“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Mari-Ann”
See on liigutav lemberomaan ilusas looduses ülemmetsniku Stephen Wiethi metsamajas sündinud ja üles kasvanud imepäraselt kaunist neiu Mari-Ann armastusest. Kuigi tema ümber keerleb hulk abiellumismõtetega armunud noormehi, jääb ausameelne, puhta unistajahingega tütarlaps kindlaks oma kunagisele tõotusele: teda võiks suudelda vaid selline mees, kellega ta on otsustanud abielluda, vaid selline iselaadne Keegi, kellele tasub ennast hoida… […]
“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Aafrika äärel”
“Kord, kui Denys ja mina olime lendamas käinud ja maandusime farmi tasandikul, tuli meiega juttu ajama muldvana kikuju. “Te käisite täna väga kõrgel,” ütles ta, “e ei näinud teid, ainult kuulsime, kuidas lennuk sumises nagu mesilind.” Olin nõus, et olime lennanud kõrgel. “Kas te Jumalat nägite?” küsis ta. “Ei, Ndwetti,” vastasin, “Jumalat me ei näinud.” […]
“Kiiresti valmivad õmblustööd”
50 üksikasjalikku lihtsat kavandit nädalalõppudeks 50 inspireerivat ideed, mida saab lihtsalt teostada Stiilne kujundus väheste kuludega Ideaalne käsitööhuvilistele, kel palju ideid, kuid vähe aega Rikkalikult illustreeritud, paljude fotode ja hõlpsasti järgitavate juhenditega Poest ostetud sisustustekstiil võib olla kallis ja isikupäratu. Kuid müügil on ju nii palju kauneid riideid, mis pakuvad suurepärast võimalust ise kätt proovida. […]
“Willem Reiman”
Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani […]
“Madrase minevik ja tänapäev”
Sageli algab linn värskest ajalehest, mille ostad linna vaksalis või eelmises jaamas. Lehekülgedelt, mis alles lõhnavad trükivärvist, kerkib linn kõigi oma mitmekesiste igapäevaste muredega, oma vastuolude ja kontrastidega, väikeste ja suurte sensatsioonidega, pingelise poliitilise võitlusega, vastuvõttude ja ballidega moodsates hotellides, demonstrantide raevukate hüüetega, kes nõuavad palgakõrgendust, börsilärmi ja öise sadamakäraga, templipidustuste tulede ja trummipõrinaga. Ajalehtede […]
“Suvi pääbul ja kinnijooks Raplas”
Madis kõiv on üks erakordsemaid vaimuandeid eesti kultuuris, tegu on mõtleja ja mõtestaja, kellele jaoks ei kehti tavavõõristus “füüsikute” ja “lüürikute” vahel, mõlemad maailmad on talle omad. Kirjanduses on Kõiv kaasa teinud juba ligi pool sajandit, ilukirjandustekstide avaldamisega on ta tegelnud aga alles alates 1980. aastatest. Ja kõivu puhul tähendab ilukirjanduski filosofeerimist: tema jutustuses vahelduvad […]
“Aleksander Läte”
Nende hulgas, kellele on omistatud Eesti NSV rahvakunstniku austav nimetus, ulatub Aleksander Lätte (1860-1948) sünniaeg kõige kaugemasse minevikku. Tema noorus möödus rahvusliku liikumise tulises õhkkonnas, vanaduspäevad aga nõukogude võimu hoolitsevais tingimusis. Käesolevas monograafias käsitletakse A. Lätte pikaajalist tegevust eesti muusikaelu organiseerijana, koori- ja orkestrijuhina, muusikakriitikuna, heliloojana ja teadlasena. Erilist tähelepanu on osutatud Lättele kui eesti […]
“Luuletusi”
Poeedina on Schiller oma parima andnud ballaadides. Üldse kipub ta luuleloomingus domineerima eepiline element, varase noorusea vähene tundelüürika aga on elujulge ja hoogne, nagu ta tollased ühiskondlikelgi teemadel loodud värsid on maailmaparandavalt ründavad. Mõistuseinimesena pühendab ta enamiku oma luuleloomingust filosoofilistele aruteludele, mis kajastavad ta esteetika-alastes kirjades avaldatud seisukohti. Lühivormilistes votiivtahvlites ja kseeniates võtab ta kriitikaluubi […]
“Dwight Eisenhower”
Ameerika Ühendriikide tuntud väejuhi ja riigitegelase Dwight Eisenhoweri poliitiline biograafia, milles peatähelepanu on pööratud tema tegevusele lääneliitlaste ekspeditsioonijõudude kõrgema ülemjuhatajana Teise maailmasõja ajal ning USA presidendina aastatel 1953-1961.
“Eesti keeleõpetuse reegleid”
Keeleõpetuse alad. Grammatika. 1. Häälikuõpetus e. foneetika käsitleb häälikute laadi ning pikkust ja astmevaheldust; sellega seoses on hääldamisõpetus e. ortoeepia. 2. Vormiõpetus e. morfoloogia tutvustab sõnaliike ja sõnade muutumisviise. 3. Lauseõpetus e. süntaks sisaldab õpetuse lause koosseisust, sõnade seostest lauses ja lausete liikidest. 4. Tuletus- e. derivatsiooniõpetus käsitleb uute sõnade moodustamist tuletusliidete abil ja sõnade […]
“Papa Hemingway”
Draama- ja romaanikirjanik, stsenarist ja biograaf A. E. Hotchner oli üks Ernest Hemingway lähedasemaid sõpru kirjaniku viimasel elukümnendil. Koos kalastasid nad Kuubal, pidasid jahti Idahos, rändasid New Yorgist Pariisi, Hispaaniasse. Veneetsiasse ja Rivierasse. A. E. Hotchner ei pretendeeri objektiivsusele, vaid kirjutab suure soojusega inimesest ja sõbrast, keda ta kunagi hästi tundist. Ja Hemingway kerkib esile […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
“Ajamasinaga Türgimaal”
“Ajamasinaga Türgimaal” on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva muljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid. Seljalt kinni kleebitud
“Paul Keres. Photographs and GAMES”
Mälestusi, materjale, kirju Eestlane Paul Keres (1916-1975) kuulus neli aastakümmet malemaailma absoluutsesse tippu. Tõusnud iseõppijana väga noorelt suurimate kõrvale, sai ta 1938. AVRO turniiri võiduga õiguse maailmameistrimatšiks. Paraku lõikasid edasise läbi traagilised ajaloosündmused: esmalt kodumaa iseseisvuse kaotamine, seejärel alanud sõda ja lõpuks saatust määravalt koostöö Eesti rahvuslastega. Pääsenud küll otsesest arveteõiendamisest, kuid tõrjutud kõrvale maailmameistritiitli […]
“Ahvist kodanikuks … või vastupidi”
Kui sa teed plaani üheks aastaks, kasvata riisi. Kui sa teed plaani 20 aastaks, kasvata puid. Kui sa teed plaani aastasadadeks, kasvata mehi. – Hiina vanasõna. … Leian, et selle raamatu näol on tegemist peamiselt filosoofilise uurimusega, kuigi siin on ka õiguslikku kui otseselt poliitilist kultuuri ja kultuurituse analüüsi. Uurimus on eelkõige kontseptuaalne püüd leida […]
“August Englas”
Eesti maadlusajalugu tunneb olümpiavõitjaid, maailmameistreid, Euroopa meistreid, tiitlivõistluse medalimehi. Kuid on ainult üks mees, kes on võitnud kaks korda maailmameistri tiitli. See mees on August Englas. Suurtelt võistlustelt on ta võitnud individuaalses konkurentsis tosin kuldmedalit. Ja ei ainsatki teist karva medalit. August Englas tunnistas ainult kulda. Englase võituderohke ja kirgas sporditee sarnaneb mitmeski mõttes kahekordsele […]
“Armunud kurat”
Hispaania novell “Kahekümne viie aasta vanuses olin ma kapten Napoli kuninga kaardiväes; vaba aega veetsime enamasti poissmeeste kombel ja nagu noored mehed ikka, käisime naistes ja mängisime, niipalju kui rahakott lubas. Kui näpud põhja olid jõudnud, siis istusime kasarmus ja filosofeerisime. Ühel õhtul, kui istusime ümber väikese Küprose veini pudeli ja kamalutäie kuivatatud kastanite ning […]
“Symposium. Filosoofiaõpik.”
Filosoofia peab mulle isiklikult midagi tähendama. Filosoofia peab vapustama, te peab innustama ja mõjuma. Filosoofia peab õhkama energiat. Ta peab lainetama ja hingama, ta peab särama. Sellepärast polegi kõige tähtsam, mida lugeja pärast selle raamatu lugemist filosoofiast teab või mäletab. Teadmised on küll olulised, kuid veel olulisem on olla vaimselt avatud uutele suundadele. Filosoofia on […]
