“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
“Suvepoiss”
Tuntud soomerootsi kirjaniku romaan kehvas kodus üleskasvanud mehe kohtumisest kunagise mängukaaslasega, millesse taasärganud lootuste taustal põimuvad mälestused poisikesepõlves skääristikus veedetud kummalisest suvest.
“Tuulest viidud” I ja II osa. 2 raamatut
Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulitzeri preemia võitnud bestseller, kõige aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan “Tuulest viidud” on tänaseks tõlgitud enam kui kolmkümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon – selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Julianus Apostata – viimane pagan”
Rooma keiser Julianus (331-363) on tänapäevani tuntud hüüdnimega Apostata (Usutaganeja). See märgib tema lahtiütlemist ristiusust ning püüet tõsta Rooma riigis taas au sisse muistsed paganlikud jumalad. Julianus jõudis valitseda vaid poolteist aastat. Pärast tema langemist lahingus pärslastega loobuti ametlikult paganausust, ristiusu kirik aga nägi tema surmas lausa Jumala karistust. Julianuse viha kiriku vastu oli süttinud […]
“Kes oskab lugeda hieroglüüfe?”
Hanno Kaaret, kirjanik eksiilis, on ajahädas. Igapäevasest leivatööst vabanedes saab ta lõpuks ometigi pühenduda kirjutamisele. Aga kas lugejaid nüüd enam nimetamisväärselt leidubki? Isekirjastajast peategelase enese poolt läbiviidav omapärane uurimus näib seda küsimärki heidutavalt rõhutavat. – Ajahäda, küündimatus, väikese eluvale vajadus mõjutavad teistegi osaliste eneseteostusi romaani mitmepalgelises galeriis. Peamiselt Kanadas kulgeva, kuid puhuti ka mujale põikuva […]
“Tulin kodumaalt”
23. märtsil 1955 pääses Inglismaale Tallinnast tulnud N. Liidu laeval “Tartu” eesti noormees Manivald Rästas, kes end julge põgenemisega oli päästnud okupeeritud Eestist, tunnistajana meie rahva vaevapäevadest kommunismi all. Ta käis seal koolis, elas kaasa eestlaste vangistamised ja suurküüditamised, metsavendade meeleheitliku vastupanu, vangistati ise ja mõisteti 9 aastaks vangi relvade varjamise pärast, istus kolmes vanglas, […]
“Viimased kotkad”
Rootsi ornitoloogi Bengt Bergi tuntakse kui meisterlikku loodusekirjeldajat ja -fotograafi. Käesolevas köites, kuhu on võetud üks tema populaarsemaid teoseid “Viimased kotkad” ja peatükke raamatust “Kotkad”, jutustab ta sõnas ja pildis meri- ja kaljukotkaste eluviisidest ja harjumustest, oma elamustest ja seiklustest nende kuninglike lindude pildistamisel, Norra kotkapüüdjatest jne. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Maja lumes”
Teema variatsioonidega. On tähtsusetu, kas see, millest järgnevas jutustatakse, juhtus ammu või ei ole seda iialgi juhtunud, sest kõik, mis meis äratab ehk võõrastust, polegi tegelikult nii võõras, ja kõik, mis meile tundub tuttav, ei olegi seda. Oli üks vabariik Euroopas enam kui kümmekond aastat tagasi. Oleks raske hakata teda maakaardilt otsima. Mitte sellepärast raske, […]
“Ainult juhus”
Kaks inimelu ajapöördeis. Teine raamat. Romaani võõrsile heidetud peategelased on aastakümneid kinni oma vanades meeldumustes. Üks neist kujutleb, et kõik temale juhtunu on seaduspärane, teine aga arvab, et kõik on ainult juhus. Üks peategelastest püsib paigal oma uues kitsas eluringis, teine rändab ringi kogu maailma ulatuses. Ometi püsib nende vahel mingi igaveste pagulaste saatuslik side. […]
“Tee muusikasse”
Raamat räägib mitmete tänast nimekate heliloojate, interpreetide, pedagoogide, dirigentide ning koorijuhtide muusikuks saamise teest. Autor vestab muusikute enda abiga nende kodudest ja kooliteest, ka kõigist neist, kelle innustus on aidanud kujundada meie praegust muusikute põlvkonda. Raamatus on pühendus.
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Memento mori”
Inglise kirjaniku kaks lühiromaani. Romaanis “Memento mori” on vaadeldud inimelu paratamatut hääbumist, vanaduspäevade nukrust ja väikseid rõõmegi. Romaani “Miss Jean Brodie oma parimas eas” peategelaseks on ekstsentriline õpetajanna miss Brodie, kes püüab oma klanni tüdrukutest “eliiti” kasvatada.
“John Barleycorn”
John Barleycorn (Juhan Kesvatera) on rahvaluulest pärineva nimega koondkuju, kes kirjaniku teaduvses esindab tema alter ego´t, Teist Mina, kelle on loonud elu koos alkoholiga. Selle kuju läbi, talle oma mõtteid ja visioone omistades suudab andekas ja läbinägelik looja meie silme ette tuua probleemi ehtsama olemuse ning avandada selle sisulisi, vahel vägagi üllatavaid tahke. On mõistetav, […]
“Marjasordid Eestis”
Teoses käsitletakse marjasortide introduktsiooni ja uurimist Eestis. Iseloomustatakse marjasortide lähteliike ja antakse ajalooline ülevaade sortide kujunemisest. Põhilise osa teoses moodustavad üle 100 maasika-, vaarika-, muraka-, sõstra- ja karusmarjasordi pomoloogilised teatmed ja kirjeldused. Marjasortide põhilisemad uurimisandmed on koondatud tabelitesse. Tähtsamate sortide viljadest on värvipildid. Teos on varustatud bibliokirje ja sordinimede registriga. Pomoloogiline käsiraamat marjasortidest on teatmeteos […]
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Jenny Siimon. Teatriteed”
Raamat silmapaistvast lauljatarist ja laulupedagoogist, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Jenny Siimonist (1905-1982), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud fotodega. Ilmub sarjas “Teatriteed”.
