“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Kultuuriturundus”
Kultuuriorganisatsioone on turutingimuste karmi reaalsuse eest pikka aega kaitsnud jõukad patroonid ja riiklikud subsiidiumid. Kuna aga need finantseerimisallikad kuivavad üha enam kokku, saavad kultuuriorganisatsioonid nüüd aru, et publiku pärast tuleb hakata konkureerima. Mõned on selle uue olukorraga kohanenud, teised mitte. Käesolev raamat kirjeldab konkurentsikeskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid peavad tänapäeval tegutsema, samuti seda, kuidas innovatiivsemad neist oma […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“TEA taskuentsüklopeedia”
Temaatiline illustreeritud ülevaade kogu maailmast. Põhiline maailma ajaloo ja religiooni, teaduse, arhitektuuri, kunsti, kirjanduse jpm. kohta. Hea abiline kiire lühiülevaate saamisel. Põhineb HarperCollinsi kirjastuse kuulsal entsüklopeedial “Collins Gem Encyclopedia”. 1000 värvilist illustratsiooni muudavad iga teema hästi ülevaatlikuks.
“Sinine ingel”
Et ta nimi oli Raat, hüüdis teda kogu kool Unratiks*. Miski ei võinud olla lihtsam ning loomulikum. Üks ja teine õpetaja vahetas vahetevahel oma hüüdnime. Klassi jõudis uus aastakäik õpilasi, avastas tapahimuliselt õpetaja juures mõne eelmise aastakäigu poolt mitte küllaldaselt hinnatud koomilise külje ja nimetas seda säästmatult nimepidi. Unrat kandis aga oma nime juba paljude […]
“Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist”
Oma parimas meheeas lahkunud Eesti vabadusvõitleja ning tippsportlase Erik Udami (1938 – 1990) mälestuseks koostatud koguteoses meenutavad Erikut tema sõbrad, kaasvõitlejad ja omaksed, lisades mõndagi uut Erik Udami eluaega mahtuva meie rahva ajaloo traagilise perioodi kirjeldamisse. Raamat on kokku pandud kronoloogilises järjestuses: Seda alustab üks Eesti-aegne vanahärra, kes mäletab Erikut lapsena, ja lõpetab teine samasse […]
“Kaie Kõrb. Unistuste nimel”
Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba. Praeguse eluetapil kõige tähtsamaid […]
“Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile”
Selle ülesande oleksid paljud enda peale võtnud, miks just mina? Vahest mina mõtlesin kõige järjekindlamalt, vastan kõhklemata. Ja kuhu ma oma järjekindlusega olen jõudnud? Pean aru, enne kui vastan. Mitte oma isiku väljavabandamise huvides, ei, tahan iseendale selle järjekindluse tulemused selgeks teha. Minu mõttetegevuse ja praktilise hoiaku tulemusi näib täna kerge olevat kokku võtta, aga […]
“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
“Armastusega Bagdadist”
Merejalaväelane, sõda ja koer nimega Laava. Kolonelleitnant Jay Kopelman, koostöös Melinda Roth´iga. Ükskõik kui hullud lood ka poleks, elus olla on ikka parem. Ma tahan teada, et ta hingab ja hüppab tolmutuustide järele ning ründab unes kujuteldavaid vaenlasi… Laava ellujäämine on peaaegu kõige suurem soov, mida oskan ette kujutada. – Jay Kopelman Iraagi linnas Fallujah´s […]
“Maapagu” I ja II osa. 2 raamatut
Sebastian Alkmani ülestähendusi aastaist 1906-1917. Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes […]
“Kerge meel”
Lühiromaani ja novellilaadsete miniatuuride kogus avatakse kirjanduslike paroodiate näol reaalelu läbi kõverpeegli, milles ilmnevad inimnõrkuste mitmed erinevad tahud. Sisukord: Elu allikad, Me ei jäta teid!, Joodik naine, Hull-Lydia ning “Underwood”, Klassiku juubel, Tiffany juures, Kaks magusat šerrit, Balzac´i viimane ohver, Pelgulinna lood. Reetur ja Come-Back, Kriitik Horriman.
“Maja rohelise puuga”
Kui ise ollakse olnud poliitiline põgenik võõral maal – mina isiklikult küll vaid üks aasta ja kindlas teadmises, et mu kodumaa vabanemine seisab väga lähedal -, võib kujutleda tundeid, mis hingestavad neid eestlasi, kes viibivad võõrais maades ja ei tea, kui kaua türannia veel valitseb nende maad ja kui sügavad haavad see lööb nende rahvasse, […]
“Osatu”
Asudes valgustama mõningaid sotsiaalseid haigusi, mis on tekkinud puudulikust toitumisest ja sellest, et liiga vähe tarvitatakse tugevdavaid vahendeid, mida kutsutakse Aritmeetikaks, Loogikaks, Moraaliks ja Terveks Mõistuseks, peaksin pühendama need leheküljed… kellele? Kas õnnetule patsiendile, kas posijaile ja rohtudesegajaile, kes end filosoofideks ja poliitikuteks nimetades talle järjest ravimeid pakuvad? … Ei, ma pühendan nad neile, kes […]
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
