“Minu noorusmaa”
Šoti kirjaniku Finlay Macdonaldi mälestustes taaselustab üks kordumatu lapsepõli oma avastuste ja koerustükkidega, nutika ja ettevõtliku poisi elamustega kodus ja koolis. Sellel lihtsal ja südamlikul jutustusel on aga tõsine, eestlastelegi tuttav ning oluline taust: me näeme, kuidas väike rahvakild Hebriidide saarestikus inglise keele ülemaailmsest pealetungist hoolimata armastab ja säilitab oma põlist gaeli keelt ja iidseid […]
“Mälestused”
“… Mu mälestustes pole ühtegi sündmust, mis vääriks igaveseks säilitamist. Kuid aine väärtus pole ainus õigustus salvestise tegemiseks. Kui vaid saaks seda, mida keegi on tõeliselt tundnud, muuta teistele tunnetatavaks, siis oleks see kaasinimestelegi tähtis. Kui neid mälus kujunenud pilte õnnestub sõnade abil välja tuua, siis väärivad need endale igatahes kohta kirjanduses. Nii pakungi oma […]
“Suure müüri taga”
Hiina maailma vastu 1000 e.m.a – 2000 m.a.j. Umbes 2200 aastat vana ja 6352 kilomeetrit pikk Suur Hiina müür näib kaljukindlalt kuulutavat Hiina iidset soovi tõmmata joon enda kui arenenud tsivilisatsiooni ja selle piiride taha jäävate „barbarite” vahele. Julia Lovell vaatab kaasaegse Hiina müüri mütoloogia taha, paljastab killustatud, veristest võitlustest räsitud ja hoopis vähem maalilise […]
“Vaba pattulangemise seadus”
Kui Te pole päris kindel, et: inimesed põgenesid paradiisist; Noa laevas polnud ainsatki looma; Paabeli torn sai tegelikult valmis; Jumal ongi Kurat ja vastupidi; Tallinn on Tartu äärelinn ja vastupidi; tarkus on rumaluse eriti jõhker vorm; ja veel samas vaimus edasi, siis võiks see raamat Teile huvi pakkuda. Raamat on pühendatud neile, kelle poolest võinuks […]
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Kodanik ja riik”
Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat […]
“Talvepaleest Lubjasaarele”
Romaan Maalikunstnik professor Johann Köler (Köhler, Köhler-Wiljandi, 1826-1899) oli möödunud sajandi teisel poolel eesti avaliku elu keskseid kujusid, samuti tunnustatumaid portreemaalijaid kogu Vene impeeriumis. Oma elukäigust ja reisimälestustest on ta usutlejaile mõndagi jutustanud või siin-seal ise killukesi kirja pannud. Käesolevas on need kokku kogutud ja seosesse viidud. Juurdelisatud reproduktsioonid ta teoseist valgustavad autentse materjalina omalt […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Roderick Randomi seiklused”
Pole ühtki nii huvitavat ja nii üldkasulikku satiiri kui see, mis on nagu juhuslikult põimitud haarava jutustuse käiku, mis kujutab täpselt iga sündmust ja käsitleb argipäevaseid stseene ebatavalisest ning lõbustavast seisukohast, andes neile täieliku uudsuse võlu ja jäädes samal ajal kõigis üksikasjus tõetruuks. Lugeja rahuldab oma uudishimu, jälgides peategelase seiklusi, kellele on kindlustatud tema poolehoid. […]
“Kodus ja külas”
On tõepoolest võimalik olla samal ajal kodus ja külas. Vähemalt selles ringis, mis määrab käesoleva raamatu sisu. Paratamatu kaksipidisus, millel aga ei puudu oma võlu. Ettevalmistuse ja aastakümnete töökogemuse tõttu on kirjandus, täpsemalt võttes küll ainult eesti luule saanud sel määral omaseks, et siin peaks (vähemalt võiks!) end tunda niisama endastmõistetavalt, turvaliselt ja mugavalt nagu […]
“Siin Põhjatähe all” II osa
“Minu romaan ei ole ainult ajalugu, vaid vaatekoht elule ajalukku projekteerituna” – nõnda on Väinö Linna öelnud. “Siin Põhjatähe all” teises osas saavutab soome popside tragöödia haripunkti. Keskseks teemaks on kodusõda Soomes 1918. aastal. Pentikulmalaste saatuse kaudu ülestõusu ajal ja kodusõjas näitab kirjanik veenvalt ja põhjendatult maatööliste streigi ja ülestõusu põhjusi ning lüüasaamise masendavat pilti. […]
“Püramiidide maal”
Üle kolme aasta on möödunud ajast, mil ühe kunstnikust kolleegiga külastasin maailma üht vanimat kultuurimaad – Egiptust. Eredalt sööbisid mällu egiptuse kunsti- ja arhitektuurimälestised iidsetest aegadest tänaseni. Unustamatud olid kohtumised sealsete inimestega – egiptlaste, sudaanlaste, araablaste ning teiste Aafrika põliselanikega, kelle sõnades ja käitumises kajastus lugupidamine ja armastus meie Nõukogudemaa ja tema rahva vastu. See […]
“Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”
Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. “Kirjutajate” tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, “Seisab üksi mäe peal” on romaan Kristjan Jaak Petersonist.
“Nebukadnedsar”
“Oi, mister Podd! Kas vaene Jones puuakse üles? Ma leian, et see oleks väga karm karistus, kui ta ainult nalja tegi.” “Selles kogu iroonia ongi,” teatas mr Podd halastamatult. “Ehkki ma saan aru, mida te silmas peate. Lugejad tahaksid, et ta pääseks. Hea küll, väldime seda. Teeme ta negatiivseks tegelaseks – selliseks, kes purustab naiste […]
“Sulg ja raamat”
Mälestusi ajaloo pööriaegadest Autor, tuntud koolimees ja kultuuritegelane, astub siin lugejate ette mälestusteosega, mille kirju kangas on kootud väga vahelduvaist ja värvirikkaist lõngadest. Siin jutustatakse Tartumaa külaelust läinud sajandi lõpul, mitut liiki koolidest maal ja linnas, õpetaja- ja ajakirjandustegevusest kesk rahutu aja keeriseid, Esimese maailmasõja tagalaelust, revolutsioonidest, rahvuslike väeosade loomisest ja nende tegevusest, Tartu sõjatsensori […]
“Kirikuehitajad”
Käesolev romaan “Kirikuehitajad” on kolmas osa triloogiast, mille esimene osa oli “Veretasu” ja teine “Risti tähe all”. Uus sügis laotas taas oma unelevaid tiibu üle Eestimaa. Ta valas kulda puude lehtedele, kattis rohukamara öösiti õrna härmatisega, saatis rändlinnud parvedena lõunasse ja tibutas siis üha sagedamini tihedat uduvihma talveund ootavale maale. Päike hakkas hommikuti tõusma hiljemalt […]
“Vaikimise motiivid”
“Ühele emale tehti etteheide poja pärast. Emal oli raske mõista, ta oli oma poega hoidnud üle kõige. Siis küsiti temalt: “Kui sa oleksid ette näinud, et võib juhtuda niisugune lugu, kas sa siis oleksid suutnud teda juba algusest peale arukamalt hoida?” Ma ei kuulnud vastust. Ma ei saanud ka teada seda lugu, millest räägiti. Aga […]
“Itta, vastu keskööle”
“Dekteon avas silmad. Ta nägi läbi silmile langenud ruugete juuksesalkude punetavat sügismetsa. Läbi puude kumas külm punane päike. Dekteon oli kogu öö ühe külje peal maganud ja nüüd oli tal keha valu täis. Talle meenusid koerad, kuid ümberringi oli vaikne ning ta rahunes. Dekteonile tuli meelde, et ta oli lamanud rõskes pimeduses külma kiviplaadi all […]
