“1812. aasta Eestis ja Lätis”
1812. aasta sõjast on möödunud 178 aastat. Ilmunud on määratu hulk uurimusi, raamatuid, artikleid jms. selle sündmuse kõikvõimalike aspektide kohta. Läbi aegade on 1812. aasta inspireerinud ajaloolasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. 1812. aasta sõda sissetungija vastu ja sellele järgnenud Napoleoni-vastased välismaa sõjakäigud põhjustasid üldse murrangu Vene ühiskonna mõttemaailmas. A. Herzen kirjutas, et “1812. aastast algab meie […]
“Colomba. Carmen”
“Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suurte rahvaste hulka. Korsiklased tahvavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.” See lause “Colombast” peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka […]
“Võõrsõnad”
TEA rahvasõnaraamat. Võõrsõnad üle 5000 mahuka sõnaartikli 592 lk esmatrükk 2006 lihtne ja ülevaatlik TEA rahvasõnaraamat annab hea valiku enim kasutatavatest võõrsõnadest sõnade põhitähenduse käänamise ja pööramise kasutusnäiteid lauses või fraasis keelekommentaari TEA rahvasõnaraamat sobib esmaseks abimeheks igapäevases elus nii vanale kui ka noorele enese täiendamiseks ja arendamiseks
“Prohvetid ja imetegijad. Etüüde müstitsismist”
Spiritism ja astroloogia, teosoofia ja okultism on kriisidest haaratud kodanliku ühiskonna ajakirjandusveergude meelisteema. Müstikast tuge otsides on väljasurev sotsiaalne kord ajalooareenile nihutanud Blavatsky, Kroonlinna Joanni, Rasputini ja teisi taolisi pimedusejüngreid. Neist “prohvetitest” ja “imetegijatest” nagu ka müstiliste ja hüpnoosiseisundite mehhanismidest jutustabki laiale lugejaskonnale V. Rožnov. Raamat on illustreeritud. (taskuformaat)
“Inkunaablid Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus”
Trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel oli pöördepunktiks raamatu ajaloos. Trükitud raamat, mis algul jäljendas käsikirjalist, hakkas arenema omas suunas, tulid kasutusele tiitelleht, trükiandmed, paginatsioon ja signatuur, leiti tüpograafiline lahendus raamatute illustreerimiseks ja ehistähtede ning -liistudega kaunistamiseks. Kõik need põhilised muudatused tegi raamat läbi poole sajandi jooksul. Seetõttu eraldatakse 15. sajandil (kuni 31. dets. 1500) ilmunud […]
“Kellel on Venemaal hea elada”
Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll võimas, ja ometi mannetu, emake Venemaa. […] Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll ikkes, ja ometi võitmatu, emake Venemaa.
“Michael Kohlhaas. Markiis di O…”
J.W. Goethe kaasaegse saksa kirjaniku Kleisti tuntuimad novellid, saksakeelse proosa kallisvara, mis jutustavad 16. saj. ausa lihtmehe meeleheitlikust omakohtust ja 18. saj. vapra naise moraalsest võidust ülekohtuse saatuse üle, kujutades seega kõlbelise indiviidi ja ühiskonna kui avaliku arvamuse aegumatut konflikti. Kleisti rütmiliselt perioodistatud keele ainulaadne tihedus, täpsus ja pingsus annab erilise võimenduse kõlbelis-humaansele ideaalile, mis […]
“Sinine jalgratas”
1939-1942. Esimene romaan triloogiast (2. osa “Henri Martini avenüü 101”, 3. osa “Ja kurat naerab”). 1939. Lea Delmas on seitsmeteistkümneaastane. Tema perekonna Montillaci mõis asub Bordeaux´ kandi viinamarjaistanduste keskel. Lea elu on kokkuvõte selle maa lõhnadest, valgusest, omaste õrnusest. Montillacis tegeldakse ettevalmistustega balliks … Ent sõja kuulutamine hävitab selle suve lõpu harmoonia ja tekitab Leas […]
“Nansen”
“Fridtjof, mis sinust küll saab?” … “Veel pole su käe haav kinni kasvanud, jalad on sul üleni kriime täis. Kuidas sa välja näed? Fridtjof, mis sinust küll saab?” noomis ema. “Nii suured forellid, ema! Ma tahtsin sulle üllatust teha; sa oleksid nad ära praadinud …” tulid sõnad vaevaliselt poisi veritsevast suust. “Ennäe mul kalameest! Oota […]
“Esimene tsivilisatsioon”
Maailm pole niisugune, nagu ta teie arvates oli. Esiajaloo üliteaduse avastamine Jahmatavad avastused senitundmatust tsivilisatsioonist, mis on iidsem kui muistsete egiptlaste oma, ning selle kaugele ulatuvast tähendusest. Teose on kirjutanud mõjukad autorid, kelle hulgas on menuraamatu “Hiirami võti” looja. Vaieldamatud faktid, mis muudavad ajalookäsitust: – Briti saartel kiviaja monumente ehitanud inimesed kasutasid pikkusühikut, mille täpsus […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Iiri legendid”
Kes olid muistse Iirimaa asukad? Millised olid nende kombed, uskumused, arusaamad heas ja kurjast? Iiri kangelaslugude ja legendides avaneb uks kaugesse, karmi, kuid köitvasse ruumi ja aega. Aega, mida mõõdetakse “alates maailma loomisest”. Ruumi, milles elavad ja tegutsevad druiidid, haldjad, sangarid-pooljumalad, kaunid kuningannad ja võimukad kuningad.
“Soome kirjanduse ajalugu”
Käesolev raamat on sündinud Ungarist lähtunud initsiatiivil. Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, teda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Ungari versioon (“A finn irodalom történeté”, 1981), mis on käesolevast mõnevõrra ahtam, ilmus Béla Javorszky tõlkes enam-vähem ühel ajal teose soomekeelse esmatrükiga. Kerstin Lindqvisti ja Th. […]
“Esmaspäevad Fannyga”
Viljaka rootsi kirjaniku väliselt lihtsakoeline armastusromaan, milles kujutatakse kasvatuse ja keskkonna mõjul kujunenud tundejäikust ja sellest vabanemist armastuse läbi.
“Avignoni tants”
Romaan Hans Holbein noorema elust. … Peaksin mina nende piltide juurde teksti looma, kirjutaksin nii: Kardad sa surma, Aadam? Tema eest ei suuda sind keegi kaitsta, kuid ega sellepärast tohi sa kogu oma elu surmahirmus ära raisata, see oleks rumal. Iga inimene peab kord surema, igaüks teab seda. Seepärast ela nüüd, sest elu on kõige […]
“Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini”
Huvitavaid raidkivikunstiteoseid loodi Eestis juba keskajal, kuid kõige produktiivsemaks ajaks selle kunstiliigi viljelemisel oli renessansiperiood – XVI sajand ja XVII sajandi I pool, seda eriti Tallinnas. Kohalik omapära ilmneb tollal raidkivikunstis selgemini kui teistes kunstiliikides ja raidkivikunsti võibki pidada tolle perioodi tähelepanuväärseimaks alaks. Raidkivikunst ei seisa nüüd enam ainult kiriku teenistuses, vaid tema üheks tähtsamaks […]
“Luuletused. Poeemid.”
Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb – ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees – kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled – teda nähes […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Must obelisk I & II. 2 raamatut”
Inflatsioon. Raha läheb iga päevaga odavamaks. Saksa väikelinna inimesed püüavad erandlike oludega kohaneda kuidas oskavad. Ent kirev elu käib majandusliku surutise kiuste edasi. Matusetarvete äri ja vaimuhaigla on kaks peamist tegevuspaika. Remarque on osanud väikelinna elu suureks kirjutada. Üks kaasakiskuv olukord järgneb teisele, ikka parajalt irooniaga või ka leebe huumoriga vürtsitatult. Sekka jagab kirjanik õpetusi, […]
“Puškin”
“Ning hiigla-Venemaa mind mainib ühtelugu, mu nime kuulda võib kord koduhõimu suus küll slaavi lapselaps, küll soome rahvasugu, kalmõkk ja tundrate tunguus.” Nii kirjutas Puškin “Exegi monumentum’is” ja selle veendumuse andis poeedile teadmine, et ta on oma loomingu lipukirjaks seadnud kõrge ideelisuse ja rahvalikkuse. Eesti Raamat 1966 Biograafiline sari
