“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Aino Talvi”
Vaatesaal pimeneb. Kuuldub trummipõrinat ning kauget müra. Hinge poeb mingi rahutu, ärev meeleolu. Sündmuste taustaks on 30-aastane sõda Saksamaal. Eesriide avanedes näeme tühjal laval kahte kuju. Need on sõdurite värbajad, kes luuravad, kust sellel lagedal maal leiaks veel mõne mehe, keda saaks sõjaväkke meelitada. Ennäe! Sealt tuleb furgoon, mida hobuste asemel veavad kaks tugevat noormeest. […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Pariisi õngitseja”
Friedrich Wolf (1888-1953) mobiliseeriti arstina Esimesse maailmasõtta. Seal otsis ta sõjavastase võitluse võimalusi, ja selles võitluses kujuneski temast luuletaja ja draamakirjanik. Sõjavastane võitlus suunas teda osa võtma 1918.a. puhkenud revolutsioonist. Ta esines kõigepealt revolutsioonilise kirjanikuna, kuid ka võitluse organiseerijana kontrevolutsiooni vastu. Wolf võitis üldise tunnustuse Saksa talupojasõja draamaga “Vaene Konrad” (1923). Ta kiskus kaasa oma […]
“Rahvatohter”
Kolmas osa Rahvatohtri kolmandas osas tutvustame maitsetaimi, mis annavad elule vürtsi, aitavad peavalu vastu ja suurendavad positiivset energiat. Kõneleme uriiniteraapia võimalustest ja soovitame bioenergeetilist ravi. Raamatu paeluvaim osa näib peituvat rubriikides “Mida peaksin tegema?”, “Minu tervenemislugu” ja “Ravisin end ise”.
“Yamato dünastia”
Jaapani keiserliku perekonna varjatud ajalugu. Raamat viib meid eesõiguse ja traditsiooni müüri taha ning paljastab üksikasjalikult Jaapani keiserliku dünastia, mida senini varjas müüt ja legend. Raamat toob välja ka nende võimsate šogunite ning rahandustegelaste tõelise olemuse, kes juhivad riiki trooni varjust. Sterling ja Peggy Seagrave esitavad uusi tõendeid, mis vaieldamatult kinnitavad Hirohito ja keiserliku perekonna […]
“Bucolica. Aeneis”
… Publius Vergilius Maro sündis 15. oktoobril 70. a. eKr. Mantua lähedal Andesis, milleks hilisem traditsioon on pidanud Pietolet. Sünniaeg määras ta elama ajastusse, mil hävis Rooma vabariik, sest pea kõik püüdsid seda päästa – peatada kommete allakäik ning teha lõpp kasuahnuse ja võimujanu võidutsemisele, seada jalule õiglus ja tasakaal, taastada kunagine kombelisus, vagadus ja […]
“Sydney 2000”
XXVII olümpiamängud Sydney kuuenda koha mees sõudja Jüri Jaanson naaseb kodumaale Erki Noolega ühes lennukis. Poetab end publiku hulka ja vaatab huviga, kuidas plümpiavõitja ning pronksitoojad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin lahtisele autole astuvad. Kui triumviraat Raekoja platsile jõuab, seisab Jaanson kesk vaimustunud rahvahulka, tütar Anita õlul. … – peatoimetaja Gunnar Press
“Eesti linnad”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Eesti kaardile tekkis 1918.-1940. aastal lisaks iidsetele, juba keskajast pärit linnadele ja omaaegsetele kreisilinnadele juurde 21 linna. Selle albumi pildivalik on tehtud 33 ennesõjaaegse linna hulgast. Vanimad fotod (Carl Schulzi Tartu ja Charles Borchardti Tallinna vaated) on pärit 19. sajandi teisest poolest, kui tööd alustasid Eesti esimesed kutselised fotograafid. Viimased ülesvõtted […]
“Eesti lindude välimääraja”
Välimäärajas on toodud lindude välimääramise juhendid lühikeste tabelitena ja rohkete värvitahvlitega. Määramistabelites on toodud kõik Eesti NSV-s esinevad haudelinnud, läbirändajad ja sagedamini esinevad eksikülalised. Raamatu lõpus on ENSV-s kindlaks tehtud linnuliikide nimestik.
“Mis lõunapäike Prahaga teeb”
Tšehhi poeet V. Nezval (1900-1958) on üks huvitavamaid kujusid XX sajandi luules. Ta on rikka fantaasiaga, viljakas luuletaja – ühtaegu irriteerivalt moodne ja sügavalt rahvapärane, huvitav oma väsimatute otsingute, aga ka õnnelike leidude poolest, romantik ning revolutsionäär ja kodumaa ajaloo ning looduse trubaduur, kelle värsid võluvad nii oma pildirikkuse kui ka kõlamuusikaga. XX sajandi luule […]
“Gazprom – Venemaa relv”
Gazprom – Venemaa relv on esimene põhjalik ning tippajakirjanike Valeri Panjuškini ja Leonid Zõgari põnevalt kirjutatud ülevaade Venemaa gaasimonopolist Gazpromist, tema toodetavast gaasist, mis soojendab poolt Euroopat, kuid on samas relv ja sealjuures ohtlik relv, mis loodi kohe pärast Teist maailmasõda. Selle relva abil saab santažeerida, muuta inimesi eimiskiks või miljardäriks, tarnida võõrast ideoloogiat, mis […]
“Saint-Prousti vastu”
Marcel Prousti “Contre Sainte-Beuve”, millele minu teos tugineb ja millega sarnaneb eelkõige kõikemahutavalt vormilt, kuigi leidub ka sisulisi sünkroonsusi, oli mõeldud vestlusena oma emaga. Olen selle mõtte (nagu enamik mõtteid) enda omaks kirjutanud, kasutades seejuures ära silmi. Nii teiste kui ka enda omi. Vincent Descombes on Prousti analüüsides öelnud: “Proust on oma jutustaja süstemaatiliselt kõrvaldanud […]
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“Eksiarvamusi seksist”
Mitusada intiimset täpsustust A-Ü. Kas tundidepikkune pea peal seismine aitab ennetada soovimatut rasestumist? Kas loomariigis on homoseksuaalsust? Kas suurte rindadega naised on eriti kirglikud? Kas eunuhhid on võimelised seksima? Kas neitsitel on neitsinahk terve? Päris kindlasti ei ole ühegi teise teema kohta käibel nõnda palju pooltõdesid, valesid ja eksiarvamusi kui seksi kohta. Käesolev raamat aitab […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut
Tõlkinud Helmi Rone ja Karl Einer. Scarlett O´Hara ei olnud õieti ilus, aga mehed taipasid seda harva, kui nad olid sattunud tema võlu alla, nagu Tarletoni kaksikud praegu. Liiga teravalt segunesid tema näos ta ema, prantsuse päritoluga rannikuaristokraadi õrnad jooned ta õitsva välimusega iiri isa jämedate joontega. Kuid see oli kütkestav nägu, terava lõuaga ja […]
