“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
“Saksa keele grammatika”
Käesolev “Saksa keele grammatika” on mõeldud keskkooli vanemale astmele iseseisvaks tööks ning orienteerumiseks saksa keele grammatika põhiküsimustes, samuti käsiraamatuks saksa keele õpetajatele, saksa keelt üldainena õppivatele üliõpilastele ja aspirantidele, keeltekursuste õpilastele ning saksa keele iseõppijatele.
“Voldemar Panso”
Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed V. Pansost aitavad kujundada tama mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.
“Luurejutud”
Novellikogu. “Mind kiusab tahtmine palgata alati raha- ja viinamaiaid jõmme poliitikute füüsiliseks noomimiseks, aga vaatamata oma astronoomilisele noorusele või vanadusele ei luba veendumused ja hirm seaduse ees mul vaimlisele survele eksekutsiooniga vastata. Äärmuste kooslus paisutab kiusatust, aga hüpertrofeeruv ärritus ei sublimeeru ega vabane sotsiaalselt vastuvõetavasse esteetikasse, vaid painaja demoonika juhatab mind seksi, narkomaania, absurdi ja […]
“Keisrivõimu viimased päevad”
Koostajalt Kõik tõsiasjad selles raamatus põhinevad autentsetel dokumentidel, mis on suuremalt jaolt seniajani avaldamata ja mida Ajutise Valitsuse poolt moodustatud erakorraline komisjon kogus selleks, et uurida endiste ministrite seadusvastast ametialast tegevust. See raamat avaldati veidi kärbituna ajakirjas “Bõloje” nr. 5 (dateeritud 1919 aastaga, ilmus 1921. aastal) pealkirja all “Vana korra viimased päevad”. Juuli 1921. A. […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
“The Hidden History of the Human Race”
The condensed edition of Forbidden Archeology. “One of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century.” – Graham Hancook, author of the Fingerprints of the Gods “I believe this book to be one of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century… Never before has the case for a complete re-evaluation of the […]
“Grand Hotell”
Vicki Baum (naiskirjanik, sünd. 1888 Berliinis) kuulub saksa kirjanduses sellesse generatsiooni, kelle loomingule suurlinn ja Esimene maailmasda on vajutanud oma pitseri. Palju närvilist, moodsalt ülepingutatut tema suurlinlike tüüpide hingelaadis tuletub, nagu käesolevas jutus, otseselt sõjakannatusist. Teistel puhkudel on see mõju kaudsem, rohkem deklassieeruva perekonna üldisest lahtijuuritusest ja miljöö immoraalseist mõjudest johtuv. Igatahes esindavad tema kangelased […]
“Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist”
Oma parimas meheeas lahkunud Eesti vabadusvõitleja ning tippsportlase Erik Udami (1938 – 1990) mälestuseks koostatud koguteoses meenutavad Erikut tema sõbrad, kaasvõitlejad ja omaksed, lisades mõndagi uut Erik Udami eluaega mahtuva meie rahva ajaloo traagilise perioodi kirjeldamisse. Raamat on kokku pandud kronoloogilises järjestuses: Seda alustab üks Eesti-aegne vanahärra, kes mäletab Erikut lapsena, ja lõpetab teine samasse […]
“Kaie Kõrb. Unistuste nimel”
Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba. Praeguse eluetapil kõige tähtsamaid […]
“Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile”
Selle ülesande oleksid paljud enda peale võtnud, miks just mina? Vahest mina mõtlesin kõige järjekindlamalt, vastan kõhklemata. Ja kuhu ma oma järjekindlusega olen jõudnud? Pean aru, enne kui vastan. Mitte oma isiku väljavabandamise huvides, ei, tahan iseendale selle järjekindluse tulemused selgeks teha. Minu mõttetegevuse ja praktilise hoiaku tulemusi näib täna kerge olevat kokku võtta, aga […]
“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
“Armastusega Bagdadist”
Merejalaväelane, sõda ja koer nimega Laava. Kolonelleitnant Jay Kopelman, koostöös Melinda Roth´iga. Ükskõik kui hullud lood ka poleks, elus olla on ikka parem. Ma tahan teada, et ta hingab ja hüppab tolmutuustide järele ning ründab unes kujuteldavaid vaenlasi… Laava ellujäämine on peaaegu kõige suurem soov, mida oskan ette kujutada. – Jay Kopelman Iraagi linnas Fallujah´s […]
“Lasnamäe lamburid”
Esmakordselt meie kirjanduses esitatakse käesolevaga lamburiromaan, žanr, mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnakärast välja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja viljelesid vastavat luulet. Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas üks säärane “lamburiühing”. Tallinna tolleaegset kultuurielu ja muu hulgas ka meie kunstluule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asjatundlikkuse ning detailirikkusega. “Lasnamäe lamburid” on […]
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Eikellegi maa”
Ülestähendusi Siimonist. Idina sidina surka sai, vehver vaala kuper kai, iits tiits tibedam TRISKA! Üks helevalge tui lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina kelm poiss oled sellest süüst PRII! Direktori silm läikis, esimene inspektor jutustas midagi masinapreilile, Nummo, vihmavari püssina käte vahel, tulistas akent ja keegi võõras, kelle nime […]
“Varjud udus”
…”Kirjuta siiski! Kirjuta neile, kes on end vinnanud elu päiksepaistelisele poolele ja usuvad, et nad istuvad õnnega ühel toolil. Siis nad ehk märkavad, et nende õnn on vaid kujutelm, mida nad toidavad oma lakkamatu mangumisega, et pilv ei kataks päikest nende eest. Ära karda, kui nad tõmbavad käed rusikasse, sest rusikas on siiski rohkem väärt […]
“Inimese hoidja”
Must kaap silmil, laskub üks mees alla orgu, kus asetseb idülliline väikelinn. Seal rullub lahti sündmusi, mis kujutavad maailma laastanud tormi surevat pöörist oruvaikuses. Selles keerises ilmneb inimeste segipaisatud hingeelu, häid taotlusi, mis ei aima oma ekslikkust, valusaid arusaamatusi, ülekohut, aga ka kõike trotsivat armastust ja lootust. Autoril on selle raamatu puhul eri palve lugejaile: […]
“Jean-Christophe” I, II ja III osa. 3 raamatut
I, II, III osa. I osa – sisaldab raamatuid “Puhe”, “Hommik’”, “Noormees”, “Mäss” ja kujutab geniaalse saksa muusiku Jean-Christophe Kraffti elukäiku lapsepõlvest täisealiseks saamiseni. Esimese köite tegevus toimub Saksamaal, Reini-äärses väikelinnas 19. sajandi lõpul, kusjuures aga paljud üksikasjad ja olustikulised pildid lähenevad pigem 18. sajandi Saksamaa miljööle. Autor on põiminud Jean-Christophe’i ellu rohkesti fakte ja […]
