“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Kuningas Lear”
Tragöödia viies vaatuses. Tragöödiasse on põimitud kaks esialgu rööbiti arenevat saatust, Leari ja Glosteri omad. Muinasjutuline Vana-Briti kuningas Lear on jõudnud raugaikka. Et heita endalt “koormused ja mured” ning “vältida kõik tulevased tülid” on ta otsustanud riigi tütarde vahel kolmeks jagada. Selleks korraldab ta omapärase eksami: “Kes kolmest armastab meid kõige enam?” Ta tahtvat olla […]
“Hesperiidide kuldsed õunad”
Jutustus kaasaja kooliõpilastest. Viies oma kangelase Homerose-aegsesse Kreekasse, näitab autor, et suurte avastuste hoovaks inimkonna ajaloos on ammustest aegadest peale olnud kangelaslikkus, teadmishimu ja loomeind, mis on omane ka tänapäeva noorukitele.
“Digitaalne kindlus”
Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse […]
“Elu ja unelmad”
Prantsuse nimeka Romain Rolland´i romaanitsükli “Võlutud hing” teine raamat “Elu ja unelmad” on otsene järg romaanile “Annette ja Sylvie”. Pariis aastal 1900. Annette on 33-aastane. Ta on üle elanud armuloo Roger Brissot´ga ning tal sünnib poeg Marc. Abielust keeldub Annette kategooriliselt, tõmmates enda peale Pariisi intellektuaalsete ringkondade hukkamõistu. Võideldes materiaalsete raskustega, kasvatades üksi oma poega […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Lühike Eesti kirjanduslugu I”
Algusest kuni iseseisvusaja lõpuni I. “… kirjanduse osatähtsus on eesti rahva ajaloos eriti silmapaistev. Selle tõttu on paratamatu poliitilise, sotsiaalse ja kultuuriloolise tagapõhja esitamine kirjanduslooliste perioodide alguses. Muus osas jälgib käsitlus rohkem üldjooni kui detaile, peatub enam kirjanduslike suurkujude kui kõrvalnähtuste juures. Autoritest ja teoseist on nimetatud kõige omapärasemad, iseloomustavamad ja kunstiküpsemad. Aasta-arvud eriajastute märkimiseks […]
“Foto- ja filmitehnika entsüklopeedia”
Foto- ja filmitehnika probleemide käsitlemist ühes ja samas entüklopeedias õigustab foto- ja filmikunsti tehniliste vahendite ühtsus. Entsüklopeedia sisaldab põhiandmeid tuntuimatest Nõukogude fotoaparaatidest ja filmikaameratest ning projektoritest, aparatuuri juurde kuuluvatest tarvikutest, fotomaterjalidest ja fotograafias kasutatavatest kemikaalidest. Populaarses vormis on käsitletud foto- ja filmitehnika rakendamiseks kunstilistel ja teaduslikel eesmärkidel. Mõeldud kõige laiemale tarbijaskonnale.
“Keldi saladused Uus-Inglismaal”
Kõikjal ülikummaliste juhtumite koondumisala keskpunkti lähedal leidsime tahutud kividest moodustisi või mitu kivikambrit. Ehitised oli püstitanud keegi, kellel olid põhjalikud teadmised mitte üksnes kiviraiumisest, vaid ka inseneriteadusest, mille järgi päiskivide kaal määrab seina stabiilsuse. Ühtlasi panime tähele, et mõnes kohas olid mitmel kivil kummalised märgid. Hilisemad uuringud on näidanud, et need kujutavad endast ogami kirjaviisi […]
“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Sihuke ma olen”
Austatud valija! Taas on tulemas valimised. Mina kandideerin juba viiendat korda Tallinna volikokku. Neljal korral on Pirita inimesed mind usaldanud ja volikokku valinud. Usun, et nad ei ole minus pettunud. Ma pole püüdnud palju lubada, vaid võimalikult palju teha. Seepärast ei hakka ma ka seekord teie poole pöörduma loosungite ja lubadustega, vaid saadan teile raamatukese […]
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“N. Nekrassov. Luule”
…Ükski vene luuletaja enne Nekrassovit ei ole “madalat eluproosat” tõstnud säärasele luulekõrgusele. Tema realistlik luule sai alguse “naturaalsest koolist”, mis nõudis, et kunst ja kirjandus oleksid “ühiskondlike küsimuste väljenduseks”. Gogoli surma puhul kirjutatud luuletuses seab ta “leplikule lüürale” vastu sotsiaalseid paheseid paljastava “nuhtleva lüüra”, kelle tunnustuseks on tabatud vaenlaste vihahüüded. Koos oma mõtteosalistega andis Nekrassov […]
“Glimpses of Abhidharma”
From a Seminar on Buddhist Psychology. The Abhidharma is a collection of Buddhist scriptures that investigate the workings of the mind and the states of human consciousness. In this book, Chögyam Trungpa shows how an examination of the formation of the ego provides us with an opportunity to develop real intelligence. Trungpa also presents the […]
“Dalai-laamade ajalugu”
Neliteist peegeldust Ilmutuste järvel. Roland Barraux oli aastatel 1985-1990 suursaadik India ja Tiibeti vahel asuvas Nepali Kuningriigis. Tiibeti eriline saatus ja roll avaldasid talle sügavat muljet ja nii hakkas Barraux koostama esimest prantsuskeelset dalai-laamadele pühendatud monograafiat, mis on nüüdseks leidnud elavat vastukaja ja tõlgitud paljudesse maailma keeltesse. Raamat on suurepäraseks lugemiseks kõigile, keda huvitab avaram […]
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
“Saksa keele grammatika”
Käesolev “Saksa keele grammatika” on mõeldud keskkooli vanemale astmele iseseisvaks tööks ning orienteerumiseks saksa keele grammatika põhiküsimustes, samuti käsiraamatuks saksa keele õpetajatele, saksa keelt üldainena õppivatele üliõpilastele ja aspirantidele, keeltekursuste õpilastele ning saksa keele iseõppijatele.
“Voldemar Panso”
Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed V. Pansost aitavad kujundada tama mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.
