“Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus”
Raamat sisaldab kaks “Vanalinna Stuudio” repertuaaris olevat näidendit. Neist esimene sai 1985.a J.Smuuli nimelise aastapreemia. Näidendisari
“Taevased ratsanikud”
Käesolev neljakeelne (eesti, vene, inglise ja soome keeles) publikatsioon ilmub tunnustatud kirjaniku, kirjandusloolase ja kriitiku, esseisti, tõlkija ning kultuurielu organisaatori 100. sünniaastapäeva tähistuseks. Paberkaaned üsna kulunud ja katki.
“Raudne Vilepuhuja”
Martin Eiland astus ruttu mööda puurist, kus magas elatanud poolalasti papagoi, kes osa oma rohelisest sulerüüst oli poetanud puuripõrandale. Parem mitte äratada vanaeite, kellel vahel oli kombeks karjuda, nagu oleks ta elu kassiküünte vahel! Martin istus tolmunud paberlaternate alla hämarasse nurka, mida ehtis värvitrükis toreadoor. Tulles päikeselõõmas unelevast linnast, oli ta läinud üles katuse alla […]
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
“Marjasordid Eestis”
Teoses käsitletakse marjasortide introduktsiooni ja uurimist Eestis. Iseloomustatakse marjasortide lähteliike ja antakse ajalooline ülevaade sortide kujunemisest. Põhilise osa teoses moodustavad üle 100 maasika-, vaarika-, muraka-, sõstra- ja karusmarjasordi pomoloogilised teatmed ja kirjeldused. Marjasortide põhilisemad uurimisandmed on koondatud tabelitesse. Tähtsamate sortide viljadest on värvipildid. Teos on varustatud bibliokirje ja sordinimede registriga. Pomoloogiline käsiraamat marjasortidest on teatmeteos […]
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Kultuuriturundus”
Kultuuriorganisatsioone on turutingimuste karmi reaalsuse eest pikka aega kaitsnud jõukad patroonid ja riiklikud subsiidiumid. Kuna aga need finantseerimisallikad kuivavad üha enam kokku, saavad kultuuriorganisatsioonid nüüd aru, et publiku pärast tuleb hakata konkureerima. Mõned on selle uue olukorraga kohanenud, teised mitte. Käesolev raamat kirjeldab konkurentsikeskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid peavad tänapäeval tegutsema, samuti seda, kuidas innovatiivsemad neist oma […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“TEA taskuentsüklopeedia”
Temaatiline illustreeritud ülevaade kogu maailmast. Põhiline maailma ajaloo ja religiooni, teaduse, arhitektuuri, kunsti, kirjanduse jpm. kohta. Hea abiline kiire lühiülevaate saamisel. Põhineb HarperCollinsi kirjastuse kuulsal entsüklopeedial “Collins Gem Encyclopedia”. 1000 värvilist illustratsiooni muudavad iga teema hästi ülevaatlikuks.
“Sinine ingel”
Et ta nimi oli Raat, hüüdis teda kogu kool Unratiks*. Miski ei võinud olla lihtsam ning loomulikum. Üks ja teine õpetaja vahetas vahetevahel oma hüüdnime. Klassi jõudis uus aastakäik õpilasi, avastas tapahimuliselt õpetaja juures mõne eelmise aastakäigu poolt mitte küllaldaselt hinnatud koomilise külje ja nimetas seda säästmatult nimepidi. Unrat kandis aga oma nime juba paljude […]
“Kurbuse kummaline tunne. Killuke päikest jahedas vees”
Francoise Saga kirjutas romaani “Kurbus kummaline tunne” koolitüdrukuna ja sai üleöö kuulsaks. Temast vaimustuti ja teda kadestati, teda kui nähtust püüti seletada. Lõpuks jäävad aga ikkagi raamatud, mis kõnelevad ise enda eest. … Kusagil olesklevat mingi hall mass. See hall mass trügivat tipptunnil poes, laskvat end lollitada poliitikute populaarsete otsustega ja tarbivat valdavalt massikultuuri. Keegi […]
“Soome mees. Urho Kekkose elu”
Urho Kekkonen on kõige pikaajalisem Soome president. Ta on tänaseni müütiline tegelane, kelle otsuste ja nende langetamise motiivide üle tuliselt vaieldakse. Kas Urho Kekkonen oli auahne, brutaalne, edev, humoorikas, lugupeetud, manipuleeriv, omakasupüüdlik, osav, reeturlik, sõjakas või upsakas? Või olid tal kõik need omadused? Kas Kekkonen, kes sai kommunistidelt raha, oli kõigest Nõukogude Liidu kannupoiss või […]
“Palamuse ja Oskar Luts”
Palamuse ja Oskar Luts – need kaks nime on lahutamatult seotud. Eks olnud Oskar Luts see, kes väikese Palamuse aleviku on igale eestlasele tuntuks ja südamelähedaseks teinud. Eredad koolipõlvemälestused Palamuse päevilt õhutasidki noort apteekriabilist Oskar Lutsu sulge haarama ning “Kevadet” kirjutama. Noorusaastatel Palamuse elust tehtud tähelepanekuid on kirjanik kasutanud “Suve”, “Paunvere” ja paljude teiste raamatute […]
“Tallinna Kirikurenessanss”
Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuse konserveeerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Projekt kestab 5 aastat. Aastatel 2002-2006 restaureeritakse Tallinna Linnavalitsuse poolt 22 kirikut. Käesolevas trükises on restaureeritavad objektid reastatud nende ehitamise järgi kronoloogilisse järjekorda, iga kiriku kohta on leitud ka midagi huvitavat […]
“Prints Otto”
Robert Louis Stevenson, šoti-inglise kirjaniku, kelle tuntuim teos on mereröövlilugu “Aarete saar”, kummaline romantiline jutustus on tulvil võimu- ja armukirgi. Tegevus toimub väljamõeldud Saksa vürstiriigikeses, küllap 19. sajandil, mille valitseja prints Otto, tema noor naine, trooninõudleja ning vabariiklased-revolutsionäärid intriigide puntras mässeldes enestes selgusele peavad jõudma. Eesriie avaneb ning tegelaskujud tulevad ja lähevad. Nende mäng ulatub […]
“1940. aasta Eestis”
Dokumente ja materjale. Raamatus on dokumendid ja muud materjalid, mis kajastavad 1939. ja 1940. aasta sündmusi Eestis. Nende materjalide analüüsi põhjal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembril 1989 vastu otsuse Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele ajaloolis-õigusliku hinnangu andmise kohta. Otsuses kvalifitseeritakse Nõukogude Liidu stalinliku juhtkonna välispoliitilised ja sõjalised aktsioonid Eesti Vabariigi vastu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks […]
“Suvekodumaa”
“Suvekodumaa” novellid on Livia Orase (s.o autori tegelik nimi) oma sõnade järgi kirjutatud umbes 18 aasta jooksul. Niminovell on pühendatud emale, sest selle tegevuskoht on äratuntavalt ema lapsepõlvekodu suur õunaaed. /—/ Ameerika-ainelised novellid peegeldavad suuremal või vähemal määral kirjaniku oma kogemusi Florida ülikoolilinnas Gainesvilles: pika subtroopilise suve kuumus, hirmutavad äikesetormid, küsimus, kuidas elada terava neegriprobleemiga […]
