“Jean-Christophe” I, II ja III osa. 3 raamatut
I, II, III osa. I osa – sisaldab raamatuid “Puhe”, “Hommik’”, “Noormees”, “Mäss” ja kujutab geniaalse saksa muusiku Jean-Christophe Kraffti elukäiku lapsepõlvest täisealiseks saamiseni. Esimese köite tegevus toimub Saksamaal, Reini-äärses väikelinnas 19. sajandi lõpul, kusjuures aga paljud üksikasjad ja olustikulised pildid lähenevad pigem 18. sajandi Saksamaa miljööle. Autor on põiminud Jean-Christophe’i ellu rohkesti fakte ja […]
“Inglise-eesti sõnaraamat I-II. 2 raamatut”
Inglise – eesti sõnaraamat. English – estonian dictionary.
“Alfred Mering. Elu lugu: teatrimälestused”
Tuntud näitleja ja lavastaja (1903 – 1988), Eesti NSV teenelise kunstniku (1963) mälestusteraamat toob lugeja silma ette ilmekaid pilte autori lapsepõlvemailt, õpinguaastaist, esimestest lavasammudest ja edaspidisest tegevusest “Ugalas”, “Vanemuises”, Draamateatris ning “Estonias”. Oma pikal loominguteel puutus ta kokku paljude oma aja väljapaistvate teatriinimestega, kogus huvitavaid tähelepanekuid ning mõtiskles teatrikunsti olemuse ja eesmärkide üle, mis kõik […]
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Pariisi saladused” 1. osa
E. Sue teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased. E. Sue peateos “Pariisi saladused” ilmus 1843. aastal ning saavutas ennenägemata edu. Romaani ainetel on tehtud korduvalt filme. Ja tänagi, poolteist sajandit hiljem, on see romaan jätkuvalt lugejat erutav.
“Livingstone”
Missioon ja impeerium Ehkki maadeuurija David Livingstone (1813-1873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Vastuoluliseks Livingstone´i tegevus osutuski, kuigi tema enda tahtest sõltumata. Vaesest šoti perest pärit noormees omandas hariduse ning läks misjonärina Aafrikasse, kus pühendus esmajoones maadeuurimisele. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, […]
“Roimakunstnikud”
Edith Ngaio Marshi (1895-1982) kriminaalromaanide tegevus hargneb autorile hästi tuntud miljöös, milleks on Londoni kõrgseltskond, näitlejate ringkond, Uus-Meremaa eluolu ja ka kunstisfäärid. Kriitik L.A. Strong on kirjutanud: “Tähtsaim asjaolu miss Marshi puhul on see, et ta kirjutab erakordselt hästi ning ta tegelaskujud pole tegevusjoonele allutatud tüübid, vaid on tõepärased inimesed.”
“Sugulased”
“Sugulased” on käesoleva sajandi esimese poole suurima ungari kirjaniku kaalukamaid kriitilise realismi meetodil kirjutatud romaane. Teos on ilmunud 1932 ja käsitleb käesoleva sajandi 20-ndate aastate majanduskriisist vapustatud poolfeodaalse Ungari olulisi sotsiaalseid probleeme. Romaani peategelaseks on silmapaistmatu, aus ja korralik linnavalitsuse ametnik ja perekonnaisa Istvan Kopjass, kes valitakse linnavolikogu istungil ootamatult õigusnõunikuks, linnavalitsuse õigusasjade osakonna juhatajaks, […]
“Roderick Randomi seiklused”
Pole ühtki nii huvitavat ja nii üldkasulikku satiiri kui see, mis on nagu juhuslikult põimitud haarava jutustuse käiku, mis kujutab täpselt iga sündmust ja käsitleb argipäevaseid stseene ebatavalisest ning lõbustavast seisukohast, andes neile täieliku uudsuse võlu ja jäädes samal ajal kõigis üksikasjus tõetruuks. Lugeja rahuldab oma uudishimu, jälgides peategelase seiklusi, kellele on kindlustatud tema poolehoid. […]
“Kodus ja külas”
On tõepoolest võimalik olla samal ajal kodus ja külas. Vähemalt selles ringis, mis määrab käesoleva raamatu sisu. Paratamatu kaksipidisus, millel aga ei puudu oma võlu. Ettevalmistuse ja aastakümnete töökogemuse tõttu on kirjandus, täpsemalt võttes küll ainult eesti luule saanud sel määral omaseks, et siin peaks (vähemalt võiks!) end tunda niisama endastmõistetavalt, turvaliselt ja mugavalt nagu […]
“Siin Põhjatähe all” II osa
“Minu romaan ei ole ainult ajalugu, vaid vaatekoht elule ajalukku projekteerituna” – nõnda on Väinö Linna öelnud. “Siin Põhjatähe all” teises osas saavutab soome popside tragöödia haripunkti. Keskseks teemaks on kodusõda Soomes 1918. aastal. Pentikulmalaste saatuse kaudu ülestõusu ajal ja kodusõjas näitab kirjanik veenvalt ja põhjendatult maatööliste streigi ja ülestõusu põhjusi ning lüüasaamise masendavat pilti. […]
“Püramiidide maal”
Üle kolme aasta on möödunud ajast, mil ühe kunstnikust kolleegiga külastasin maailma üht vanimat kultuurimaad – Egiptust. Eredalt sööbisid mällu egiptuse kunsti- ja arhitektuurimälestised iidsetest aegadest tänaseni. Unustamatud olid kohtumised sealsete inimestega – egiptlaste, sudaanlaste, araablaste ning teiste Aafrika põliselanikega, kelle sõnades ja käitumises kajastus lugupidamine ja armastus meie Nõukogudemaa ja tema rahva vastu. See […]
“Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”
Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. “Kirjutajate” tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, “Seisab üksi mäe peal” on romaan Kristjan Jaak Petersonist.
“Ja väntab härg”
Peatoimetajad meenutamas turnimist võimu ja vaimu vahel. Lunatšarski tahab Eesti vara pihta panna & Gorkile teeb Eesti hümn nalja & Vanaprouadel on kõik meeles & Molotovi-Ribbentropi pakti igihaljus & Putini valikud noore mehena ja praegu. Pamflette Taskuformaat.
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Uskmatu Toomas”
Raimond Kolk on luuletaja ja prosaist, kelle nime ümber on vahel olnud vaidlusi ta isikliku ning kartmatult väljendatud arvamiste pärast. Käesolev uus novellikogu aga koosneb inimeste argipäeva saatuse ja hingeelu vaatlevatest lühematest ja pikematest paladest. Tänapäeva tavalise inimese probleemid, ta mured ja rõõmud ja ta hoiak kõikjalt pealerõhuva võõra maailma vastu on edasi antud nüansirikkalt […]
“Prantsuse keele õpik edasijõudnuile”
Käesolev prantsuse keele õpik kujutab endast otsest järge L. Leesi ja T. Vilimaa algajate prantsuse keele õpikule. Õpik hõlmab kolme astet, mis koos algajate õpiku kolme astmega moodustavad kuueastmelise prantsuse keele kursuse. Kursuse võib omandada keskmiste võimetega õppija kolme aastaga, kui ta igas semestris omandab ühe aasta. Õpik annab põhilise grammatikakursuse ja ligikaudu 4000 sõna […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
