaba kodumaa ülesehitustöösse andus ning keda autor ühtlasi peab eesti rahva jätkuvuse ahelas selle kõige õnnelikumaks osaks. […]
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Valgete korallide tempel”
Varsti pärast mu raamatu “Mehed ja mered” I ja II osa ilmumist sain meie noorema põlve loodusteadlastelt ja vastava ala üliõpilastelt soovkirju, et edaspidiseis kirjapanekuis püüaksin nii fauna kui ka floora sektoris olla kaasaaitav selles mõttes, et nii loomade kui ta taimede nimetusi tooksin täpsemalt, mainides rööbiti teaduslikud nimed ja emakeelse nimetuse tooksin täpsemalt, mainides […]
“Igaviku lävel”
Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, […]
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Legend Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist”
Nende kangelaslikud, lustlikud ja kuulsusrikkad seiklused Flandrias ja mujal. Belgia kirjaniku romaan flaami rahvuskangelasest, igavesti noorest Ulenspiegelist XVI sajandi Madalmaade vabadusvõitluse värvikal taustal.
