“Julianus Apostata – viimane pagan”
Rooma keiser Julianus (331-363) on tänapäevani tuntud hüüdnimega Apostata (Usutaganeja). See märgib tema lahtiütlemist ristiusust ning püüet tõsta Rooma riigis taas au sisse muistsed paganlikud jumalad. Julianus jõudis valitseda vaid poolteist aastat. Pärast tema langemist lahingus pärslastega loobuti ametlikult paganausust, ristiusu kirik aga nägi tema surmas lausa Jumala karistust. Julianuse viha kiriku vastu oli süttinud […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Aleksander Tassa. Igaviku lõpul”
Sisukord: Aleksander Tassa; Aleksander Tassa kunstnikuna; Uneraamat I ja II; Novellid – Saarte laul, Jutt mungast, Maarja maalijast, Äikse ilm, Igaviku lõpul, Saalomoni sõrmus, Sügispäev, Püütud kurat, Põrgu aed, Suvitus mägedes, Eneseülistus, Melanhoolia, Laulvad kellad, Surnu pärandus, Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist, Vaga Jaan, Häving; Kriitikat ja mälestusi – Fr. Tuglas, V. Vaga, R. […]
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Orienditeekond”
Kummaline on, et teekond itta võib äkki muutuda teekonnaks läände. Teisisõnu, ida võib asuda ka läänes. Väitekirja kirjutamise ajal sorisin kord Orientalistikainstituudi raamatukogus kataloogi ja leidsin seni tundmatu (see tähendab, et ükski seni loetud uurimus polnud niisugusele autorile viidanud) autori René Guénoni teose “Introduction generale a l´etude des doctrines hindoues”. Lugesin seda ja äkki tajusin, […]
“Elada rahus ja sõpruses!”
NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe N. S. Hruštšovi viibimine Ameerika Ühendriikides. 15. – 27. septembril 1959 Seltsimees N. S. Hruštšovi vastus TASS-i korrespondendi küsimusele. Küsimus: Kas Te ei teataks oma seisukohta seoses Ameerika Ühendriikide presidendi hr. Eisenhoweri poolt 28. septembril pressikonverentsil tehtud avaldusega, milles öeldakse, et Teie ja hr. Eisenhoweri vahel toimunud arvamuste vahetamisel saavutati […]
“Urikivist ristimisastjani”
Juba mitmendat korda jookseb Tuurhalli väike võsu Siim Kotkaneeme kaldale, et seal seista ning üksisilmi mere poole sihtida. Tuuled puhuvad ja võimsalt laiub mere avar roheline pind. Taevas on tohutu ning vee kohal lai vaatepilt. Siit ei tõuse puid ega künkaid silma segama, siin on nii mõõtmatult avar, et hing tahaks sulada mere kohinaga ühte. […]
“Päikesele vastu”
Luuletusi. Sisukord: Kutse – kutse, mälestus, ärkamine, kohtumine, üks õhtu, suudlus, kuule!, lahkumine, hiline, igatsuslaul, lahus; Päikesele vastu – päikesele vastu, kojutulek, rännumees 1-3, lind, rikas päev, laantelaul, aasta, lootus, suvi, koidu eel; Kujur – kujur, paluja, kahevahel, vastandid, järelkõlad, öine, uni, põrgu väravas, hingepõhjast, lohutus koerale, skeptik, noorur; Hädaaeg – hädaaeg, sõduri ema, jõuluime, […]
“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Sõna 9”
Lähimineviku luulele mõtlev mõte jääb vist paraku ikka põlvkondlikuks ja kümnendiliseks. “Sõnagi” on teataval määral olnud põlvkondlik nähtus: tema autorite põhiring on sündinud aastate 1959-1964 paiku. Küllap on “Sõna” pakkunud võimaluste piires esinduslikku avaldamiskohta. Vähemalt on enamik viimaseil aastail raamatuni jõudnuist kas või korra siit läbi käinud. Aga: usume, et eesti luule julgeb vaadata näkku […]
“Sellest mustast mungast”
Üks olulisemaid murranguid Eesti ajaloos algas reformatsiooni jõudmisega eestlaste maale 1520. aastail. Kõigepealt hakati nn. evangeeliumiusku jutlustama Tallinnas, kus tekkisid katoliku kloostritega ületamatud vastuolud. 1525. aastal saadeti dominiiklased linnast välja ning klooster suleti. Peale selle möllas linnas katk. See on ajalooline tagapõhi sündmustele, mida kujutab Gert Helbemäe romaan. “Sellest mustast mungast” – lugu dominikaani mungast, […]
“Kapteni nukk”
Mees pole kunagi päriselt nii õudne olend, nagu jätab mulje tema naine, kes räägib “oma abikaasast”. Seepärast, kui mõni naine soovib päästa oma abikaasat teise naise küüsist, tuleb ohustaja vaid teed jooma kutsuda ja rääkida päris siiralt “mu abikaasast, teate”. D.H. Lawrence, “Kapteni nukk”
“Sündmused, mis muutsid maailma”
Selles raamatus kirjeldatakse rohkem kui kahtsadat maailma ajaloo kulgu märkimisväärselt muutnud sündmust. Tuhandete ajalooliste pöördepunktide hulgast hoolikalt valitud episoodide tähtsust ja mõju on tunda tänapäevani. Raamatusse koondatud sündmuste hulgas on poliitilised murrangud, lahingud, leiutised ja avastused, katastroofid, kunstisaavutused, kuulsate juhtide surmad ja palju muud. Sündmusi illustreerivad joonistused ja fotod. Loe sissejuhatust raamatule meie blogist
“Suhtekorraldus”
Raamatus tutvustab suhtekorralduse teoreetilist külge: – ülevaade põhialustest, – definitsioonid, – arvandmed ja joonised, – korraldamise võimalused, – seotus teiste distsipliinidega jm. ja praktilist külge: – kampaaniad, – turuga seotud küsimused, – suhted meediaga, – nõuanded kirjutamiseks-kujundamiseks, – kriisijuhtimine jm.
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“N. Nekrassov. Luule”
…Ükski vene luuletaja enne Nekrassovit ei ole “madalat eluproosat” tõstnud säärasele luulekõrgusele. Tema realistlik luule sai alguse “naturaalsest koolist”, mis nõudis, et kunst ja kirjandus oleksid “ühiskondlike küsimuste väljenduseks”. Gogoli surma puhul kirjutatud luuletuses seab ta “leplikule lüürale” vastu sotsiaalseid paheseid paljastava “nuhtleva lüüra”, kelle tunnustuseks on tabatud vaenlaste vihahüüded. Koos oma mõtteosalistega andis Nekrassov […]
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
