“Saksa-eesti sõnaraamat”
Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 70 000 märksõna ning nende juurde kuuluvaid sagedamini esinevaid leksikaalseid ja fraseoloogilisi väljendeid. Sõnaraamat hõlmab niihästi igapäevase ja ilukirjandusliku kui ka ühiskondlik-poliitilise sõnavara. Esitatud on rohkesti sõnu teaduse, tehnika, kunsti, majanduse, spordi jt aladelt. Sõnaraamatut on aja jooksul ikka kasutatud.
“Koer”
Raamatus käsitletakse koera anatoomiat, füsioloogiat, tähtsamaid haigusi ja nende ärahoidmist, aga samuti söötmist, pidamist ja hooldamist. Eraldi peatükis antakse ülevaade meil levinud koeratõugudest ja nende hindamisest. Koerte dresseerimise peatükis käsitletakse alg- ja eridressuuri, kus eriti on rõhutatud teenistuskoerte väljaõpetamist. Lisades on toodud jahikoerte katsetuste ja tööomaduste hindamise juhendid. Raamat on varustatud paljude originaalsete illustratsioonidega. Väljaanne […]
“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“Hirvekütt”
ehk Esimene sõjarada… Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse “Nahksuka jutud” kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud “tsivilisatsioonikandjatele”.
“Pariisi saladused” 1. osa
E. Sue teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased. E. Sue peateos “Pariisi saladused” ilmus 1843. aastal ning saavutas ennenägemata edu. Romaani ainetel on tehtud korduvalt filme. Ja tänagi, poolteist sajandit hiljem, on see romaan jätkuvalt lugejat erutav.
“Livingstone”
Missioon ja impeerium Ehkki maadeuurija David Livingstone (1813-1873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Vastuoluliseks Livingstone´i tegevus osutuski, kuigi tema enda tahtest sõltumata. Vaesest šoti perest pärit noormees omandas hariduse ning läks misjonärina Aafrikasse, kus pühendus esmajoones maadeuurimisele. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, […]
“Kannatustee”
Usutlustekogu mälestusist. Peeter Lindsaare raamatus jutustavad tundmatuks jäävad tunnistajad oma mälestusi Teisest maailmasõjast või sellega seoses olevast eel- ja järelajast. Autor on usutluste kaudu saadud ainestiku põiminud tihedaiks ning pinevaiks jutustusiks, nii et need moodustavad sõjakeeristesse kistud inimeste kannatustee kirjelduse. Taustaks on kodumaa sündmusi ja rahva saatust mõjustanud juhtumused ja nende järelkajad. Neis esitatakse lähivaatleja […]
“Beslan”
Beslan – see on veel üks aste teel põrgusse. See on meie maailm, mis avanes hämmeldunud lapsesilmadele, näidates, millised me, täiskasvanud, tegelikult oleme: pimedad ja julmad, valelikud ja ükskõiksed. Me täiustame oma masinaid, kompuutreid, kuid mitte iseendid. Milles seisneb selle raamatu ainukordsus? Võib ju küsida: kas jälle üks raamat surmast, talumatust tragöödiast? Ei! See raamat […]
“Truu alam”
Romaan “Truu alam”, esimene osa triloogiast “Impeerium”, valmis Heinrich Mannil juba 1914. aatal, Esimese maailmasõja eelõhtul, kuid tsensuuriolude tõttu sai selle ilmumine võimalikuks alles pärast 1918. aasta revolutsiooni Saksamaal. Romaanis on kujutatud Wilhelm II impeeriumi XIX sajandi viimasel aastakümnel. Tegevuse keskseks kujuks on Diedrich Hessling, “truu alam”, ühelt poolt orjameelne ja teiselt poolt türanniseeriv. Terav […]
“Kreeta, Mükeene, Santorin”
Kagu-Euroopas Kreeta saarel, Egeuse mere saarestikus ja Kreeka mandril III-II aastatuhandel e.m.a. levinud kreeta-mükeene arheoloogilise kultuuri levikualal tekkis esmakordselt Euroopas klassiühiskond ja -riik, sündis kiri ja loodi kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Käesolev raamat jutustabki Euroopa arheoloogia uusimate avastuste põhjal köitvat kreeta-mükeene kultuuri mälestusmärkidest, arhitektuuri, freskomaalikunsti, maalitud keraamika jne. arengust, kreeta-mükeene kultuuri aaretest, mis on läinud maailmakultuuri varasalve.
“Eeskuju”
Saksa Liitvabariigi prosaisti Siegfried Lenzi (sünd. 1926), eesti lugejale juba tuttava kirjaniku romaanis käsitletakse tänapäeva inimese eetikaga seotud küsimusi. Teose süžee keskendub noorsoo ideaaliotsingutele, nende autoriteetidele, puudutades samas sügavamaid filosoofilisi probleeme.
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
“Reisid ehk Kolm korda Aasias, muust rääkimata”
Korea, Vietnam, Mongoolia, Inglismaa, Rootsi, Uus-Meremaa Prosaisti ja kriitikuna tuntud kirjaniku raamat koosneb kuuest reisikirjast. Nendes ta kirjeldab vastavate maade elu-olu, samuti oma isiklikke seiklusi, tehes seda talle omase teravapilgulisusega, kaines, kohati iroonilises stiilis.
“Ja väntab härg”
Peatoimetajad meenutamas turnimist võimu ja vaimu vahel. Lunatšarski tahab Eesti vara pihta panna & Gorkile teeb Eesti hümn nalja & Vanaprouadel on kõik meeles & Molotovi-Ribbentropi pakti igihaljus & Putini valikud noore mehena ja praegu. Pamflette Taskuformaat.
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Uskmatu Toomas”
Raimond Kolk on luuletaja ja prosaist, kelle nime ümber on vahel olnud vaidlusi ta isikliku ning kartmatult väljendatud arvamiste pärast. Käesolev uus novellikogu aga koosneb inimeste argipäeva saatuse ja hingeelu vaatlevatest lühematest ja pikematest paladest. Tänapäeva tavalise inimese probleemid, ta mured ja rõõmud ja ta hoiak kõikjalt pealerõhuva võõra maailma vastu on edasi antud nüansirikkalt […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Veidrikud. Lonkur isand. Nevzorovi seiklused ehk Ibikus” III osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, III osa.
“Laevasõit Leaga”
Krusten on meie tuntumaid novellikirjanikke juba vabariigiajast saadik. Ta arvukatest juttudest on olnud iseloomustav psühholoogiline, sügavale tungiv käsitlus lihtsana näivate olukordade, aga erilaadseteks osutuvate inimeste juures. Ta terav tähelepanuvõime ja kirjanikuvaist on võimaldanud meisterlikke saavutusi ka käesolevas kogus. Meie ees on 8 pikemat või lühemat pala, mitmetel peateemaks armastus. Ka selles on Krusten tulnud alati […]
“Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina”
Eesti Rahvaluule arhiivi toimetised Lääne-Siberi vanimas luteriusuliste asunduses Rõžkovos elavad virulased, kelle Eestist, Soomest ja Ingerimaalt pärit esivanemad saadeti sinna Vene tsaari poolt umbes kakssada aastat tagasi. Hiljem lisandus esmaasukaile väljarännanuid ning nii kujunes mitmekultuurilises keskkonnas omanäoline kogukond oma keele ja pärimusega. Raamat tutvustab virulaste pidude- ja laulutraditsiooni, rahvakalendri tavandit, rahvapärase ravitraditsiooniga seotud pärimused ja […]
“Üks punane kirjaklamber”
Kuidas tillukesest kirjatarbest sai alguse suur seiklus.See ei pruugi Teid üllatada, kuid tegemist on fotoga kirjaklambrist. Klamber on punast värvi ja lebab praegu mu kirjutuslaual arvuti kõrval. Tahan seda kirjaklambrit vahetada sinuga millegi suurema või parema, võib-olla pliiatsi, lusika, ehk ka saapa vastu. Kui sa lubad minuga vahetust teha, siis tulen tehinguks sinu juurde, ükskõik, […]
