“Poltaava”
Ühe armee häving. Peter Englund on Rootsi ajaloolane, Rootsi Akadeemia liige ja Dramatiska Instituteti professor. Ta on avaldanud seni kaheksa raamatut ja pälvinud rea auhindu. Maailmakuulus ja mitmesse keelde tõlgitud “Poltaava: Ühe armee häving” oli tema debüüt ja ilmus esmatrükis 1988. aasta lõpus. Nüüd on see lõpuks olemas ka eesti keeles. Põhjasõda oli kestnud juba […]
“Kogutud teosed” 2. osa
Jutustused (1907-1910) Sisukord: 1907-Uurimisel, 1908-Pikad sammud, 1909-Noored hinged, 1910-Üle piiri.
“Taevatalu”
Romaan novellides pakub sissevaate fašistliku okupatsiooni aegsesse vanglasse. Siin on koos erinevate elukogemuste ja veendumustega mehed. Siin segunevad ülev ja madal, groteskne ja traagiline, juhuslik ja paratamatu. Vanglamüüride vahele surutud elu on autor jälginud eeskätt oma noore peategelase silmade kaudu.
“Juudi sõda”
Esimene osa tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolisest triloogiast, mille peategelaseks on juudi soost rooma ajaloolane Josephus Flavius. Romaani tegevustik keskendub 1. sajandil Palestiinas puhkenud Rooma ülemvõimu vastase ülestõusu ümber.
“Pakane punanina”
Kõik tuiskudest umbe on aetud. Kõrb sageli hange vaob teel. Kaks sõitjat ja kirst, tekinäruga kaetud, peal koormaks on armetul reel. Härm valendab hobuse leidel. “Nõõ, kõrvike! Varsti on öö!” Jääpurikad ripsmeis on eidel. Eks muidugi pakase töö. … Tõlkinud August Sang Eesti Raamat, 1978 55lk
“Neiuke läks roosiaeda”
Romaan on kolmas ning viimne osa sarjas, milles kujutatakse Kaldametsa aedniku perekonnalugu. Kui 1905-nda aasta revolutsioon tervikusse lööb ainult mõra, siis järgnevas mullistuses hävib ta rohtaed ja endine maailm otseselt ning sümboolselt. Aedniku süda aga jääb oma elutöö varemete juurde, temast pole uue aia asutajat. Teos on kirjutatud südamliku osavõtuga vana aedniku saatusest, kelle kuju […]
“Kaasaegne komöödia” I-III osa. 3 raamatut
John Galsworthy kuulsale triloogiale “Forsute’ide saaga” järgnev teine triloogia, mille esiemseks taamatuks on “Valge ahv”. Romaan keskendub Soamesi tütre Fleuri ja tema mehe Michaeli elukäigule: juttu tuleb ka Ameerikasse elama asunud Jon Forsyte’ist.
“Nikolai Triik inimese kujutajana”
Nikolai Triik kuulub kunstnike hulka, kelle loominguline haare on eriti laiaulatuslik ja mitmekesine. Tema teoste hulgas kohtame portreid, figuraalseid kompositsioone, natüürmorte, maastikke, linnavaateid, raamatuillustratsioone ja -kujundusi, karikatuure, plakateid, tarbegraafikat. Kui jätta kõrvale arvuliselt vähemuses olevad maastikud, natüürmordid ning mõned puht ornametaalset laadi kujundused, näeme, et valdav osa kunstniku loomingust seostub inimese kujutamisega. Sel alal on […]
“Oskar Luts ja teater”
Käesolevas väljaandes tutvustatakse Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu kujunemist näitekirjanikuks ja tema lavateoste saatust. Rohkem kui 50 aasta jooksul on eesti teatrilaval menukalt etendatud O. Lutsu näidendeid ja teoste dramatiseeringuid. Antud töö autor ei taha peatuda kõigil neil lavastustel, vaid vaadelda, millise jälje on selle tugevalt isikupärase käekirjaga rahvakirjaniku looming jätnud eesti teatri ajalukku. Toodud […]
“Kordustrükk”
Sellesse raamatusse on koondatud Kerttu Rakke tuntumad tekstid, mis on ka varem kusagil ilmunud – kas siis raamatukaante vahel või ajakirjanduses. Sellepärast kannabki raamat pealkirja “Kordustrükk”. Kalevipoeg 7 päeva Kevadväsimus Kivised unenäod Nagu iga teinegi Noore õpetaja hommik Sadamas
“Isa Goriot”
… Tuhat viissada franki ja riided soovi järgi! Sel hetkel ei kahelnud vaene Eugéne enam milleski ning läks einetama selle määratlematu ilmega, mille mingi rahasumma omamine annab noormehele. Hetkel, kui raha libiseb üliõpilase tasku, kerkib tamas endas mingi fantastiline sammas, millele ta toetub. Ta kõnnib endisest kindlamini, tunneb eneses toetuspunkti oma tõstekangile, ta vaade on […]
“Vana-Kreeka sportlased ja sport”
On olemas kolme liiki inimesi, kellele Vana-Kreeka sporti käsitlev raamat võiks huvi pakkuda. Leidub neid, kes teavad palju muistsest Kreekast, kuid ei tea midagi selle spordist. On ka neid, kes teavad palju tänapäeva spordist, kuid ei tea midagi muistsest Kreekast. Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka […]
“Euroopa Ühenduse õigus. Sissejuhatus”
Raamatu ülesehitus. Raamat jaguneb nelja ossa. I osa sisaldab lühiülevaadet Euroopa Ühenduste tekkest Teise maalimasõja lõpust kuni Ühtse Euroopa Aktini. II osa käsitleb Ühenduse institutsioone ja nende funktsioone, kaasa arvatud Kohtu jurisdiktsioon ja menetluse liigid. III osa kajastab Ühenduse õiguse allikaid ning tõlgendamise ja rakendamise meetodeid. Viimane, IV osa annab ülevaate EMÜ lepingu struktuurist ja […]
“Paks!”
Mis tunne on olla paks maailmas, kus ideaalseks naisefiguuriks peetakse anorektilist hambaorki? “Paks!” on autori pihtimus sellest, milline on ülekaalulise naise elu tänapäeva Rootsis. Mis tunne on olla nii paks, et isegi kingapaelte kinnisidumisega on probleeme ja moekaid riideid leiab ehk ainult meesteosakonnast? Mis tunne on kellelegi külla minnes karta toolile istuda, sest see võib […]
“Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel”
Sisukord – Prantuse kirjandus. Pariisi kommuuni kirjandus. Emile Zola. Guy de Maupassant. Sümbolism. Anatole France. Romain Rolland. – Belgia kirjandus. Maurice Maeterlinck. Emile Verhaeren. – Inglise kirjandus. Thomas Hardy. Oscar Wilde. Rudyard Kipling. John Galsworthy. Herbert Wells. George Bernard Shaw. – Saksa kirjandus. Gerhart Hauptmann. Thomas Mann. Heinrich Mann. – Norra kirjandus. Henrik Ibsen. – […]
“Marginaalia”
Mõtteid ja meeleolusid “Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja […]
“Ruut Tarmo”
“Ruut, mu Ruut! Pühendan selle raamatu Sinule – nii hea või halb, kui ta on. Olen tänulik, et mul on nii palju mälestusi meie elust, kus vahel tuli käia ka rasket rada. On hea seegi, et Sinul ei tulnud mind taga leinata, vaid et see koorem jäi minu kanda. Minul pole enam olevikku ega tulevikku. […]
“Suletud sadam”
Valev Roone ärkas poolunest, kui rong peatus järsu nõksuga. Külma ja pimedat vagunit täitis rahutu hingamine, mis ebarütmiliselt paisus ja hajus. Pudenes üksikuid uniseid sõnu. Vastasseinas hakkas keegi köhima üsna kõvasti, mitte just vajadusest, vaid et teisi poisse äratada. See oli Neeme Üksi, nimetatud Nöpsikuks, sest ta oli nii väike ja kleenukene, pisemaid poisse lennuväe […]
