“Jah, on küll”
Tegemist on Frank McCourti ülipopulaarse “Angela tuha” järjega. Võiks öelda, et Frank McCourt tuli, kirjutas ja võitis oma esikraamatuga “Angela tuhk”, milles ta kirjeldas oma vaest lapsepõlve Limericki linnas Iirimaal. Iirlased on alati silma paistnud erilise oskusega oma elukogemus sõnadesse valada ning seda võimendada. McCourti raamatu erakordne menu, Pulitzeri preemia ja tõik, et selle põhjal […]
“Šaljapin”
Lehekülgi minu elust. Mask ja hing. “Pean vajalikuks hoiatada lugejat, et kirjutasin oma eluloo ja avaldan selle, kuid mitte iseenda reklaamimiseks – olen end küllaldaselt ja kõikjal reklaaminud oma neljakümneaastase tööga teatrilavadel. Ma ei avalda seda tõepärast jutustust oma elust enda õigustamiseks. Tahan, et minu raamat muudaks lugeja suhtumist elu põhjakihtidest pärinevasse lihtsasse inimesesse, suurendaks […]
“Tarbetu tarkuse teaduskond”
Arheoloogid satuvad väljakaevamistel kunagisele nõletõbiste loomade matmispaigale, millele kohalik rahvas nakatumishirmus valuliselt reageerib. Samal ajal ilmuvad mustale turule muistsed kuldehted. Kas töölised on need salamahti kõrvaldanud? Asja vastu hakkavad huvi tundma organid. Raamat on üles ehitatud antiikdraama kaanonite järgi, paraku jäävad apoteoosina särama kõigi rahvaste isa vuntsid ja teda kummardavate tšekistide inglitiivad. Ja kes tunneks […]
“Katkenud lend”
Neutraalses vöötmes lilli elavaid võib näha imeilusaid. – Vladimir Võssotski Volodjal on palju sõpru. Ühed kohtusid temaga iga päev, teistel õnnestus vaid haruharva tema kontsertidele pääseda, kolmandad kuulasid teda ainult magnetofonilindilt. Kuid sõbrad olid nad kõik. Just nendele ongi määratud see venekeelne tõlge. -Marina Vlady
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Barankini fantaasiad”
Ühiste kaante vahele on koondatud Valeri Medvedevi kaks lugu vembumehest Jura Barankinist. Esimene neist “Barankin, ole inimene! (eesti k. 1972) jutustab Barankini seiklustest hõlbuelu otismisel. Teises loos “Superkosmonaudi superseiklused” näitab Barankin üles enneolematuid võimeid ebatavalistes olukordades. Mõlemad jutud on kirja pandud mahlaka huumoriga, milles ei puudu õpetlik iva.
“Kahekõne ajaga”
Kunagi kui kirjutasin Uldis Berzinšist, nimetasin ma teda alkeemikuks ja mustatööliseks. Alkeemikuks, kes eluaeg otsib mitte filosoofilist, vaid filoloogilist kivi – sõna, mis on kullast ja annab kuldse sära tervele luuletusele. Mustatööliseks, kes sorib kõikevõimalikes keeltes ja kultuurides, otsib vastastikuseid seoseid ja tahub juhuslikult kokkulangevatest häälikutest uusi, vahel täiesti paradoksaalseid mõtteid. Sõna on Uldise paatose […]
“Parv 2”
Ökopõneviku teises osas muutuvad maailmamere rünnakud üha jõulisemaks, randadele roomavad mürgised merivähid, Golfi hoovust ähvardab seiskumine ning teadlaste rühm jõuab järeldusele, et tegu pole juhuslike kokkusattumustega. Kõik märgid viitavad sellele, et rünnaku taga on teadvus, mis seda suunab. Näib, et meri ei talu enam seda, mida inimesed oma planeediga on teinud ja jätkuvalt teha kavatsevad, […]
“13 уголовных дел Сергея Есенина”
Автор этой книги стал прототипом следователя Хлыстова из нашумевшего телесериала “Есенин”. Именно полковник милиции, следователь по особо важным делам Эдуард Александрович Хлысталов первым опроверг официальную версию гибели великого русского поэта, первым доказал – юридически, на материалах секретных архивов и спецхранов, – что Сергей Есенин не покончил с собой, а был убит. Опираясь на собственный богатейший […]
“Palukavartest pärg”
Traagilise saatusega läti luuletaja ja prosaisti, paradoksaalse karakteriga üksiklase Janis Poruksi kaks jutustust täiendavad väheke pilti sellest läti kirjanduses küllalt olulist, meil vähe tuntud autorist. Temale iseloomulik “kaame nooruki” kuju, tema nn lihtsad inimesed on ühelt poolt romantikud, kaunishinged, ent samas reaalse elu ebakõladest muserdatud, väljapääsu mitte leidvad tõeapostlid. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Kuldse paabulinnu tants”
Kate Lawrence põgeneb Teise maailmasõja ajal, kui Inglismaad ähvardab sõjaoht, isa juurde Singapuri. Isa on aga otsustanud uuesti abielluda, ning end üleliigsena tundes kolib Kate hoopis sõbranna Elizabethi juurde Birmasse. Kate’i võluvad nii eksootiline maa, uued tuttavad, kui ka Elizabethi vend Alex. Vaevalt on aga Kate ja Alex vastastikuses armastuses veendumusele jõudnud, kui nende tunded […]
“An outline of American history”
Contents: The Colonial Period; The War of Independence; The formation of a national government; Westward expansion and regional differences; Sectional Conflict; The era of expansion and reform Conflict abroad, social change at home; Modern America.
“Hitleri käsilased”
Prof. Dr. Guido Knopp (s. 1948) on üks mainekamaid Saksa ajalooprofessoreid. Ta on töötanud ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung toimetajana ning alates 1984. aastast juhib telekanali ZDF kaasaja ajaloo toimetust. Knopp on paljude tunnustust pälvinud telesarjade autor. Eesti vaatajale tuttava sarja “Hitleri käsilased” eest on teda autasustatud mitmete preemiatega. Guido Knoppi raamatud Kolmanda Reichi elust ja […]
“Mäss ja meelehaigus”
Kes ta oli? Arst. Psühhiaater. Seejuures küll igalpool eestseisuses või nõukogus, kus oli tegemist vaimsete huvidega … Kuid määrav on Juhan Luiga suhtes nimelt see, mida ta kirjutas. … Juhan Luiga on vaadelnud meie elu nähtusi. Tal on lai ülevaade ning sügavusteni ulatuv silm. Ta kõneleb kõigest: ajaloost, rahvaste kultuuri väärtusest ja kirjandusest, loomast ja […]
“Keldid Alesia ja Pergamoni vahel”
Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil (1976) põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ning eelbalti hõimudele. Paeluv lugemisvara arheoloogiast ja ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Väike Illimar”
“VÄIKE ILLIMAR, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis […]
“Tammsaare maailmakirjanikuna”
Kolm välismaa Tammsaare-uurijat. Käesolev kogumik tutvustab kolme kõige suuremat välismaa Tammsaare-uurijat: Veli Ilmari Mikkoneni Soomest, Friedrich Scholzi Saksamaalt ja Vladimir Macurat Tšehhist ning publitseerib nende vormilt ja mahult erinevate kirjutiste tõlkeid. Eriti oluline on see, et nendes näeme püüdlust määratleda “Tõe ja õiguse” autori mõtleja- ja kunstimeisterlikkust maailmakirjanduse suurkirjanike omadega. Välismaa kirjandusteadlased rõhutavad oma uurimustes […]
