“Seitse venda”
“Seitse venda” on Soome armastatuim raamat. Oma kodumaal on see võitnud niihästi “Kalevala” kui ka Runebergi luule; ükski teine romaan ei suuda sellega Soome kirjanduse valitsejatrooni pärast võistelda. Selle teose tegelaste laused on muutunud üldisteks kõnekäändudeks, selle stseenidele viidatakse nagu tõelistele sündmustele, seitse venda ja nende juhtumused on muutunud püsivaks rahvuslikuks varanduseks samal kombel nagu […]
“Avignoni tants”
Romaan Hans Holbein noorema elust. … Peaksin mina nende piltide juurde teksti looma, kirjutaksin nii: Kardad sa surma, Aadam? Tema eest ei suuda sind keegi kaitsta, kuid ega sellepärast tohi sa kogu oma elu surmahirmus ära raisata, see oleks rumal. Iga inimene peab kord surema, igaüks teab seda. Seepärast ela nüüd, sest elu on kõige […]
“Inkunaablid Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus”
Trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel oli pöördepunktiks raamatu ajaloos. Trükitud raamat, mis algul jäljendas käsikirjalist, hakkas arenema omas suunas, tulid kasutusele tiitelleht, trükiandmed, paginatsioon ja signatuur, leiti tüpograafiline lahendus raamatute illustreerimiseks ja ehistähtede ning -liistudega kaunistamiseks. Kõik need põhilised muudatused tegi raamat läbi poole sajandi jooksul. Seetõttu eraldatakse 15. sajandil (kuni 31. dets. 1500) ilmunud […]
“Luuletused. Poeemid.”
Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb – ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees – kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled – teda nähes […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Sinine jalgratas”
1939-1942. Esimene romaan triloogiast (2. osa “Henri Martini avenüü 101”, 3. osa “Ja kurat naerab”). 1939. Lea Delmas on seitsmeteistkümneaastane. Tema perekonna Montillaci mõis asub Bordeaux´ kandi viinamarjaistanduste keskel. Lea elu on kokkuvõte selle maa lõhnadest, valgusest, omaste õrnusest. Montillacis tegeldakse ettevalmistustega balliks … Ent sõja kuulutamine hävitab selle suve lõpu harmoonia ja tekitab Leas […]
“Nansen”
“Fridtjof, mis sinust küll saab?” … “Veel pole su käe haav kinni kasvanud, jalad on sul üleni kriime täis. Kuidas sa välja näed? Fridtjof, mis sinust küll saab?” noomis ema. “Nii suured forellid, ema! Ma tahtsin sulle üllatust teha; sa oleksid nad ära praadinud …” tulid sõnad vaevaliselt poisi veritsevast suust. “Ennäe mul kalameest! Oota […]
“Vanaaja seitse maailmaimet”
Meie päevini on säilinud Bütsantsist pärit Philoni teos “Seitsmest imest”, kus valik on sama, mis Sidoni Antipatrosel. Raamatus on iga ime kohta toodud üksikasjaline kirjeldus. See puudutab ainult Halikarnassose Mausoleumi kohta, kuna käsikirja lõpuosa on kaduma läinud. Raamatu autori ja tema eludaatumite suhtes on teadusmehed erinevatel arvamustel. Ühed peavad teose autoriks III sajandi lõpul e.m.a. […]
“Mu kuninganna”
Malika Läbi hommikuse une lendas nagu nuga ema nõudlik hääl: “Malika!” Ta karjus alumise korruse trepimademelt veel paar korda mu nime, et ärkamiseks kindel olla. Ajasin end vastumeelselt jalule. Allah! Olin jälle sisse maganud. Ma ei salli praktikapäevi. Tõmbasin kiirelt riided selga. Kõige rohkem aega nõuab tavaliselt pearätiku valimine. Tuhlasin segikeeratud kapis ning leidsin lõpuks […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Leeriõpik” Nr 3
Kiriku ajalugu ja teave. Ristiusk on ajalooline usund ning tema minevikku tundmata ei saa mõista tänapäeva kristlust. Kõige parema ettekujutluse ristiusu tähtsusest Lääne kultuurile annab ajalooline käsitlusviis. Käesolev õpik sisaldab ka teavet kirikute kohta ning seda selle õiges ajaloolises seoses, mitte omaette informatsioonina. Lähtekohaks on kristlaskonna praegune olukord, kuid selle kujutamist ei ole paisutatud kiriku […]
“Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest”
Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest, rahvusküsimusest, “valgetest laikudest” kõnelevad Ene Hion, Ülo Kaevats, Harry Roots, Toomas Karjahärm, Klara Hallik. Kogumik sisaldab 1988. aasta kevadtalvel Eesti Raadio poolt ajaloolaste, sotsioloogide ja filosoofidega tehtud vestlusringide ja intervjuude helisalvestuse materjale. Arutlusteemadeks on marksismi põhiseisukohad isiksuse osa kohta ajaloos ning rahvusküsimuses.
“Skeptikutest ja skeptitsismist”
… Ükskord sattus minu tähelepanu objektiks üks üliõpilane, kes suhtus ilmse umbusuga loengutel esitatavatesse filosoofilistesse konseptsioonidesse. Ta isegi ei püüdnud oma skeptilisust varjata. Pärast loengut alustasin selle noormehega avameelset kõnelust. Meie vestluses selgus, et juba mõnda aega on tal väär ettekujutus ühiskonnateadustest. Ta arvas, et nende teaduste abil on võimalik argumenteerida ükskõik missuguseid seisukohti. Selline […]
“Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini”
Huvitavaid raidkivikunstiteoseid loodi Eestis juba keskajal, kuid kõige produktiivsemaks ajaks selle kunstiliigi viljelemisel oli renessansiperiood – XVI sajand ja XVII sajandi I pool, seda eriti Tallinnas. Kohalik omapära ilmneb tollal raidkivikunstis selgemini kui teistes kunstiliikides ja raidkivikunsti võibki pidada tolle perioodi tähelepanuväärseimaks alaks. Raidkivikunst ei seisa nüüd enam ainult kiriku teenistuses, vaid tema üheks tähtsamaks […]
“Punamütsike”
Soomerootsi kirjaniku pihtimuslik romaan naise elukäigust, tema lapsepõlvest ja vanematest, Hundiga kohtumisest ja uuest perekonnast, kus sünnivad omad hundikutsikad.
“Leitnant Gustl”
Tuntud austria kirjaniku novell käsitleb psühholoogilist kriisiseisundit, millesse peategelane satub ühiskonnas valitseva aumõiste tõttu. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Must obelisk I & II. 2 raamatut”
Inflatsioon. Raha läheb iga päevaga odavamaks. Saksa väikelinna inimesed püüavad erandlike oludega kohaneda kuidas oskavad. Ent kirev elu käib majandusliku surutise kiuste edasi. Matusetarvete äri ja vaimuhaigla on kaks peamist tegevuspaika. Remarque on osanud väikelinna elu suureks kirjutada. Üks kaasakiskuv olukord järgneb teisele, ikka parajalt irooniaga või ka leebe huumoriga vürtsitatult. Sekka jagab kirjanik õpetusi, […]
“Puškin”
“Ning hiigla-Venemaa mind mainib ühtelugu, mu nime kuulda võib kord koduhõimu suus küll slaavi lapselaps, küll soome rahvasugu, kalmõkk ja tundrate tunguus.” Nii kirjutas Puškin “Exegi monumentum’is” ja selle veendumuse andis poeedile teadmine, et ta on oma loomingu lipukirjaks seadnud kõrge ideelisuse ja rahvalikkuse. Eesti Raamat 1966 Biograafiline sari
“Maria Siberimaal”
“Maria Siberimaal” on üks väheseid aegumatu väärtusega romaane eesti kirjanduses, on sedastanud kirjandusteadlane Pärt Lias. Heino Kiige “Maria Siberimaal” ilmumine 1987 ja 1988. aasta Eesti NSVs oli esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Teost, mis kujutab ausalt 1949.a. küüditatute üleelamisi Nõukogude “idapiirkondades”, poleks lastud avaldada ühelgi varasemal aastakümnel. Käsikiri oli autoril valminud juba 1978. aastal ja ta […]
