“Juhan Smuul. Teosed. I osa”
Luuletused. Lühipoeemid. Lühipoeemid: Pootsman, Mida rääkis kalur Peeter Hülgekütt, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Tulime Hiiumaa pealt (Poeemikatkend), Viimane karavan. Katkend poeemist “Teekond Leningradi”, Teravmägede motiive.
“Gorbatšovism”
Raamat “Gorbatšovism” kujunes artiklitest, mis ma kirjutasin mitmesugustele Lääne ajalehtedele ja ajakirjadele sedamööda, kuidas perestroikaks nimetatud sündmused Nõukogude Liidus arenesid. Pärast raamatu trükkiandmist on N. Liidus toimunud palju Lääne massiteabevahendites sensatsiooni tekitanud sündmusi. Need ei ole muutnud vähimalgi määral minu arusaama perestroikast. Ma tahan teha vaid kaks märkust. Esiteks ei ole minu raamatus peamiseks kriitika […]
“Sulailmast uutmiseni”
Autor on koondanud raamatusse 1974-1987. aastatel avaldatud artiklid aktuaalsete kirjandusküsimuste kohta uuemast proosast ning uudisteoste retsensioonid. Lähemalt on vaadeldud 1985. aastal toimunud romaanivõistlust, proosa kvalitatiivset uuenemist 1960-ndate aastate algupoolel ja selle arengudünaamikat. Taskuformaat
“Väikelinna romaan”
Viljaka noore prosaisti esimene romaan. Mõneks päevaks ühte väikelinna sattunud Tallinna kirjandusteadlasele avaneb kohaliku kultuurielu väline hiilgus ja ülespuhutus, loomingulise intelligentsi mannetus, kõlbeliste väärtuste vahetamine materiaalsete hüvede ja naudingute vastu. Autori valdavalt iroonilisse hoiakusse põimub kohati nukrat lürismigi – eriti armastusteema käsitlemisel.
“Inimese saatus”
Jutustus “Inimese saatus” tungib südamesse kõigepealt oma karmi elutõe ja humanismiga. Kirjanik jutustab lihtsalt, kuid eredalt autojuht Sokolovi elust, inimesest, kes on sõja ajal kaotanud oma perekonna, üle elanud fašistliku vangilaagri koledused, sõjaelu karmuse, kuid on suutnud säilitada endas õrnuse ja armastuse inimese vastu. Tulnud tagasi rindelt, lapsendas Sokolov kodutu poisikese, asendades talle sõjakeerises hukkunud […]
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Mütoloogia”
Ajatud jutustused Kõik peamised müüdid – lood armastusest, seiklustest ja kangelaslikkusest, loomislood jm – elavalt jutustatud ja kaunilt illustreeritud. Jumalad ja koletised Põhjalik ülevaade mütoloogilistest kujudest kõikides müüte loonud kultuurides. Lood kogu maailmast Kuulsad lood Kreeka ja Rooma mütoloogiast ning vähem tuntud Ameerika, Aasia ja Aafrika rahvaste müüdid. Mütoloogilised seosed Avastage teemad ja uskumused, mis […]
“Vallutaja Pelle” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa. Sisaldavad: Martin Andersen Nexo elu ja looming esimene raamat “Lapsepõlv”, teine raamat “Õppeaastad”, kolmas raamat “Suur võitlus”, neljas raamat “Koit” Sari: Suuri sõnameistreid
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“Hirvekütt”
ehk Esimene sõjarada… Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse “Nahksuka jutud” kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud “tsivilisatsioonikandjatele”.
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Õnnelik Ferda”
… Käesolev jutustus “Õnnelik Ferda” on mõeldud lugemiseks lastele alates seitsmendast eluaastast. On ju peategelanegi seitsmeaastane koolipoiss, kes käib teises klassis. Ja sellegi jutustuse puhul on autor kasutanud eeskätt just oma lapsepõlvemälestusi (muidugi loominguliselt). Teose tegevus toimub üsna vahetult pärast Teist maailmasõda. Ja tegevuspaigana pole raske ära tunda autori sünnilinna, kuigi kirjanik pole seda nimepidi […]
“Kuldseeklid”
Raamatu “Surelikud masinad” järjes jätkuvad Tomi ja Hesteri seiklused kõledas tulevikumaailmas. Auklikuks tulistatud õhulaevas jääväljade kohal triivides sattuvad nad uiskudel linnale. Katkust räsitud Anchorage otsib peidupaika näljaste kiskjalinnade eest. Linna nooruke valitseja markkrahvinna Freya võtab kirjanik Pennyroyali teosest innustust saades ja kirjaniku enda juhtimisel ette meeleheitliku retke Surnud Mandrile – Ameerikasse, kannul tema linna mootoreid […]
“Salajased armulood”
Truudusetus naistele: “Algaja käsiraamat” Stephanie on igavlev koduperenaine ja elus pettunud ema. Ta otsib tööd ning Madeleine´i agentuur SA näib olevat ideaalne koht, kuhu pöörduda. Kuid SA pole päris see, millena paistab. See firma ei vahenda mitte ettevõtetele sekretär-asjaajajaid, vaid salajasi armulugusid, vettpidavaid alibisid truudusetutele naistele. Ja nagu Stephanie peagi avastab, on neid palju. Firma […]
“Tassili freskode otsinguil”
Mõne aasta eest vapustas maailma sensatsiooniline sündmus: põuase Sahaara südames leiti palju aastatuhandeid tagasi tehtud kaljujooniseid. Palav ja kuiv kliima oli säilitanud meie kaugete esivanemate hindamatud teosed. See leid kummutas senised ettekujutused suure kõrbe igavesest asustamatusest. Kaljujooniste kopeerijate ekspeditsiooni tööst, avastajate võrreldamatust leidmisrõõmust jutustab selles raamatus tuntud prantsuse teadlane professor Henri Lhote.
“Nii ajaratas ringi käib”
“Selle raamatuga eesriide vahelt publiku ette ilmudes on mul tunne nagu lauljal, kes enne etendust palub vabandust, et tal hääl on ära (aga siiski laulda kavatseb). Raamatu ilmumises ei saa muidugi süüdistada kedagi teist peale autori, kuigi, kummaline küll kuulda, temal oli selles kõige tagasihoidlikum osa. Kuidas mõnikord lood liiguvad, sellest siin siis pisut. Esialgse […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
