“Tutvus härjavõitluskunstiga”
“Tutvus härjavõitluskunstiga” üritab selgitada selle vana tseremoonia ajaloost, tehnilist, sümboolset ja kunstilist tähendust. Härjavõitlusrituaal, milles on säilinud kogu elus esinev vägivald, on allutatud täpsetele reeglitele ja rangele tseremooniale. See raamat aitab mõista plastilisi ja dramaatilisi emotsioone, mida tekitab härjavõitlus. Raamat selgitab täpselt ja selgelt härjavõitluse algupära, härgade morfoloogiat ja käitumist, härjavõitluse etappe ja võitlusvõtteid ning […]
“Juhan Smuul. Teosed. I osa”
Luuletused. Lühipoeemid. Lühipoeemid: Pootsman, Mida rääkis kalur Peeter Hülgekütt, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Tulime Hiiumaa pealt (Poeemikatkend), Viimane karavan. Katkend poeemist “Teekond Leningradi”, Teravmägede motiive.
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Tagasi tulevikku”
Aforismivalimik pakub lugejale harutamiseks mõttesõlmi, äratundmiseks parafraseeritud tõeteri ja vanasõnu, väikesi sõnamänguüllatusi jne. Taskuformaat
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Mihhail Gorbatšovi intiimbiograafia”
… Mitmesugustele allikatele tuginedes on “Times´il” siiski õnnestunud täita paljud valged laigud Gorbatšovi eluloos. Ajakirja korrespondendid Nõukogude Liidus ja mujal maailmas on küsitlenud kümneid Nõukogude presidendi kolleege, kunagisi koolikaaslasi, neid väheseid välismaalasi, kes teda tunnevad, ja teisi inimesi, kes on endise Stavropoli maapoisiga kokku puutunud tema teel Kremlisse. …
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Opus nigrum”
Prantsuse nüüdiskirjaniku ajalooline romaan meedikust ja alkeemikust Zenonist, kellesse on koondatud mitmete renessansiajastu suurvaimude – Leonardo da Vinci, Campanella, Erasmuse jt. eluseiku ja ideid. Sari: Varamu
“Tee ja tõde”
Ester tuleb koolist. Ta tuleb täna pisut hiljemini tavalisest, sest koolis oli veel teha üks töö varstise näituse jaoks. Ester joonistab musta tushiga ja kirjutab shrifte värvilistele paberitele rondoo- ja muude sulgedega. Tähti ta kaunistab igasuguste joontega. Joonistmine annab talle teatud rahuldust, nagu nõiuks ta osakese maailmast paberile oma käe abil. Must tushs maalib valgele […]
“Tõotatud maa”
Minu esimesed mälestused selles maises elus algavad Raudna jõega, Päri Mäemetsaga, Heimtali mõisaga (kus ma muide esmakordselt päevavalgust nägin), Tobra vesiveskiga, Kihva ja Kamara paisuga ning kulgevad üle sinialliku järve ja moreenküngastikkude Loodi Põrguoru ja Paistu kalmistu (kus puhkavad mu esivanemate põrmud) kaudu minu päriskodusse Holstres. Üks põliselt vabade “Murressä” külaseppade järeltulijaist sai minu isaks. […]
“Vabahärra von Münchhausen”
Täna läheme Lääne-Saksamaale. Sinna, kus Weseri jõgi teeb küngaste ja metsade vahel kõverikke ja käände ning nagu väike laps joonistab lõpuks tagurpidi kolme. Seal selle kolme juures tõuseme Eckbergi mäel asuvasse Bismarcki torni, vaatame lõunasse ning meie ees avaneb väike saksa nukulinn, 13. sajandil tekkinud Bodenwerder. Bismarcki tornist paistab selgesti kätte linnakese peatänav, sadamasild, üle […]
“Mägedest mägedeni”
Tuttavad soovitasid mul minna Kuilüki turule, kus pidi müüdama “kõike ning palju peale selle”. Nad ütlesid veel, et parim turupäev on neljapäev. Nii ma siis tegingi: logistasin trammiga läbi poole Taškendi ja astusin keskhommikul – eeldatavasti hoogsaima äritsemise tunnil – turuväravast sisse. Kohe haaras mind pakkumise ja nõudmise lõputu mitmekesisus, repliikide teravmeelsus ja kavalus, nägude […]
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Kärbes”
“Parem kutsu kõigepealt politsei. Muidu hakkavad nad sinu käest igasuguseid piinlikke asju küsima. Neil on ju niigi raske uskuda, et ma tegin seda üksinda … Jaa, muide, ma arvan, et sa peaksid neile ütlema, et Andre … Andre surnukeha on all vabrikus. Võibolla nad tahavad sinna kõige enne minna.” “Sa ütlesid, et Andre on vabrikus?” […]
“Hüljatud tõed”
Neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe… Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Marie Under Äsjamöödunud näis veel tagantjärele haruldase aastana. Kevad oli saabunud vara ja jõulude kellahelin kõlanud sügise helduse soojuses. Uusaasta aga viskas valged sulgvaibad üle majakatuste ja tõmbas toreda rüü tolmunud teedele. Tollel kargel talvepäeval tuli Dora. […]
“Kirelõõm”
“”Kirelõõma” teema on šokeeriv, sensatsiooniline. Vähema meisterlikkusega autoril võinuks see lugu koguni nilbe varjundi omandada. Kuid John Steinbeck, USA kuulsamaid kirjanikke, käsitleb riskantset ainet julgelt, analüüsib tegelaste hingeelu süvitsi ja osavõtlikult. Steinbecki kangelaste saatust kujundavad ülivõimsad kired: armastus, uhkus, isekus, ustavus ja eneseohverdus…” “The New York Times”
“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“Tangomängija”
See raamat on valus luigelaul 3. oktoobril 1990 olematuks muutunud Saksa Demokraatlikule Vabariigile ja ka süsteemile, kuhu see riik kuulus. Loomingu Raamatukogu 1992/6-8
“Järgmise mehega on kõik teisiti”
Kust leida õiget meest ja milline see õige mees üldse olema peaks? Ja kui see kord leitakse, mis siis edasi saab? Arstide, sotsioloogide, filmiteadlaste – seltskonna koorekihis liikuva, Berliinis kinorežissööriks pürgiva neiu lustakasiroonilises stiilis kirjapandud seiklused elukaaslase ja -õnne otsinguil.
“Ida Elisabeth”
Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kud lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.
