“Barbara”
Romaani “Barbara” ainestik on võetud fääri legendist “Beinta ja Peder Arrheboe”, mis põhineb ajaloolistel faktidel. Ilusat, aga õelat pastoriprouat Beintat, kes mitmes abielus iga kord oma mehele õnnetust ja surma tõi, käsitleb pärimus peaaegu deemonliku naiskujuna, vampiirina, kes on kuri kurja enda pärast. See Barbara, kellest jutustab Jacobsen, on omal viisil samuti õnnetusetooja ning vampiir, […]
“Shakespeare”
Mitte keegi Shakespeare’i kaasaegsetest ei hoolitsenud tema biograafia koostamise eest. Neil aegadel sai niisugune au osaks vaid kuningatele ja ristiusumärtritele, mitte aga kultuuri- ja kunsti-, liiati veel teatritegelastele. Niisiis juhtuski, et kui Shakespeare XVIII sajandil klassikuks tunnistati, ilmnes, et tema elust pole peaaegu midagi teada. Biograafiline sari
“Esimene tsivilisatsioon”
Maailm pole niisugune, nagu ta teie arvates oli. Esiajaloo üliteaduse avastamine Jahmatavad avastused senitundmatust tsivilisatsioonist, mis on iidsem kui muistsete egiptlaste oma, ning selle kaugele ulatuvast tähendusest. Teose on kirjutanud mõjukad autorid, kelle hulgas on menuraamatu “Hiirami võti” looja. Vaieldamatud faktid, mis muudavad ajalookäsitust: – Briti saartel kiviaja monumente ehitanud inimesed kasutasid pikkusühikut, mille täpsus […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Ajastult ajastule”
Visandatakse muinasastronoomia ja -kalendriloo uudne käsitlusviis koos arusaamiseks vajalike taustteadmistega. Keskne on katse taastada jääaja inimese taevapilti ja tõlgitseda “Kalevala” ainest astronoomia seisukohtadelt. Hilisemat arengut jälgitakse meie kalendriloo kujunemise suunas. Raamat on kõigile kultuuriloost ja taevalaotusest huvitatuile. Autor on (1985) Tõravere observatooriumi vanemteadur, lõpetanud TRÜ matemaatikateaduskonna ning tegeleb statistilise astronoomia, teaduse ajaloo ja metodoloogiaga. Käesolevas […]
“Sada filosoofi”
Nagu ütles Sokrates: “Järelemõtlemiseta pole elu elamist väärt.” Kuidas võiks oma elu mõtestamist paremini alustada kui kõige mõjukamate filosoofide abiga alates muistsest Kreekast ja Hiinast kuni tänase päevani välja? Paljud sajandite vältel filosoofide poolt esitatud küsimused pakuvad huvi ka tänapäeval ning peegelduvad meieaegsetes suurtes vaidlustes. Mis on hea ja kurja loomus? Mis on olemise mõte […]
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Barankini fantaasiad”
Ühiste kaante vahele on koondatud Valeri Medvedevi kaks lugu vembumehest Jura Barankinist. Esimene neist “Barankin, ole inimene! (eesti k. 1972) jutustab Barankini seiklustest hõlbuelu otismisel. Teises loos “Superkosmonaudi superseiklused” näitab Barankin üles enneolematuid võimeid ebatavalistes olukordades. Mõlemad jutud on kirja pandud mahlaka huumoriga, milles ei puudu õpetlik iva.
“Kahekõne ajaga”
Kunagi kui kirjutasin Uldis Berzinšist, nimetasin ma teda alkeemikuks ja mustatööliseks. Alkeemikuks, kes eluaeg otsib mitte filosoofilist, vaid filoloogilist kivi – sõna, mis on kullast ja annab kuldse sära tervele luuletusele. Mustatööliseks, kes sorib kõikevõimalikes keeltes ja kultuurides, otsib vastastikuseid seoseid ja tahub juhuslikult kokkulangevatest häälikutest uusi, vahel täiesti paradoksaalseid mõtteid. Sõna on Uldise paatose […]
“Teistsugune parun”
Ülevaade dekabristide liikumisest ja baltisaksa paruni Andreas von Roseni osast selles. “Sündisin Eestimaa kubermangus, sugukonnamõisas Mentakis (Mäetagusel) 1800. aastal … 1812. aastal, kui kaardivägi siirdus kuulsasse võitlusse Napoleoni vastu, pandi mind Narva rahvakooli, kus õppisin koos oma eakaaslastega kõigist seisustest ja gildidest …” Järgnes õppimine Peterburis kadetikorpuses, kuhu Andreas Rosen pääses mõjukate sugulaste soovitusel. Mäetaguse […]
“Гептамерон”
Сборник новелл королевы Наваррской (1492-1549) был задуман как французский аналог “Декамерону” Боккаччо. В сборнике с большим разнообразием варьируется тема любви – то возвышенно, то фривольно и раскованно в новеллах рассказывается о любовных похождениях героев. Первое издание стало предшественником французского любовного романа. (Marguerite de Navarre)
“Doni jutud”
Sisukord. – Varss – Perekonnainimene – Šibaloki seeme – Vabariigi revolutsioonilise sõjanõukogu esimees – Ussiauk hinges – Keeris – Sinav stepp – Surmavaenlane – Võõras veri – Naakmann – Sünnimärk – Karjane – Toitluskomissar – Aljoška süda – Põlluvaht – Suurtee – Kahe mehe naine – Doni toitluskomiteest ja Doni toitluskomissari asetäitja seltsimees Ptitsõni vintsutustest […]
“Jah, on küll”
Tegemist on Frank McCourti ülipopulaarse “Angela tuha” järjega. Võiks öelda, et Frank McCourt tuli, kirjutas ja võitis oma esikraamatuga “Angela tuhk”, milles ta kirjeldas oma vaest lapsepõlve Limericki linnas Iirimaal. Iirlased on alati silma paistnud erilise oskusega oma elukogemus sõnadesse valada ning seda võimendada. McCourti raamatu erakordne menu, Pulitzeri preemia ja tõik, et selle põhjal […]
“Šaljapin”
Lehekülgi minu elust. Mask ja hing. “Pean vajalikuks hoiatada lugejat, et kirjutasin oma eluloo ja avaldan selle, kuid mitte iseenda reklaamimiseks – olen end küllaldaselt ja kõikjal reklaaminud oma neljakümneaastase tööga teatrilavadel. Ma ei avalda seda tõepärast jutustust oma elust enda õigustamiseks. Tahan, et minu raamat muudaks lugeja suhtumist elu põhjakihtidest pärinevasse lihtsasse inimesesse, suurendaks […]
“Kolm meistrit. Balzac. Dickens. Dostojevski”
Austria kirjaniku, biograadilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud XIX sajandi suurtele kirjanikele-realistidele H. Balzacile, Ch. Dickensile ja F. Dostojevski.
“Bestseller”
Viis autorit. Viis romaani. Üks kirjastus. Ja vaid üks bestseller… Davis & Dash on Manhattani sädeleva kirjanduselu koondpilt, maailm mitmemiljoniliste avansside ja kirjastuspidudega. Ja kui kätte jõuab otsustav, raamatute trükist ilmumise hetk, võitleb D&D ägedalt võistlejatega. Viiel autoril on õnnestunud ihaldatavasse nimekirja pääseda – aga bestselleriks saab vaid üks romaan. Susann Baker Edmonds on vananev […]
“Ikke all”
Vazovi “Ikke all” on dramaatiliselt pingeline teos Bulgaaria ärkamisajast, esimene bulgaaria ajalooline romaan. Vastavalt esineb rohkesti romantikat ja põnevust. Põhitoon jääb siiski realistlikuks, paiguti üllatades oma jõulisusega. Eriti veenev on autor ülestõusupiltides. Lõpp-puändis on üle ootuste sügavust, mis mõneti hüvitab seniseid puudujääke. Igipõlise vabadusteemaga kaasneb niisama igipõline armastusteema. Peategelases on usutavalt antud vabadusvõitleja Levski kuju, […]
“Kümme käsku kaaskodanikele”
Neljapäeval algas puhkus. Selleks seaduslikus korras ette nähtud aega tuleb veeta vaheldusrikkalt, oli ta kuulnud raadiost. Niisiis läks ta bussijaama ja ostis pileti järveäärsesse kolkakülla. Seal pidi puhkama tema sõbratar oma mehega. Naljaka nimega külas polnud ta varem käinud, seega olid eeldused vahelduseks olemas. Buss oli peaaegu tühi. Ta istus akna alla ja hakkas jälgima […]
“Väike-Maarja lood”
Väike-Maarja lood käsitlevad huviväärsusi nii Väike-Maarja asulast kui ka kihelkonnast, mis laias laastus vastab praegusele Väike-Maarja vallale. Kõigis neis palades on esitatud autentseid fakte kohalikust maastikust ja minevikust, aga see materjal on kätketud muistendihõngulisse kuube, mõningatel juhtudel ka naljandilaadsesse vormi või hoopiski realistlikku rüüsse. Nõnda peaks pakutu olema vastuvõetav nii noorele kui ka vanale lugejale. […]
