“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Charlotte Gray”
Sebastian Faulksi peetakse üheks peenetundelisemaks ja paremaks sõjaromaanide autoriks tänapäeva inglise kirjanduses. Ka käesolev raamat on ühtaegu liigutav armastuslugu, realistlik okupeeritud Prantsusmaa kirjeldus ja kujunemisromaan. Tegevus toimub 1942. aastal, kui 25-aastane Charlotte Gray sõidab Edinburghist Londonisse, et anda oma panus võidu heaks. Londonis armub ta ühel peol kohatud lendurisse, kes jääb peagi Prantsusmaa lennul kadunuks. […]
“Murede mõistja”
Jhumpa Lahiri lood ei ole pelgalt India või Ameerika lood, need on üldinimlikud. Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, ms paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, […]
“Miljonidollarine teemant”
Joseph S. Fletcher on kriminaalromaani kuldajastu loetumaid autoreid Agatha Christie’ ja Edgar Wallace’i kõrval. Tema teosed köidavad lugejat pingelise tegevuse ja rohkete ootamatustega. Kuritegu muutub uurimise käigus üha mõistatuslikumaks, motiivid aina selgusetumaks – kuni saabub üllatav lõpplahendus. “Miljonidollarine teemant” on Fletcheri kümnes eestindatud kriminaalromaan. Kõik varem ilmunud on jäägitult läbi müüdud.
“Kallis Mari”
Pärast 1905. aasta sündmusi ja enne uut pöördelist aega, mis lõppes Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega, oli mõneti ühiskondliku stabiilsuse ajajärk. Ustav Mikelsaare romaanitriloogia esimene osa “Kallis Mari” viib lugeja kõigepealt just murrangute algamise aega. Tegevus toimub Tartus ja peategelaseks on arstiteaduse üliõpilane Jaagup. Romaan algab 1913. aastaga ning jõuab lõpuks 1918. aasta Saksa okupatsioonini ja saksakeelse […]
“Natsionalism – moodas rahvuste maailma religioon”
Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud… Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, šokeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid […]
“Martin Taras”
Käesolev töö on mõeldud just sellisena, nagu alapealkirjas öeldud, biograafilise vestena, sest autori sulele tundub see olevat kõige sobivam. Eesti NSV rahvakunstniku Martin Tarase elukäigust ja tema tegevusest eesti ooperis on siin tõepoolest ainult vesteldud, püüdes muidugi ka ooperikunsti spetsiifikat arvestada. Suurem osa Tarase lavaloomingust kulges autori silme all, tema elukäigust enne teatrisse tulekut on […]
“Rasvarull. Kaks sõpra”
Prantsuse kirjanduse klassiku kaks tuntumat novelli, mille tegevusajaks on Saksa-Prantsuse sõda. Rasvarull on kergete elukommetega neiu, kaks sõpra – pühapäevakalastajad. Kõik kolm ilmutavad vankumatut patriotismi mõneti ebatavalistes olukordades. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Nali”
Oma 1965.a lõpetatud romaanis “Nali” kujutab M. Kundera elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Kuid ka romaani peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhtele õrnema sooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha. Huvitavas mina-vormis esinevate tegelaste […]
“XII taliolümpiamängud Innsbruck 1976”
Olümpiaraamat on valmis. On jäänud kirjutada veel viimane lehekülg, saatesõna – ja ongi meie kord lehvitada teile ning soovida head olümpiareisi. Nii nagu ühel külmal jaanuariõhtul lehvitati Balti jaamas meile. Uudishimu ja ootusärevusega alustasime sõitu Austria Alpide südamesse. Siis ei olnud teada veel ühtki olümpiavõitjat, ühtki viimaseks jääjat. Kõik lootsid oma õnnetähele. Lootsime parimat meiegi, […]
“Ma olin Nürnbergis”
Richard W. Sonnenfeldt on ainus veel elus olev inimene, kes on pärast sõda vestelnud kõrgeimate natsikurjategijate Göringi, Speeri, von Ribbentropi, Streicheri ja teistega. Tollal 22-aastane kakskeelne reamees võeti oma üksusest tõlgiks ning temast sai 1945. aastal toimunud Nürnbergi sõjakuritegude protsessil Ameerika süüdistusmeeskonna peatõlk ja ülekuulaja. Sonnenfeldt veetis tunde, küsitledes Hitleri käsilasi ja pitsitades koonduslaagrite ülemaid. […]
“Rembrandt “
Rembrandt Harmensz van Rijn (1606 – 1669) – see nimi ei vaja tänapäeval kommentaare. Käesolev romaan Hollandi 17. sajandi kunstigeeniuse elu lõpuperioodist peaks huvi pakkuma paljudele. Siit ei leia me kunstispetsiifilisi analüüse ega detailseid maalide kirjeldusi – romaani autor on püüdnud süveneda eelkõige vananeva kunstniku ja ta lähedaste psüühikasse ajal, mil Rembrandti lühike intensiivne õnneaeg […]
“1812. aasta Eestis ja Lätis”
1812. aasta sõjast on möödunud 178 aastat. Ilmunud on määratu hulk uurimusi, raamatuid, artikleid jms. selle sündmuse kõikvõimalike aspektide kohta. Läbi aegade on 1812. aasta inspireerinud ajaloolasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. 1812. aasta sõda sissetungija vastu ja sellele järgnenud Napoleoni-vastased välismaa sõjakäigud põhjustasid üldse murrangu Vene ühiskonna mõttemaailmas. A. Herzen kirjutas, et “1812. aastast algab meie […]
“Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist”
Selle raamatu ilmumisaastal möödub kindrlal Johan Laidoneri sünnist 115 aastat ja tema elutee tipphetkest – Eesti vägede juhatamisest Vabadussõjas – 80 aastat. Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle […]
“Kalevala”
Maailmakirjanduse, eriti tema rahvaluulelise osa, vaatlemisel ei pääse mööda soomlaste rahvaeeposest “Kalevala”, mis on suurimaks ja kauneimaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks muistsete läänemere soomlaste vaimsest ja ainelisest kultuurist. “Kalevala” huvitab meid kõigepealt juba oma luuleiluga, oma värvikülluse ning kireva pildirikkusega, rikkaliku ja kunstipärase sõnavalikuga, haruldase ilukõlaga (assonants, alliteratsioon) ning kogu oma esitusviisi omadustega üldse. Ei leidu ühtegi […]
“Kesk umma mäke”
Noore luuletaja (s. 1962) läbinisti võru murdes luulekogule on iseloomulikud optimism ning vitaalsus, isemoodi kargus ning humoorikus. Taskuformaat
“Murrang”
Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi üks parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika “Murrang”. Õigupoolest kirjutas Albert […]
“Michael Jackson”
Kuidas sai mustanahalise kraanajuhi pojast üks maailma kuulsamaid inimesi?

