“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Kultuuriturundus”
Kultuuriorganisatsioone on turutingimuste karmi reaalsuse eest pikka aega kaitsnud jõukad patroonid ja riiklikud subsiidiumid. Kuna aga need finantseerimisallikad kuivavad üha enam kokku, saavad kultuuriorganisatsioonid nüüd aru, et publiku pärast tuleb hakata konkureerima. Mõned on selle uue olukorraga kohanenud, teised mitte. Käesolev raamat kirjeldab konkurentsikeskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid peavad tänapäeval tegutsema, samuti seda, kuidas innovatiivsemad neist oma […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“TEA taskuentsüklopeedia”
Temaatiline illustreeritud ülevaade kogu maailmast. Põhiline maailma ajaloo ja religiooni, teaduse, arhitektuuri, kunsti, kirjanduse jpm. kohta. Hea abiline kiire lühiülevaate saamisel. Põhineb HarperCollinsi kirjastuse kuulsal entsüklopeedial “Collins Gem Encyclopedia”. 1000 värvilist illustratsiooni muudavad iga teema hästi ülevaatlikuks.
“Sinine ingel”
Et ta nimi oli Raat, hüüdis teda kogu kool Unratiks*. Miski ei võinud olla lihtsam ning loomulikum. Üks ja teine õpetaja vahetas vahetevahel oma hüüdnime. Klassi jõudis uus aastakäik õpilasi, avastas tapahimuliselt õpetaja juures mõne eelmise aastakäigu poolt mitte küllaldaselt hinnatud koomilise külje ja nimetas seda säästmatult nimepidi. Unrat kandis aga oma nime juba paljude […]
“Kurbuse kummaline tunne. Killuke päikest jahedas vees”
Francoise Saga kirjutas romaani “Kurbus kummaline tunne” koolitüdrukuna ja sai üleöö kuulsaks. Temast vaimustuti ja teda kadestati, teda kui nähtust püüti seletada. Lõpuks jäävad aga ikkagi raamatud, mis kõnelevad ise enda eest. … Kusagil olesklevat mingi hall mass. See hall mass trügivat tipptunnil poes, laskvat end lollitada poliitikute populaarsete otsustega ja tarbivat valdavalt massikultuuri. Keegi […]
“Soome mees. Urho Kekkose elu”
Urho Kekkonen on kõige pikaajalisem Soome president. Ta on tänaseni müütiline tegelane, kelle otsuste ja nende langetamise motiivide üle tuliselt vaieldakse. Kas Urho Kekkonen oli auahne, brutaalne, edev, humoorikas, lugupeetud, manipuleeriv, omakasupüüdlik, osav, reeturlik, sõjakas või upsakas? Või olid tal kõik need omadused? Kas Kekkonen, kes sai kommunistidelt raha, oli kõigest Nõukogude Liidu kannupoiss või […]
“Palamuse ja Oskar Luts”
Palamuse ja Oskar Luts – need kaks nime on lahutamatult seotud. Eks olnud Oskar Luts see, kes väikese Palamuse aleviku on igale eestlasele tuntuks ja südamelähedaseks teinud. Eredad koolipõlvemälestused Palamuse päevilt õhutasidki noort apteekriabilist Oskar Lutsu sulge haarama ning “Kevadet” kirjutama. Noorusaastatel Palamuse elust tehtud tähelepanekuid on kirjanik kasutanud “Suve”, “Paunvere” ja paljude teiste raamatute […]
“Tallinna Kirikurenessanss”
Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuse konserveeerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Projekt kestab 5 aastat. Aastatel 2002-2006 restaureeritakse Tallinna Linnavalitsuse poolt 22 kirikut. Käesolevas trükises on restaureeritavad objektid reastatud nende ehitamise järgi kronoloogilisse järjekorda, iga kiriku kohta on leitud ka midagi huvitavat […]
“Prints Otto”
Robert Louis Stevenson, šoti-inglise kirjaniku, kelle tuntuim teos on mereröövlilugu “Aarete saar”, kummaline romantiline jutustus on tulvil võimu- ja armukirgi. Tegevus toimub väljamõeldud Saksa vürstiriigikeses, küllap 19. sajandil, mille valitseja prints Otto, tema noor naine, trooninõudleja ning vabariiklased-revolutsionäärid intriigide puntras mässeldes enestes selgusele peavad jõudma. Eesriie avaneb ning tegelaskujud tulevad ja lähevad. Nende mäng ulatub […]
“Maapagu” I ja II osa. 2 raamatut
Sebastian Alkmani ülestähendusi aastaist 1906-1917. Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes […]
“Kerge meel”
Lühiromaani ja novellilaadsete miniatuuride kogus avatakse kirjanduslike paroodiate näol reaalelu läbi kõverpeegli, milles ilmnevad inimnõrkuste mitmed erinevad tahud. Sisukord: Elu allikad, Me ei jäta teid!, Joodik naine, Hull-Lydia ning “Underwood”, Klassiku juubel, Tiffany juures, Kaks magusat šerrit, Balzac´i viimane ohver, Pelgulinna lood. Reetur ja Come-Back, Kriitik Horriman.
“Maja rohelise puuga”
Kui ise ollakse olnud poliitiline põgenik võõral maal – mina isiklikult küll vaid üks aasta ja kindlas teadmises, et mu kodumaa vabanemine seisab väga lähedal -, võib kujutleda tundeid, mis hingestavad neid eestlasi, kes viibivad võõrais maades ja ei tea, kui kaua türannia veel valitseb nende maad ja kui sügavad haavad see lööb nende rahvasse, […]
“Osatu”
Asudes valgustama mõningaid sotsiaalseid haigusi, mis on tekkinud puudulikust toitumisest ja sellest, et liiga vähe tarvitatakse tugevdavaid vahendeid, mida kutsutakse Aritmeetikaks, Loogikaks, Moraaliks ja Terveks Mõistuseks, peaksin pühendama need leheküljed… kellele? Kas õnnetule patsiendile, kas posijaile ja rohtudesegajaile, kes end filosoofideks ja poliitikuteks nimetades talle järjest ravimeid pakuvad? … Ei, ma pühendan nad neile, kes […]
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
