“Peeter Suure moorlane. Padaemand”
Suure vene kirjaniku Aleksandr Puškini (1799-1837) kaks jutustust. “Peeter Suure moorlane” on Puškini esimene tähelepanuväärsem, kuigi lõpetamata jäänud proosateos. Süžee aluseks on perekondlikud pärimused Puškini emapoolsest vaarisast. “Padaemand” kujutab kõrgema seltskonna hulgas valitsevat ebausku ja vaimset piiratust. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Darvinism, selle eelkäijad ja edendajad”
Käesolev raamat on pühendatud bioloogia ühe suurima üldistuse – evolutsiooniteooria – väljakujunemisele ja arendamisele. Evolutsiooniidee arengulugu tutvustatajse selle esmastest allikatest vanakreeka mõttetarkadel kuni teaduslikult põhjendatud valikuteooria loomiseni Charles Darwini poolt ja nüüdisaegse neodarvinismi kujunemiseni 20. sajandi keskel. Darvinistliku evolutsioonikontseptsiooni paremaks mõistmiseks ja hindamiseks antakse töös lühiülevaade ka peamistest antidarvinistlikest evolutsioonikäsitlustest. Raamat on mõeldud kõigile, kes […]
“Hiilgav Šambhala”
Nicholas Roerich (Nikolai Konstantinovitš Rerih) (1874-1947) oli vene päritolu kunstnik, müstik, orientalistikahuviline ja kirjanik. Kunstnikuna oli Roerich äärmiselt viljakas ja loominguline, kuid “Hiilgav Šambhala” seisukohalt on palju olulisemad tema filosoofilised ja spirituaalsed otsingud. “Hiilgavat Šambhalat” tuleb mõista eelkõige Roerichi isikliku filosoofia väljendusena, mida võiks nimetada new age´i liikumise eelkäijaks. Teosest ei puudu sügavatähenduslikud viited Tiibeti […]
“Teispool merd”
Elmar Lang, endine matemaatikaõpetaja, nüüd matemaatik ühes Stokholmi elukindlustusseltsis, pigistas simad kinni ja toetas pea vastu vaguniseina. Ta oli teel, et mõnisada kilomeetrit oma elukohast lõuna pool veeta ühes pansionaadis oma suvepuhkust koos naise ja kahe tütrega. Ilma et ta oma pead oleks liigutanud, praotas ta silmad ja vaatas laugude vahelt. Jah, kõik oli korras. […]
“Lahekudemised”
Helde taevas, kui palju on tühja sulega sekeldamist, kogu aeg on midagi parandada püütud, sõelaga vett kantud. Küll põllu- ja karjavirtsahvti, seda sõjajärgset, kui lõppes “sigade tapmine dünamiidiga” ning algas Nuumõitseng, kuni ristpesiti suhkrupeedi ja “konn hüppas üle maisipõllu”-sundõpetusteni. Seekõrval käib mingi donkihhotlik piigivehkimine küll praagi ja olmeterrori tuulikute vastu, küll korraliku töö ja sotsiaalse […]
“Küla põleb kahest otsast”
Sisseelamine võõrasse ühiskonda võib toimuda kahel kombel: ennast seejuures kas säilitades või unustades. Viimast juhtumit näitab Raimond Kolk oma esikromaanis. Värskendava irooniaga jälgib ta “kangelast”, kes enda eluvõitluse kergendamiseks paguluses ei pea paljuks varjulepugemist võõra, majanduslikult kindlustatud naise tiiva alla. Kuid endine elu ei lase end päris lihtsalt maha salata. See võib kerkida esile just […]
“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Luurejutud”
Novellikogu. “Mind kiusab tahtmine palgata alati raha- ja viinamaiaid jõmme poliitikute füüsiliseks noomimiseks, aga vaatamata oma astronoomilisele noorusele või vanadusele ei luba veendumused ja hirm seaduse ees mul vaimlisele survele eksekutsiooniga vastata. Äärmuste kooslus paisutab kiusatust, aga hüpertrofeeruv ärritus ei sublimeeru ega vabane sotsiaalselt vastuvõetavasse esteetikasse, vaid painaja demoonika juhatab mind seksi, narkomaania, absurdi ja […]
“Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust”
Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Capeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.
“Uimasteid trotsides”
Teejuht lapsevanematele. Tänapäeval ei saa keegi öelda, et tema perekonnas on narkootikumide oht täiesti välistatud. Tihtipeale ei saa vanemad pikka aega arugi, et nende laps narkootikume pruugib. Selleks, et mõista, missugust ohtu kujutavad narkootikumid teismelistele lastele, on tarvilik narkootikumide kohta rohkem teada saada. See raamat püüabki lihtsas keeles käsitleda järgmisi küsimusi: mis paneb inimesed narkootikume […]
“Õnnelik Ferda”
… Käesolev jutustus “Õnnelik Ferda” on mõeldud lugemiseks lastele alates seitsmendast eluaastast. On ju peategelanegi seitsmeaastane koolipoiss, kes käib teises klassis. Ja sellegi jutustuse puhul on autor kasutanud eeskätt just oma lapsepõlvemälestusi (muidugi loominguliselt). Teose tegevus toimub üsna vahetult pärast Teist maailmasõda. Ja tegevuspaigana pole raske ära tunda autori sünnilinna, kuigi kirjanik pole seda nimepidi […]
“Kuldseeklid”
Raamatu “Surelikud masinad” järjes jätkuvad Tomi ja Hesteri seiklused kõledas tulevikumaailmas. Auklikuks tulistatud õhulaevas jääväljade kohal triivides sattuvad nad uiskudel linnale. Katkust räsitud Anchorage otsib peidupaika näljaste kiskjalinnade eest. Linna nooruke valitseja markkrahvinna Freya võtab kirjanik Pennyroyali teosest innustust saades ja kirjaniku enda juhtimisel ette meeleheitliku retke Surnud Mandrile – Ameerikasse, kannul tema linna mootoreid […]
“Salajased armulood”
Truudusetus naistele: “Algaja käsiraamat” Stephanie on igavlev koduperenaine ja elus pettunud ema. Ta otsib tööd ning Madeleine´i agentuur SA näib olevat ideaalne koht, kuhu pöörduda. Kuid SA pole päris see, millena paistab. See firma ei vahenda mitte ettevõtetele sekretär-asjaajajaid, vaid salajasi armulugusid, vettpidavaid alibisid truudusetutele naistele. Ja nagu Stephanie peagi avastab, on neid palju. Firma […]
“Tassili freskode otsinguil”
Mõne aasta eest vapustas maailma sensatsiooniline sündmus: põuase Sahaara südames leiti palju aastatuhandeid tagasi tehtud kaljujooniseid. Palav ja kuiv kliima oli säilitanud meie kaugete esivanemate hindamatud teosed. See leid kummutas senised ettekujutused suure kõrbe igavesest asustamatusest. Kaljujooniste kopeerijate ekspeditsiooni tööst, avastajate võrreldamatust leidmisrõõmust jutustab selles raamatus tuntud prantsuse teadlane professor Henri Lhote.
“Nii ajaratas ringi käib”
“Selle raamatuga eesriide vahelt publiku ette ilmudes on mul tunne nagu lauljal, kes enne etendust palub vabandust, et tal hääl on ära (aga siiski laulda kavatseb). Raamatu ilmumises ei saa muidugi süüdistada kedagi teist peale autori, kuigi, kummaline küll kuulda, temal oli selles kõige tagasihoidlikum osa. Kuidas mõnikord lood liiguvad, sellest siin siis pisut. Esialgse […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
